Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsit...
Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid
Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E- numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Konservandid Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse, halveneb välimus.
· Värvainetest põhjustavad allergiat eeskätt sünteetilised toiduvärvid: näiteks tartrasiin(E102), kinoliinkollane (E 104), päikeseloojangukollane (E 110), asorubiin (E 122),erkpunane 4R (E 124), võlupunane (E 129), briljantmust (E 151) ja pruun HT (E 155). · Sünteetilised värvained ongi potentsiaalselt kõige ohtlikumad lisaained üldse. Needvõivad (kuigi alati ei pruugi) tekitada mõnel inimesel tervisehäireid. Konservandid · Toiduained võivad rikneda kahel viisil. · Esimesel inimesele ohtlikul moel võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. · Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse ja välimuse. · Ühed vanimad konservandid on naatriumnitrit (E 250) ja naatriumnitraat (E 251), mida hakati lihale ja lihatoodetele lisama roosa värvuse andmiseks
Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida lubatakse kasutada. On olemas ka ohutuid looduslikke värvaineid, millel puuduvad tervisele kahjulikud kõrvalmõjud 2.4. Toiduvärvide kasutamine Uurisin välja et toiduvärve kasutatakse kõige enam: · kondiitritoodetes · maiustustes · karastusjookides · jogurtis ja jäätises 6 3.Säilitusained e konservandid Kergesti riknevate toiduainete paremaks säilitamiseks ning mikroobide elutegevuse takistamiseks lisatakse neile toiduainetele konservante ehk säilitusaineid. Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse, halveneb välimus.
Tallinna Ülikool Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Toitumise alused Säilitusained Koostas: Natalia Kaptyug Liis King Säilitusained Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Toiduainetööstuses on säilitusained toodetel märgitud tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või
Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilised preparaadid Kreemid Dekoratiivkosmeetika Lõhnapreparaadid Allergeenid-allergiat põhjustav aine TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad. KONSERVANDID - peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed. VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel. Allergilisi reaktsioone põhjustavad kosmeetikavahendid Juuksehooldusvahendid
Karmiin on punane toiduvärv. Seda kasutatakse tootele omase punaka värvuse andmiseks. Seda ainet isoleeritakse putukatest. Enamasti kasutatakse vorstides, viinerites, sinkides. Samuti leidub alkohoolsetes jookides, kookides, želeedes, nätsukommides, keedistes, maitsestatud kohupiimades, jogurtites jmt toodetes. Kõrvalmõju: Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone Säilitusaine E250- naatriumnitrit Ühed vanimad konservandid on nitritid (E 249 ja E 250), mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Naatriumnitrit on säilitusaine, mis pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu. Kasutatakse valdavalt lihatoodetes. Kõrvalmõju: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu
Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Lisaainete rühmad Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaainete rühmad on järgmised: 1) toiduvärvid ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi;
keemia. Valge paber on keemia, sest see pleegitatakse keemiliselt valgeks. Ravimid sisaldavad samuti palju keemiat. Autode paljud osad sisaldavad keemiat, samuti autole vajalikud asjad nagu näiteks klaasipesuvedelik. Paljud riided on keemia, sest materjal on nii odavam. Samuti kasutame me keemiat põldudel oma saadusi kaitstes. Toiduvalmistamisel näeme keemiat palju, sest esiteks sisaldab toit juba meeletult keemiat. Meie toidus leidub aina rohkem aineid, mida seal vanasti ei olnud: konservandid, värvained, emulgaatorid, suhkru,- jm asendajad, -magustajad, aromatiseerijad, hermetiseerijad, stabiliseerijad, homogeniseerijad, paksendajad, inhibiitorid, kergitusained, happesuse regulaatorid, gaseeritud joogid, sünteetilised ravimid, vitamiinid mineraalid, säilitusained. Väga mürgine on näiteks naatriumglutamaat (E621) Ta teeb toidu meie jaoks maitsvaks ja me tahame seda veel ja veel.
