2. Saatja/vastuvõtja suhe on kommunikatiivne. 3. Abistaja/oponent - siin on tegemist tegevusele suunatud pragmaatilise suhtega. SAATJA OBJEKT VASTUVÕTJA ABISTAJA SUBJEKT OPONENT Ka Barthes kasutab Proppi mõistete arendusi oma teoses “Sissejuh. jutustuse strukt. analüüsi” (vt punkt 2) 10. Kristeva "Fenotekst ja genotekst. Intertekst (vt ka kirjandussemiootika kaustast "Dialogism to intertextuality") Kristeva tööd 60-ndate lõpust. 1969 “Uuringud semianalüüsist” genotekst ja fenotekst tekst ja teos Fenotekst – valmis, hierarhiline, organiseeritud, struktureeritud semiootiline produkt. Omab püsivat mõtet. Loomulikus keeles realiseeritud fraasid, diskursused, verbaalsed teosed, mis on mõeldud kommunikatsioonipartnerite otseseks mõjutamiseks. (strukturaalsemiootika objekt). Ometi on fenotekst vaid semiootilise analüüsi
1)ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2)(ajastu diskursused) ei peegelda tegelikult eksisteerivaid nähtuseid, vaid loovad neid 3)tihe kirjeldus • Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus: Ajalugu pole määratud tähendusega objektiivsete tekstide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Iga teksti võib vaadelda kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormistatud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. • Kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“: Niisugused semiootilised süsteemid, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid
b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur.
Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest.[1] Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. Suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt. Vene formalismil oli tugev mõju Mihhail Bahtini ja Juri Lotmani vaadetele ning kirjandussemiootika ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna arengule. (3) Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja)
1910ndail ja 1920ndail aastail, vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest, teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule, suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt, vene formalismil oli tugev mõju Mihhail Bahtini ja Juri Lotmani vaadetele ning kirjandussemiootika ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna arengule. Praha lingvistikaring - lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt, Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940
59.Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus on uushistoritsistide moto. Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu; Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; Iga teksti võib vaadelda kui kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust; KIRJANDUSSEMIOOTIKA (Kadri Tüür loeng) 60.Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega Põhiline küsimus: kuidas tekib tähendus? Ei saa piirduda ainult teksti sisu üle küsimisega, tuleb ka vaadata, kuidas ta on tehtud ja mis tähendusi need valikud endaga kaasa toovad. Keel kui materjal, kunst kui võte, mida sellele rakendatakse. 27 Kuidas on kunstiteos / ilukirjanduslik tekst tehtud; milliste võtete kasutamine annab
annaabi.ee 
