BEEBIKÕÕM EHK GNEISS MIS ON? Kollakas pruunikad rasused koorikud, mis tekivad tavaliselt imiku juustega kaetud peanahale. Moodustuvad surnud naharakkudest ja rasunäärmete rasust Tihti kaasneb beebikõõmaga spetsiifiline lõhn Lööbe piirkond ei sügele ega valuta Harvadel juhtudel võib see näole või kehale levida ning punetavat löövet põhjustada KUIDAS RAVIDA ? Kõõmast vabanemine vajab kannatust Tuleb imiku peanahale hõõruda imikuõli, soovitatav peale õhtust vanni ning jäta see sinna 1224 tunniks. Peale seda tuleb ettevaatlikult kammida imikupead nii, et koorikud lahti tuleksid Tuleb pesta pead beebišampooniga Et kõõmast lahti saada, tuleb korrata protseduuri 23 korda nädalas. Kui see ei aita, tuleb pöörduda arsti juurde. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.slideshare.net/siret10/nahaprobleem id7885760 https://www.arst.ee/et/Kusimusedjavastused/vi ew_question/12499/gneiss ...
Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi Kliinilised tunnused Nahavorm: •Algab väikeste valgete kolletena, mis arenevad
Vask Dentriitjad agreg, Vasepunane, Metalne L puudub K 2,5 3 HT; MUR taotav Cu ebakorrapärased, oksüdeenurult M haakjas T 8,5 8,9 kuubiline plaatjad massid musta pinnaga EHEDATE POOLMETALLIDE KLASS Arseen Neerjad vormid, Tinavalge, L täiuslik K 3,5 Madal temp HT As koorikud oksüdeerub T 5,7 Trigonaalne tumedaks Väävel Bipüramidaalsed Kollane, Rasva L ebaselge K 1,5 2,5 Vulkaaniline Süttib küülaleegis S kristallid; kollakas-rohekas- M ebatasane T 2,1 BK
• Naha sügelus, eriti õhtuti voodisse heites • Täiskasvanutel lööve sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes, kõhul, tuharatel, meestel ka suguelundite piirkonnas • Väikelastel võib esineda lööve kogu nahal • Nahal on näha pisikesi paarikaupa paikevaid sõlmekesi, pruunikaid koorikuid ja kratsimisjälgi, sügeliskäigud (käike aitab leida naha määrimine jooditinktuuriga) • Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillid ja pruunikasrohekad koorikud Põhjused • Levib nahakontaktil, igas vanuses inimestel • Noored täiskasvanud kõige sagedamini seksuaalvahekorra käigus või lihtsalt ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, voodipesuga • Seda kõike soodustab soe keskkond ja kehalõhnad • Kokkupuude haige inimese poolt saastatud esemetega Ennetamine • Raske ennetada kui keegi lähedastest on nakatunud • Isiklik kaitse • Isiklike tarbeesemete kasutamine
eriti õhtuti pärast voodisse heitmist. Tavaliselt haigestuvad korraga mitu pere- või kollektiiviliiget. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda Täiskasvanutel paikneb sõlmeline nahalööve sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes, kõhul, tuharatel, meestel ka suguelundeil; peapiirkond ja selja ülaosa on tavaliselt lööbeta. Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillikesed ja pruunikasrohekad koorikud. Soodustavad tegurid Soe keskkond ja kehalõhnad Ülerahvastatus Hügieeni vähesus Valimatud seksuaalpartnerid Lestadega saastunud voodipesu kasutamine Tihe perekondlik kontakt Ravi ja abi Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe
epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid ehk avaldumine Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa. Mõnikord võib haigusega kaasneda väikeaju
kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Tuulerõugete inkubatsiooniaeg ehk avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt – alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad
TUULERÕUGED Tuulerõuged on väga nakkavad. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on, mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis omakorda lõpuks kuivades kattub koorikuga. Haiguse ajal võivad nahal esineda korraga kõik villi erinevad staadiumid – täpid/laigukesed, punnid, vesivillid ja koorikud. Löövet võib olla vähe (paar villi), aga ka väga palju üle kogu keha. Haigus algab paar päeva enne vill...