· Toiduained ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kcal) päevas Inimese toidukaart Inime on omnivoor kõigesööja
eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, konsistentsi, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt.
põhjustada hüperaktiivsust, dermatiiti, allergilisi reaktsioone. · E 110, päikeseloojangukollane võib Click to edit Master text styles põhjustada vesist nina, ninakinnisust, Second level allergilisi reaktsioone, iiveldust, oksendamist. Third level · Ohtlikud konservandid E249 ja E250 Fourth level Fifth level Kõiki E aineid ei ole vaja peljata! E numbriga tähistatakse ka Click to edit Master text styles rida selliseid lisaaineid, mis on eraldatud taimse või loomse Second level päritoluga toorainest. Third level Sellesse rühma kuuluvad Fourth level
maitse 4. Teised kvaliteedi näitajad- Lisandid ja lisa ained EHK E-AINED On loodusliku või keemilise päritoluga keemilised ühendid Lisatakse eesmärgiga: pidurdada riknemist,parandada välimust, koostist ja struktuuri, maitset, lõhna või mõnda muud omadust. Lisandid on loodusliku sisuga komponendid , mida lisatakse samadel eesmärkidel, kuid tegemist on ka individuaalsete toiduainetega. nt. sool , suhkur, köögiviljad, maitsetaimed jne munapulber Lisaained lihatööstuses konservandid ehk säilitusained , on ained, mis pidurdavad või takistavad mikroobide elutegevust. Naatriumnitrit 250E, naatirumnitraat E251, bensoehape E210, Antioksüdandid - askorbiinhape E300- väldivad ja takistavad hapniku toimet, pidurdavad rasvarääsumist ja takistavad kõrval lõhna teket. Stabilisaatorid , emulgaatorid ja paksendajad - Katavad vee ja rasva osakesi, välitides eraldumist stuktuurist. Tüüpilisemad emulgaatorid on karrageen, fosfaadid .
aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ... Kuigi lisaained on etteantud piirides toiduainetes lubatud, ei ole paljud neist tervisele kasulikud. Allpool on väike nimekiri neist aineist, mida võiks vältida. E102 Tartrasiin. Võib põhjustada hüperaktiivsust, astmat, mitmeid allergilisi reaktsioone. E104 Hiniinkollane. Võib põhjustada hüperaktiivsust, dermatiiti, mitmeid allergilisi reaktsioone.
parandada välimust struktuuri, koostist maitset või lõhna või mõnda muud omadust Lisandid on loodusliku päritoluga komponendid, mida lisatakse toiduainetesse praktiliselt samadel eesmärkidel, kuid on tegemist n.ö. "individuaalsete komponentidega", mida võib kasutada ka iseseisva toiduna või toidu põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi ADIMINIMAALNE AKSEPTEERITAV PÄEVANE LISAAINTE DOOS 1KG KEHAKAALU KOHTA
Värvained E100 – E199 Mõeldud toidule värvuse andmiseks või loodusliku värvi tugevdamiseks. Kasutatakse ka looduslike ja loodusidentseid, kuid enamus värvainetest on saadud sünteetilisel teel. Seetõttu on suur osa toiduvärvidest inimorganismile kahjulikud ja võivad põhjustada terviserikkeid. Eriti ohtlikeks peetakse põlevkivi tõrvast valmistatud asovärve, mis osades riikides on ka keelustatud. Säilitusained E200 – E299 Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks
03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Lisaainete rühmad on järgmised: Lisaainete rühmad · 1) toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi; 2) säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest; 3) antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine ja muud sellised muutused); 4) vahutamisvastased ained - ained, mis väldivad või vähendavad vahu teket; 5) kergitusained või küpsetuspulber - ained või segud, millest vabaneva gaasi tõttu suureneb taigna maht;
Marineerimine äädikahappega marinaadiks nimetatakse hapet sisaldavat vedelikku, mis on maitsestatud soola, suhkru ja erinevate maitseainetega. Happe rollis on tavaliselt äädikahape. Äädikahape on terava lõhna, hapu maitse ja värvuseta aine, seguneb veega igas vahekorras. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid
Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid.
