Sellele küsimusele jätaksin parema meelega vastamata. Teatelaad võib olla otsene või kaudne. Esimesel juhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale, nt Jüri sõitis eile maale. Teisel juhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, nt Jüri olevat eile maale sõitnud, või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Sõitku Jüri homme maale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis
*1.laulutekstid kirjutatud 1660, avastati 1990.a alguses rootsist ühe mõisa arhitektide jooniste vahelt, mis olid mõisavastased laulud *järgmine leiti 1680.a käsikirjana "nõelamängulaul", avastati aga 1930ndatel. kuulub mardipäevast vastlapäevani olevasse perioodi, kuhu kuulus nt ebaõnne äraviimine. *1. trükitud tekst oli 1695a kristjan kelchi kroonika, tuginedes varasemale tekstile, tulles tagasi Damaskuse laulude juurde, tõestas, et on armastuslaulud *esituslik suur kogu Knüppferilt (kadrina pastor) ------> periood, kus RL traditsioon muutus(19.saj): laulu traditsioon on seotud elustiiliga ja kui muutub elustiil, muutub ka traditsioon EESTI RAHVALAULUTRADITSIOON regilaulu stiilid: 1) tekstitasandil: a)muusika - rütmid, toonid, a-cappella, Lõuna-eesti lauludes refräänid, pille ei kasutata b)sõnad - sõnu on hästi palju, kui mitte suur sõnavara, vaid vormelikeele kasutamine on tähtsam
maale sõitnud, oleksime temaga kaasa läinud. Sellele küsimusele jätaksin parema meelega vastamata. Teatelaad võib olla otsene või kaudne. Esimesel juhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale, nt Jüri sõitis eile maale. Teisel juhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, nt Jüri olevat eile maalesõitnud. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviisehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv jamöönev kõneviis ehk jussiiv. 33. Kindel kõneviis
TUURIANALÜÜS Päris kvaliteetset giidituuri me ei pakkunud. Põhjusteks esimesel päeval oli kiivrite puudumine ja kehv sissejuhatus, kus jäi mainimata info meie endi kohta ja tuuri täpsustav info oli ka puudulik. Tuuri lõpetamine oli samuti puudulik, osad inimesed jäid ilma diplomitest ja meenetest, kuna läksid varem ära. Ühesõnaga puudus tuuril korralik sissejuhatus ja lõpetus. Teistel päevadel oli sisse-ja väljajuhatus parem, kuid endiselt oli esituslik pool kehva. Samuti oli palju rahmeldamist tuuri alguses ja lõpus. Eelviimasel päeval oli tuurilõpus vähem rahmeldamist ja kõik vajalikud asjad said kokku korjatud. Suuresti võib-olla sellepärast, et vihma sadas ja inimesed olid varju all, meil kohe nn käepärast. Neil polnudki võimalust kohe kuhugile minna. Samas ohjas tuuri lõpus olukorda ka reisisaatja. Teadmisi Annelinna ja selle ajaloo kohta ning temaatikas püsimine (90`ndad) oli nii nagu pidi.
Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse.
naudingut. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst – lookunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis; sündmused(lugu) – sündmuste kronoloogiline järjestus; jutustamine- teksti esituslik aspekt. Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras. Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras. Klassikalise narratiiviskeemi rutiinne kordumine on turvaline aga igav. Igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad siiski ala esitatud konventsionaalsest mudelist. Klassikalise (suletud)
Narratiiv mõtestab olukorda reaalsuses (turva-/võõritusfunktsioon). Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi imitatsioon), igavene teekond (Tõde ja õigus), päralejõudmine (Karu süda), nurilejõudmine (Mõru maik); kõik on taandatavad päralejõudmise variatsioonile. Narratiivi elemendid on Freytagi püramiidi punktid. Lugu on sündmuse kronoloogiline järjestus. Tekst (e süžee) on loo kunstikavatsuslik esitus. Jutustamine on teksti esituslik külg. Fokuseerimine on jutustaja ja tegelaste vaheline suhe (nullfokuseerimine on kõiketeadev jutustaja, sisemine piirab teadmised konkreetse tegelasega, väline annab tegelasele jutustajast enam teadmisi). Vaatepunkt määratleb, kelle seisukohalt lugu esitatakse. Jutustaja positsioon: heterodiegeetiline (väljaspool lugu, hierarhia tipus), homodiegeetiline (jutustaja on loo osaline), autodiegeetiline (jutustaja on kui peategelane)
milline on süzeed, kuidas see kõlab. Lauliku võimekust hinnatakse selle järgi, kui oskuslikut ta viimlistleb oma esituse detaile. Oskus luua seda teksti. Tüübi nimetamisel kasutatakse laulu teemat. Etnopoeetika- missugused arengus on teksis, kuida kohalikes oludes see tekst luuakse. Inimesel on lugu, mentaalne tekst, ta teab seda lugu, aga ta jutustab seda antud kontekstist lähtuvalt ( kuidas ja milline on kuulajaskond ja keskkond) ja sealt hakkavad eristuma teksti tasandid. Milline on esituslik tasand ja milline on tekstitasand. Tuleb analüüsida teadvust. Tüpoloogilise uurimise kontekst Rahvaluule liik Tüüpide arv ( temaatilise Variantide arv liigituse järgi) Regilaul Ligi 3 00 Ligi 200 000 Lüürilises, argipäeva, pulma Muinasjutt Ligi 350-400 Ligi 2 500
Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse.
Teatelaad võib olla otsene või kaudne. Esimesel juhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, nt Jüri olevat eile külla tulnud. Kaudse teatelaadi korral võib teate allikaks olla ka kõneleja, kuid teade pole mõeldud kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Ütle Anule, et tulgu ta homme kohale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul lihtsalt väidetakse midagi, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul kästakse, eeldades teate vastuvõtja toimimist käsule vastavalt, nt Sõitku Jüri meile külla! 1) kindel kv e indikatiiv 2) tingiv kv e konditsionaal 3) käskiv kv e imperatiiv 4) kaudne kv e kvotatiiv 5) möönev kv e jussiiv 19. Ajakategooria. Aeg e tempus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetke või mõne
Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. 33. Kindel kõneviis e indikatiiv, iseloomustus ja näited. Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. 34. Tingiv kõneviis e konditsionaal, iseloomustus ja näited. Tingiv kõneviis väljendab seda, et kõneleja peab tegevust ebareaalseks, nt Olekstädil rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks!
Esimesel juhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale, nt Jüri tuli eile külla. 17 Teisel juhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, nt Jüri olevat eile külla tulnud. Kaudse teatelaadi korral võib teate allikaks olla ka kõneleja, kuid teade pole mõeldud kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Ütle Anule, et tulgu ta homme kohale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul lihtsalt väidetakse midagi, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul kästakse, eeldades teate vastuvõtja toimimist käsule vastavalt, nt Sõitku Jüri meile külla! 1) kindel kv e indikatiiv 2) tingiv kv e konditsionaal 3) käskiv kv e imperatiiv 4) kaudne kv e kvotatiiv 5) möönev kv e jussiiv 26. Ajakategooria - Aeg e tempus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse
annaabi.ee 