puudub Endotriks Tekitajad: T. tonsurans, T. violaceum, T. soudanence Kliiniline pilt: Arvukalt erineva suuruse ja ebakorrapärase kujuga, tagasihoidliku ketendusega koldeid, milles karvad on murdunud erineval kõrgusel, ka peanaha lähedal (mustad punktid); vähesed põletikunähud; Woodi lambi all helenduseta Faavus Tekitaja: T. schoenleinii Kliiniline pilt: Ebakorrapärase kujuga põletikulised kolded, haigestunud karvu ümbritsevad mütsikujulised, kollased koorikud (skuutula), kaasneb atroofia ja armkoeline alopeetsia; Woodi lambi all helendus puudub. Diagnostika Peanaha või habeme dermatofüütia kahtluse korral tuleb kettudele lisaks pintsettide abil koguda haigestunud karvu Mikroskoopia mütseelid, spoorid Woodi lamp Kulturaalne uuring liigi leidmine Ravi Lokaalsel ravil pole suurt tähtsust Antropofiilse infektsiooni levikut piiratakse ketokonasool- sampooni kasutamisega, kettusid eemaldatakse 510%-lise
· Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng).
(Varicella) Kristiina Toomik Lagedi Põhikool 8. Klass Haigustunnused ja peiteperiood Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10- 20 päeva. Kehale tekib lööve millele võib eelneda ka palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu ja/või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa javäljaheites võib esineda verd.
Varizella zoster Jaak Timberg Stud med V Varicella zoster Kuulub herpesviiruste alagruppi Primaarinfektsioon tuulerõuged Sekundaarinfektsioon vöötohatis Üldisel kergekujuline infektsioon Täiskasvanutel tüsistusteks pneumoonia, hepatiit, nefriit, meningoentsefaliit Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglion...
vastsed NB! Tiinele märale mitte tiinuse 2 viimast kuud. Peale poegimisest taastumist (2-3p) Trihhostrongüloos e trichostrongylus axei Välisparasiidid sügelislestad SARKOPTOOS sarcoptes - süüdiklest Süüdiklestsügelised Naha epidermises Peapiirkond, ka üle keha Tugev kihelus Koorikud, naha paksenemine, voldistumine Raske vorm, raske ravida CHORIOPTES, PSOTOPTER PSOROPTES imilest- pea, kael, keha CHORIOPTES kõõmalest jalgadel Naha pinnal ? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad Toituvad karvadest, talvise levikuga NAKKUSTEED
Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel Diagnoos Põhineb haiguspildil ja lesta mikroskoopial Nahast leitud 5-10 mm pikkused lestakäigud Kõige kergemini leitakse käike sõrmedelt, randmetelt ja suguelunditelt Ravi Permetriinsalv – määritakse igale poole nahale, 8-15
Need lõhkevad, jättes järele väikesed haavad, mis kattuvad koorikuga. Lööve võib sügeleda. Suus lõhkenud villidest tekkinud haavakesed on väga valulikud ja laps keeldub seetõttu söömast. Tuulerõugetele on iseloomulik erinevates arengujärkudes lööbeelementide – laikude, sõlmekeste, villide, mädakoorikute, koorikute ja armide koosesinemine. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Ravi Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Kui haiguspilt ei ole tüüpiline, peab tegema vereanalüüsi. Ravi on suunatud tüsistuste vältimisele. Lapsel tuleb lõigata küüned lühikeseks, et ta ei saaks ville katki kratsida, see aitab vältida nahapõletikku
poolt põhjustatud infektsioon. Haigus levib otsese kontakti teel villivedelikuga või piisknakkusena sissehingamisel. Tuulerõugehaige nakatab teisi juba päev enne esimeste täppide ilmumist Sümptomid: ● Igas keha piirkonnas sügelevad villid punasel aluspinnal ● Mõne tunniga muutuvad vedelikuga täidetud villideks ● Villid taanduvad või tavaliselt kattuvad 3-4 päeva pärast kollase koorikuga ● Kerge palavik, isu puudub ● Täppide koorikud püsivad 5 päeva Mida teha? ● Informeerige lapse kooli ja teisi kontaktis olnud inimesi ● Määrige nahale rahustava toimega lahust, et leevendada sügelemist ja kuivatada ville ● Tehke külm/leige vann peotäie lahustunud söögisoodaga ● Hooidke laps jahedana. Riietage laps kergelt ● Andke ööseks antihistamiine(arsti soovitusel), et vähendada sügelust ja soodustada magamist ● Lõigake küüsi, et vähendada kratsimise kahjustusi. Pange
vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased
08 0.42 2.89 HF --- --- 0.26 7 Lahaar 1991 MT PINATUBO, FILIPIINID 700 MUDAVOOLU OHVRIT Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud: Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid Old Faithful geiser Yellowstone`is purskab iga 65 minuti järel 60 m kõrguse kuumavee fontääni PISIKE
Chapati volditakse koonuseks ning lisatakse vedelaid roogi selle sisse Automaatne Jahu Tortilla, Pizza Crusts, Pita leib Chapati tootmisliin Chapati Machine ANKO Automaatne Chapati Tootmisliin Segud nisujahu, vesi ja muud koostisained tainas, siis protsessi kaudu jagatakse, ümardamine, puhke-, kütte-, pressimine, küpsetamine ja jahutamine, ümmargune pirukas on toodetud. Näidetena saia ümbrised, tortillasid, chapati Puri ja pizza koorikud. Asendades jaotamist ja rullimist masinad automaatne koordumist masin (SD-97), Kaetud tooted, nagu chapati, täis puri või lihapirukad on võimalik teha . Lõunaosariikides vast tuntuim lapikleib...oi jeebus, neid asju leivaks nimetada on ikka pühaduseteotus, aga pannkook on ka imelik öelda. Jääme siis lapikleiva juurde. NISUjahust lapikleiva... Olen isegi seda teha proovinud ja esimese korra kohta tulid täitse kobedad välja. Lihtne valmistada, mitte nii lihtne õige tulemus saada.
alal. Mõnikord ühinevad väiksemad villide alad suuremateks. 4.päev: vesitsemise ehk haavandi faas. Villid lõhkevad pärast tekkimist suhteliselt kiiresti, jättes järgi punetava haavandi, mis võtab peagi hallika varjundi. See on herpese kõige valulikum ja nakkavam faas. 5.-8. päev: koorikute moodustumise faas. Aladel, kus villid ei püsi (nt suu läheduse tõttu) pidevalt niiskena, hakkavad villid kuivama ning nendele tekivad pruunikad koorikud. Kuna need sügelevad tugevasti ning on üldse ebamugavad, kratsitakse need sageli katki, mis tekitab veritsust. 9.-12. päev: paranemise faas. Villile tekib paranemise käigus enamasti mitu koorikut, mis kas ise maha tulevad või maha kratsitakse - iga uus koorik on eelmisest veidi väiksem, kuni haavand on paranenud. Enamasti ei jää sellest armi järgi. Kuidas ravida · Herpese ville tasub õrnalt hõõruda jääga 5-10 minuti jooksul 1 kord tunnis -
kühmudena, mis on vistrike või putukahammustuste sarnased. Tavaliselt tekivad need sõrmede vahele, randme ja küünarnuki siseküljele, kaenla alla ja vöö piirkonda, reite ja säärte sisekülgedele, suguelunditele, istmikule, naistel ka rinnale/nibule. Imikutel võib lööve levida ka pea, kaela, peopesade ja jalataldade piirkonda. Väga harva võib sügelisi esineda näo piirkonnas. Kuna sügelised sügelevad siis kratsimise tagajärjel võivad lisanduda nahal ka punetus ja koorikud. Komplikatsioonideks sügeliste puhul võib olla mädapõletik. Esialgu pindmiselt, kuid hiljem võib avalduda sügavama protsessina. Lastel võib mõnikord leida mädaville, tavaliselt peopesades ja talla all. Naha sügelemine Sügelemise tekitab organismi allergiline reaktsioon sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. Esmakordselt nakatunul tekib see 24 nädalat peale nakatumist. Juba eelnevalt sügelisi
Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Ravimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ravimit manustatakse kogu kehale (v
Lokaalselt nahale kasutatavad akne ravimid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F2 Jana Jakovleva 20.13.2013 Akne • Akne(acne vulgaris) - tegemist karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe kroonilise põletikuga. Akne tekkepõhjused • Akne on rasunäärmete põletikuline haigus, mille tekkimisel on olulised mitmed põhjused, • näiteks rasuerituse häired, • rasunäärmete sarvestumise häired, • hormonaalsed nihked, • bakterid(Propionibacterium acnes). • pärilikkus. Aknet soodustavad • tegurid suure rasvasisaldusega kosmeetika, • nahalt loputamata jäänud seep ja muud ained, mis suurendavad pooride ummistumist. • ultraviolettkiirgus, • viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas, • tõrva sisaldavad kreemid või salvid, • mõned ravimid, • lihasmassi kiireks kasvatamiseks pruugitud anaboolsed steroidid, • Stress. Erinevad akne vormid(1...
mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on. MONONUKLEOOS Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles. EBV kuulub herpesviiruste hulka.
ja väljaheidetele. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha seisundid · lööve (paapuliga algavad ning villikesega lõppevad sügeliskäigud) · Lööve ilmneb tavaliselt sümmeetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. · Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. · hallikas-pruuid, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke · Lastel võib mõnikord leida mädavillikesi, tavaliselt peopesades ja talla all. Kaebused · Põhilisteks kaebusteks on patsientidel naha sügelemine. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha hoolduse aspektid (1) Sügeliste puhul tuleb patsiente õpetada kuidas süptomeid leevendada. · õhutada tube, jahe õhk leevendab sügelust;'
Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt
Valmistamine 1.Tooraine kaaluda 2. Lõhefilee puhastada luudest ja nahast ning maitsestada soola, suhkru, sidrunimahlaga ja määrida õliga ning asetada külmikusse kiletatult. 3. Tomat pesta ja puhastada ning hakkida väiksesteks 1x1 cm kuubikuteks. Kurk pesta ja puhastada ning hakkida sama suurteks kuubikuteks. Porru pesta ja puhastada ning lõigata kuubikuteks. Ruccola ja jääsalat pesta ja kuivatada ning rebida ribadeks. 3. Saiaviiludelt eemaldada koorikud ning lõigata 1x1 kuubikuteks. Oliiviõli kuumutada pannil, kuhu asetada ka saiakuubikud, pannil väheses rasvas praadida, kuni saiakuubikud muutuvad kuldseks 4. Kastme jaoks segada omavahel sool, pipar suhkur ja maitsestamata jogurt. Küüslauk puhastada ja pressida samuti kastme sisse. 5. Salat serveerida valgelt praetaldrikult taldrikult, kõige pealt asetada sellele jääsalat ja ruccola, mis piserdada sidruni mahlaga, seejärel porru, kurk, tomat. Salati kaste
SÜGELISED Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4 2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6 3. SÜGELISTE RAVI ..........................................................................10 KOKKUVÕTE .....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 13 2 SISSEJUHATUS Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügeliste sagedast esinemist peetakse iseloomulikuks just vähearenenud riikidele. Kui aastakümneid tagasi arvati olevat sesos nahahooldusvahendite vä...
seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima. Tavaliselt beebikõõma ravida ei ole vaja ja see kaob ise aja jooksul. Samas võib see oodatust kauem aega võtta. Näiteks võib beebikõõma leida ka aastaste laste peanahalt. Beebikõõma eemaldamiseks hõõruge imiku peanahale naturaalset õli, näiteks oliivõli ja jätke see sinna mõneks tunniks. Õli pehmendab löövet. Edasi võib pehme harjaga lapse peanahka puhastada, koorikud peaksid peanahka harjates lahti tulema. Kindlasti ei tohi löövet kõvasti kraapida, see on lapsele valus ning võib põhjustada peanaha vigastusi, mis on haigustekitajatele heaks sissepääsuväratiks. Peale harjamist on soovitav lapse peanahk beebisampooniga puhtaks pesta. Beebikõõmast lahti saamiseks võib seda protseduuri teha kaks kuni kolm korda nädalas. Lisaks on olemas spetsiaalsed imikutele mõeldud kõõmavastased sampoonid. Nende kasutamisel tuleb
Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult peale välisjõudude lakkamist. 2. Konstruktsiooni tugevus, jäikus, stabiilsus. Konstruktsiooni tugevus-võime taluda löökkoorumusi. Konstruktsiooni jäikus-kontstr. Ja selle osade võime vastu panna deformeerumisele.st mitte deformeeruda elastselt. Konstruktsiooni püsivus-kontstruktsiooni võime säilitada oma esialgne asend või kuju. 3. Vardad, plaadid ja koorikud. Vardad-nim. keha, mille üks mõõde (pikkus) on olulisest suurem üle jäänud kahest.(kõrgus,läbimõõt).Telje kuju järgi on vardad sirged ja tasand või ruumkõverad. Koorik-nim. keha, mille üks mõõde (paksus) on oluliselt väiksem kahest ülejäänust. Plaat-tasandiline koorik. 4. Välisjõud, nende liigitus. Välisjõud-liigitatakse etteantud jõududeks ja sidemereaktsioonideks.Välisjõud võivad olla mahujõud ja pinnajõud
Samas on suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt. Amazonas). Abüsaalsete tasandike sisealadel (st eemal mandritest ja ookeanikeskahelikest) moodustuvad kahte tüüpi pelaagilised setted: (1) punasevärvilised savid, mis tekivad ülipeenest savihõljumist, tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn- oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001- 0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2) süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest. Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km
3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed
ATOOPILINE NAHAPÕLETIK Aotopiline nahapõletik on eriline ekseemi vorm, mille tekke eelduseks on pärilik omadus reageerida organismi sattunud võõrainetele kiiret tüüpi allergilise reaktsiooniga. Seda nimetatakse atoopiaks. Haigus algab kõige sagedamini esimesel elupoolaastal pärast üleminekut rinnapiimalt kunstlikule toidule, kuid võib alata ka väikelapse eas ja hiljem. Imikueas on haigusnähud ägedad. Nahal on tugev punetus, vesitsemine, koorikud. Lööve tekib põskedele, levib jäsemetest sirutus- ja painutuspindadele ning võib haarata kogu keha. Suurematel lastel on haiguspilt vähem äge. Nahk on üle kogu keha kuiv, lööve paikneb eelkõige küünar- ja põlveõndlates, silmade ja suu ümbruses ning kaelal. Nendes piirkondades on nahk paksenenud ja punetav, nahajoonis on tugevnenud. Pideva sügelemise tõttu on nahal rohkelt kratsimise jälgi. Haigus kulgeb ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägeneb sügisel ja paraneb
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus ...
Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed
Haiged riietatakse pidzaamasse ja minnakse seejärel dusi alla, nii et riided saavad märjaks. Üleliigne vesi pressitakse välja ja haige pakitakse plastkilesse, kus ta lebab järgmise hommikuni. Seejärel nühitakse pehmenenud ja lahtitulnud ketud nahalt ära plastnuustikuga. Pärast sooja ja külma dusi all käimist mähitakse haige froteerätikusse ja hiljem määritakse kogu keha sisse küüslauguõliga. Patsiendid jätkavad vedelikukuuri ning koorikud ei tule enam tagasi. Soovitav on hakata taimetoitlaseks. Oluline on, et ravikuuri jätkatakse pika ajavahemiku jooksul. Tähtis on perekonna suhtumine haige olukorda. Ka teiste inimeste (töö- ja õpingukaaslaste) positiivne suhtumine mõjuvad hästi. Neerude puhastamiseks leidub raamatust järgnev tee retsept. Võetakse võrdsetes osades kaselehti, põldosja, purustatud kadakamarju ja kummelit. Kõik need kuivatatakse ja segatakse teeks
he monoliitse ja monteeritava raudbetooni vahel jälle taastunud. Õhukeseseinaliste suureavaliste raudbetoonkonstruktsioonide (raudbetoonkoorikute) ehitami- ne algas juba enne I Maailmasõda, kuid nende laiem levik on seotud vastava arvutusteooria väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga.