põhjustada allergiat. · Toiduained toimivad allergeenidena enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem. Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, okolaad, kakao, mesi, maitseained. Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisalduvad konservandid , värvained ja muud lisandid - piimas antibiootikute ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid. Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel sokiseisund. · Allergeenideks võivad olla kõik keemilised ained, sealhulgas ravimid. Ülitundlikkus keemiliste ainete suhtes võib tekkida inimestel, kes kutsetöös
tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) muutlikkus 2. Pärilik muutlikkus Mutageenid: a) bioloogilised · viirused · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) Supermutageenid: ü mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone. ü Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid. Geenmutatsioonid: ü muutused DNA nukleotiidses koostises. ü Hõlmab ühte nukleotiidipaari. Geenmutatsioonide mõju tunnustele: 1
piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks. Soojas hoiuruumis suureneb ka mikrobioloogilise saastumise oht: võõrmikrofloora hakkab lagundama piimhapet, selle sisaldus langeb, konserveerivad omadused nõrgenevad ning lõpuks hapendatud toiduained libestuvad, pehmenevad ja roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess ja selle kiirust mõjutavad otseselt toiduainetes olevad konservandid. Näiteks liigne sool pidurdab köögiviljade hapnemist. -- 3 -- Mida võiks hapendada? Köögiviljadest hapendatakse kõige rohkem kapsaid, kurke ja õunu, vähem tomateid, aedoakaunu, küüslauku, sibulat, porgandit, kõrvitsat ja peeti. Vähem on levinud maitsetaimede peterselli, selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine. Hapendada võib ka mahla, näiteks kasemahla. Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni
Nõgeslöövet võivad põhjustada antibiootikumid - sagedamini penitsilliin kuid samuti polümüksiin, ciprofloxatsiin, rifampitsiin, vankomütsiin, kemoterapeutikumid, valuvaigistid, palaviku alandajad (aspiriin jt.), rasestumisvastased pillid, rahustid, vitamiinid, verepreparaadid, valku sisaldavad hormonaalsed ravimid Toiduained Toiduained on sagedamini lastel ägeda urtikaaria põhjuseks. Täiskasvanutel on nad probleemiks harva- 1-2 % juhtudel. Konservandid ja toidulisandid on kroonilise urtikaaria põhjuseks 3-4 % juhtudel. Loomsed valgud kala, muna, piim, juustud; köögiviljad tomat, seller, oad, petersell; puuviljad õun, kiivi, tsitruselised; marjad maasikad, mustsõstrad, kirsid; maiustused kakaotooted, pähklid; karastusjoogid; maitse- ja säilitusained; 3 alkohol (punane vein)jt.
Kunstnahk aluskiht ja kattekiht tehisseemisnahk- kattekiht karestakse traatharjaga ja tidetakse lhikeste nailonkiududega tehiskarusnahk- aluskihi klge on sisse kootud pikad dekoratiivsed asjad Tavaprobleemid kodus tolm praht mustus pesemine puhastamine triikimine TOIDUAINED JA TOITAINED Toiduained- ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid. Toitained- ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida vajatakse Toiduained: a)Vrvained b)Lhnaained c)Konservandid d)Maitseained f)Toitained: 1)Vitamiinid 2)Valgud 3)Rasvad 4)Ssivesikud 5)Mineraalained Toitevrtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab tielikul oksdatsioonil Thtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. NITED ssivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t korral 12MJ(2900kcal) pevas Fsilise t korral 19MJ(4550kcal) pevas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida
Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi lisada rohkem kui eraldus selle kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest
munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, sokolaad, kakao, mesi, maitseained (vorstid). Puuviljad ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmine või külmutamine kaotab mõju. On ka tähelepanekuid, et sageli seostub puu- või juurviljaallergia kase õietolmu allergiaga ning maitseaine allergia puju allergiaga. Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisalduvad konservandid (bensoehape, naatriumbensoaat, metabisulfit, atsetüülsalitsüülhape), värvained (kollane toiduvärv tartrasiin) ja muud lisandid - piimas antibiootikute ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid. Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel sokiseisund. KEEMILISED AINED, RAVIMID
Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Äädikhape (Acetic Acid - äädikas) Normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t. ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohiks toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. On ohtlik ehedal kujul või tugeva lahusena. Muud Lisaks eelpool mainitud komponentidele on pildil veel välja toodud sigaretis sisalduvad ained: värv, kütus.
ekstraktidest. Lõhnaõlid on vanimad parfüümide allikad, mis tagavad peamised koostisosad parfüümidele. Parfüümid põhinevad tavaliselt alkoholil, kuna see võimaldab parfüümil nahalt erituda. 3. Allergeenid TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad. KONSERVANDID - peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed. VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel.
· Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid. · Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või tervistkahjustavaid helisid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui ka tehislikud (tänavaliiklus). Tugev müra võib põhjustada vererõhu tõusu, südametegevuse nõrgenemist ja arütmijat. Pidev müra põhjustab stressi, väga tugev heli aga võib tekitada kurdistumise. · Tervist ohustavat konservandid ja toiduainete värvained, putukatõrjemürkide jäägid puuviljades, nitraadid, plastikpudelid, suur soola ja suhkru tarbimine ning kolesteroolirikkad toiduained. Tähtis on tagada valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete piisavus ja õige tasakaal toidus ning järgida üldisi tervisliku toitumise põhimõtteid. Erutuse, mure ja halva tuju korral võib tekkuda vaistlik s.oov süüa süsivesikuterikast toitu- näiteks midagi magusat. See toob
veega. Kontsentraadist valmistavad mahlale ei tohi vett lisada rohkem, kui eraldus selle kokkuaurutamisel. • Täismahl on identne viljadest ja marjadest pressitud mahlaga, ei lisata suhkrut ega muid lisaaineid. Eestis valmistatakse mahlasid peamiselt konsentreeritud mahlast. • Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid, antioksüdandid jm. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta, Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi.
Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUSELUNDITE SÜSTEEM Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete eemaldamist organismist. Lisaks ainevahetuse jääkainetele eritatakse ka organismi sattunud ja selle normaalseks talitluseks mittevajalikud ained või nende laguproduktid nagu näiteks ravimid, alkohol, toidule ja joogile lisatud värvained või konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on
Tähtede ja numbrite kombinatsioon registrite numbrid. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. CAS number on kemikaali registreerimise number andmebaasis „Chemical Abstract Service”. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. EINECS number on aine registreerimise number Euroopa kaubanduslike ainete loetelus („European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances”). Viia Lepane 5.09.2012 37 Viia Lepane 5.09.2012 38
Veesisalduse vähendamisega (kuivatamine) on võimalik pikendada toiduainete säilitamise aega. Kuivtoiduainete säilitamisel on eriti oluline, et hoiuruumid ei oleks niisked. 4) Temperatuur 5) Hapnik - aeroobsed mikroorganismid; - anaeroobsed mikroorganismid - võimelised arenema ka vaakumpakendamise tingimustes või konservikarbis. 6) Keemilised ühendid - INHIBIITORID - takistavad mikroorganismide arengut (nitrit); - KONSERVANDID ehk säilitusained – samuti pidurdavad või takistavad mikroorganismide arengut - KEEDUSOOL - pidurdab mikroorganismide arengut - SUHKUR - aeglustab roisubakterite arengut. 7) Teised mikroorganismid (takistavad/soodustavad) Võivad toorainesse sattuda inimese poolt lisatuna või keskkonnast. Näiteks piimhappebakterid muudavad keskkonna roisubakterite elutegevuse jaoks ebasoodsaks. 8) Aeg arenemiseks
löögid, surve § Keemilised teratogeenid • Ravimid: antibiootikumid, hormoonpreparaadid • Olmekemikaalid_ nitrolakid, värvid, liimid, orgaanilised lahustid, pesuvalgendajad, pestitsiidid • Tubakasuits: nikotiin (NS) • Alkohol, toiduainete konservandid § Bioloogilised teratogeenid • Pärilikkus • Viirused, mis läbivad raseduse ajal platsenta • Bakterid – süüfilis • Algloomad – nende toksiinid • Ebaõige toitumine • Ema haiguslik seisund – diabeet, alkoholism, kilpnäärme üle-