Kahekaupa mööda läksid tüdrukud ja poisid teineteise kaela ümbert kinni nemad hoidsid Poisid olid maiad ja plikad olid maiad nosisid nohinal sarvesaia Üleõla penilegi palakesi viskasid et säh sina pealegi, küll meile jätkub ikkagi Enne veel kui koeral said otsa need koorikud said nendest tüdrukutest poiste noorikud Leivad ühes kapis ja põrsad ühes sulus Koer see juba uusi ulus." (,,Koer oli ketis aiateibas") 3.3 Lumevalgus...lumepimedus Kogus ,,Lumevalgus...lumepimedus" jätkub teisenemine luuleaines ja meeleoludes. Kogu osa luuletusi on valminud sõjaväeteenistuses olles. Aja valusad probleemid liituvad neis
tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga. Lööve on peenpapuloosne ja paikneb eriti sõrmede vahel, alakõhul, genitaalidel, reitel ja kätel, kuid võib levida ka igale kehaosale. Imikutel võivad olla haigusest haaratud pea, kael ja nägu. Lööbe lähedal on sageli näha peeneid looklevaid jooni – sügeliskäike, mis on kuni 10 mm pikkused, hallikat või pruunikat värvi. Esinevad ka kraapimisjäljed ning koorikud. Sügeliste lööbepiirkonda tekib sageli sekundaarne infektsioon ja ekseem. Tavaliselt esineb sügelemine mitmel perekonnaliikmel. Diagnoos. Haigust diagnoositakse tüüpiliste alade hoolika uurimise tulemusena, parasiiti võib nõelaga kraapida ka katteklaasile ja mikroskopeerida. Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Haigus
Ferme kasutatakse suure sildeavaga hoonete puhul katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed, sfäärilised, kahesuunalise kõverusega sadulpinnad jne). Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, vee renne, elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrustrerasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel
Kõrgema veetemperatuuri puhul lahustub vees vähem süsihappegaasi. Mida vähem süsihappegaasi loodus atmosfäärist kõrvaldab, seda kiirem on temperatuuritõus. Atmosfääris olev süsinikdioksiid mõjutab ka ookeanide happelisust - aeglaselt, kuid siiski reageerib süsinikdioksiid veega ning tekib väävlishape. Eriti tundlikud selliste muutuste suhtes on niigi haprad korallid ja mereelukad, kes ehitavad oma kõvad koorikud ja skeletonid kaltsiumkarbonaadist. Korallide hävinemise või kahjustumise puhul hävineb või väheneb ka suurel hulgal seal elavate elusorganismide populatsioon. Tuhandete aastate jooksul toimuv hapestumine ei ole ohtlik, sest siis jõuavad sügavamad veekihid pindmiste kihtidega seguneda ja seeläbi väävlishappe ühtlaselt laiali jaotada. Selleks, et ookeanide happelisuse tase viia tagasi 200 aasta taguse tasemeni, läheb tuhandeid
Need pisiked bakterid ja nende miljardid järeltulijad muutsid meie Maa saatust. Nemad lõid meie atmosfääri. Mis sa süsinikust, mis mürgitas atmosfääri? See on endiselt siin, vangistatud maakoores. Seda peatükki maa ajaloost saab lugeda Colorado Suurelt kanjonilt. Need paljastavad 2 miljardit Maa ajaloost. Kunagi oli Suur kanjon meri, millest elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku kasutades ookeani lahustunud süsinikku. Pärast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Need kihid on miljardite koorikute tulemus. Tänu nende poolt eemaldatud süsiniku ,said elada teised eluvormid. Elu kujundas atmosfääri ümber. Taimed, mis toitusid päikeseenergias, võimaldasid lagundada vee molekule ja toota hapnikku. Ja hapnik täitis õhu. Maa vee tsükkel on pidevalt korduv protsess. Kosed, veeaur, pilved, allikad, vihm, jõed, mered, ookeanid, liustikud. See tsükkel on muutumatu. Maal on alati sama kogus vett. Kõik liigid on Maal joonud sama vett
lahknema ja liikusid jõudsalt põhja poole, ekvaatori suunas. Ainult Baltika takerdus lõunakülmvöötme ning parasvöötme piirimail, hakates seal ringlema ja pöörlema Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul, umbes 514 Ma (www.scotese.com) Elustik Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem lubiaine. Kambriumis ilmusid järgmised selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid. Samuti tekkisid vähilaadsed trilobiidid ning lukuta käsijalgsed. Ladestu kivimid Kambrium jaguneb Alam-, Kesk- ja Ülem-Kambriumiks. Kogupaksus jääb enamasti 80-120 m vahele. Alam-Kambrium sinisavi ehk Lontova kihistu sinisavi. Kesk-Kambrium liivakivid.
Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest. Karvanääpsu põletik - Follikuliit kollaka sisuga täidetud villikesed-pustulid peanahal karvade ümbruses. Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina-neelu kandlusega inimene. Meestel eisneb pageli habeme piirkonnas. Pustulid võivad olla üksikult või üle kogu peanaha, võivad tekkida verised koorikud. Haigus võib lisanduda seborroilisele põletikule. Pustulid on karvanääpsu ümbruses. Võib kesta mõnest päevast mitme kuuni. RAVI/SOOVITUS Leevendus - habeme ajamine ja raseerimine keelatud. Parandada hügieeni. KAS ON NAKKAV? naha karvanääpsu bakter-nakkus Küünevallipõletik - Paronychia Esineb rohkem nendel, kelle käed pidevalt märjad; kehv verevarustus; põevad diabeeti
Aeroobsed bakterid: • Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. • Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. • Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. 27 • Põhjustab ootamatuid avariisid.
Aeroobsed bakterid: • Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. • Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 117. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. • Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. • Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks
Aeroobsed bakterid: • Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. • Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5- 40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 31 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. • Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav.
nakatumise kohal ja regionaalsetes lümfisõlmedes. Viirus levib suu- ja ninaõõne limaskesta, kus tekivad rõugetele iseloomulikud kahjustused. Primaarse vireemiaga satub viirus maksa ja põrna, kus viiruse teisese replikatsiooni tagajärjel tekib nekroos. Sekundaarse vireemiaga kantakse viirus tagasi nahale, kus tekivad ulatuslikud kahjustused. Haiguse esmaseks tunnuseks on papuloosne lööve nahal, mis tekib 7-8 päeva pärast nakatumist, hiljem tekivad haavandi ja koorikud. Müksomatoos esineb puhangutena. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kodujänesed, kõrge vastuvõtlikkusega on Euroopa küülik, kuid Euroopa pruunküülik haigestub harvem. Haigust iseloomustab silma sidekesta põletik, limaskestade põletik ja naha kahjustus. Viirus püsib organismis lühikest aega, tekitaja on demonstreeritav elektronmikroskoopiliselt. Haigust iseloomustavad vedelikku sisaldavad paised pea ja kaela piirkonnas, laugude, kõrvade ja mokkade turse ja “unised silmad”.
(scalded skin syndrome) naha deskvamatsioon § Toksilise soki sündroomi toksiin TSST-1, olemuselt superantigeen, geenid ~ 20% tüvedest. § Enterotoksiinid A-F, ~ 50% tüvedest, superantigeenid, põhjustavad toidumürgitust. Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt § Staphylococcs aureus § Streptococcus pyogenes § Kontingent enamasti lapsed § Kuum ilm, väikesed traumad soodustab § Algselt vesivillid, hiljem koorikud (kärnad). Tselluliit § Äge, kiiresti lainev infekt-sioon § Haarab nii nahka kui naha-alust kude § Soodustanb naha eelnev trauma § Lokaalne kuumatunne ja erüteem (punetus) Stafülokokiline toidumürgitus § 20% ägedatest toidumürgitustest § Põhjustab S. aureus toidul kasvav toksigeenne tüvi § Produtseerib tremostabiilset enterotoksiin B-d § Toit visuaalselt muutusteta § Inkubatsiooniperiood 2-6 kuud §
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