1924 Savage Arms Co tsentrifuug 1982 Procter&Gamble pesuvedelik Vizir 1926 Erik Rotheim (NOR) aerosoolid PESUMASINAD Joonis 1.1 tigupesumasin TOLMUIMEJA TOIDUAINED. TOIDU TÖÖTLEMINE JA KÖÖK TOIDUAINED JA TOITAINED Toiduained ained, mis annavad elusorganismidele energiat ja organismile vajalikke aineid. Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse. TOIDUAINETE KOOSTIS Toiduained: värvained, lõhnained, konservandid, maitseained, toitained (valgud, rasvad, vitamiinid, süsivesikud, mineraalained). TOIDU TOITEVÄÄRTUS EHK KALORSUS Toiteväärtus ehk kalorsus on soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil. Tähtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. Näited: süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg, rasvad ~39 MJ/kg Vajadused: vaimse töö korral 12 MJ(2900 kcal) päevas, füüsilise töö korral 19 MJ(4550 kcal) päevas. INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor kõigesööja.
Täissööda tootmine Kanafarmis loobutakse valmissööda sisseostust ja hakatakse seda ise valmistama. Nii saavutatakse suur kokkuhoid söödakulus, mis on linnukasvatuses peamiseks kululiigiks. Vabafarmis toodetud kanasöödal ei ole 100% lisatud kõiki konservante,ta on rohkem toodetud mahetootmise põhimõtteid järgides. Sellest tuleneb ka kvaliteedi langus. Sööda jaoks toorained (nisu,oder) ostame kohalike tootjate käest, konservandid ja lisandid sinna sisse aga Kiti kanalast (OÜ Korstnaabi), teravilja veski on farmil soetatud varem. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Kogu arvestus on tehtud 350 kana peale Ressurss Ressursi varu Loodusressursid Vesi Territooriumil asub 2 puurkaevu
spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste allergeenidega. Proovid kahtlustatava kosmeetikatootega jäävad sageli pseudonegatiivseks, sest häired põhjustavat allergeeni võib tootes olla liiga väheses kontsentratsioonis. TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad. KONSERVANDID - peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed. VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel.
Tegemist on tavalise, puhta ja garanteeritud kvaliteediga pudelisse villitud joogiveega, mis üldjuhul on eelnevalt gaseeritud. GASEERIMISE PLUSSID JA MIINUSED Suur osa pudelitesse villitud mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga (0,3...0,4%), mis veega reageerides moodustab nõrga ja suhteliselt ebapüsiva süsihappe. Süsihappegaasi tähistab lisaainete registris kood E290. Kahesajaga algava seeria lisaained on tegelikult konservandid. Selline mõju on ka vees moodustunud süsihappel, sest karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Jookides on süsihappegaasil lisaks konserveerivale toimele veel teisigi ülesandeid. Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana ning mõjub joojale värskendavalt ja karastavalt. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete ja vee imendumist
etüleenitundlikud kaubad, tugeva lõhna ning lõhna kergesti külge võtvad kaubad. 4. Toidukaupade primaarsed ja sekundaarsed koostisosad. Primaarsed koostisosad (on toiduainetes looduslikult olemas): · toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained); · lisaained (lõhnaained, värvained, parkained jne). Sekundaarsed koostisosad (isetekkelised või toiduainetele täiendavalt lisatud): · lisaained (konservandid, emulgaatorid, antioksüdandid jt E-ained); · saastained (pestitsiidid, desinfitseerimisvahendid, loomade ravimid); · muundumissaadused (oksüdatsiooni-, polümerisatsiooni-, lagunemissaadused). 5. Toiduvärvide ja E-ainete kasutamine. Märgistus kaubapakendil kohustuslik märgistus. · E100E199 Toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi, namik neist on
· mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) · Ülitugev elektromagenetkiirgus. NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid st. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. Supermutageenid : - mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone.
Esiteks pesevad nad halvasti karedas vees, kuna tekivad lahustumatud Ca- ja Mg-seebid. Teiseks on nad hüdrolüüsi tõttu (tugeva aluse ja nõrga happe soolad) üsna tugevalt leeliselise reaktsiooniga ja seetõttu küllaltki söövitava toimega (igaühele on lapsepõlves seep silma läinud). Sellepärast on välja nuputatud mitmeid teisi sooli, mille happed on tugevad ja nende Ca-soolad lahustuvad vees paremini. 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Desinfitseerivad ained, konservandid ja antioksüdandid on kosmeetilistes preparaatides vajalikud selleks, et hoida neid riknemise eest. Kosmeetilised preparaadid sisaldavad sageli aineid, mis on mikroorganismidele heaks toitepinnaseks (valgud sahhariidid). Peale selle hävitavad dessinfektsioonivahendid mikroorganisme ka nahal ja juustel. Antioksüdandid väldivad aga mitmesuguste looduslike ühendite (küllastumatudõlid ja rasvad) oksüdeerumist õhuhapniku toimel. Desinfitseeriva ja konserveeriva toimega on
Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. 82) Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid.
Organisation) poolt lisaainetega tegelev Joint Expert Committee on Food Additives - JECFA. E - ained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetele vastavalt tehnoloogilistele vajadustele: · riknemise pidurdamiseks; · välimuse, struktuuri, koostise parandamiseks; · maitse parandamiseks. Euroopa liidu maades kehtib ühtne E- kood, mis on turvalisuse garantiiks. E100...E199 toiduvärvid E200....E299 konservandid E300....E399 antioksüdandid E400....E499 emulgaatorid,stabilisaatorid, paksendajad Alates E500 muud ADI arv (Acceptable Daily Intake) - heakskiidetud päevane annus mida inimene suudab eluea jooksul taluda [mg/kg]. Turvalisus testitakse loomkatsetel (rotid, hiired, vesikirbud). Uuritakse kantserogeensust, teratogeensust, mutageensust. Lisaainete kasutuselevõttu lubatakse, kui: · see ei ole tervisele kahjulik; · ei juhi kasutajat eksiteele;
kvaliteeti. · Võihappebatsillide sisaldus peab olema eriti madal juustupiima tootmiseks kasutatavas silos. · Silo valmistamisel on oluline teada sileerimise mikrobioloogilisi protsesse ning nende juhtimise mehhanisme. · Üldlevinud on mitmesuguste lisandite kasutamine mikroobide elutegevuse suunamiseks. · Kasutatakse nii piimhappelist käärimist kiirendavaid kui pH alandavaid lisandeid. · Silo konservandid ehk kindlustusvahendid jagunevad keemilisteks, bioloogilisteks ja sellisteks, mille lisamine suurendab silos piimhappebakterite elutegevuseks vajalike toitainete, eriti suhkrute osakaalu. · Keemilised konservandid koosnevad eelkõige orgaaniliste hapete ja nende estrite segudest. · Laiemalt on levinud sipelghappe kasutamine · Keemilise kindlustusvahendina kasutatakse laialdaselt ka AIV-lahuseid, mis on oma
tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7
Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22. Ainete ohutuskaart Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7
või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas hapudes või hapestatud toiduainetes. Siit ka hoidistajate ammune praktiline tarkus, kes pihlakaviljade mahla kasutasid teiste puuviljade ja marjade konserveerimisel. Sorbaadid on toiduainetetööstuses hetkel ühed enam kasutust leidvad konservandid, sest nad ei mõjuta oluliselt konserveeritava toiduaine maitset ega lõhna. Nende ühendite suhtes kehtivad kasutuspiirangud. Sorbiinhappe biokeemiline lõhustamine toimub maksas. Lagundamisprotsess on energiakulukas ning maksale mõnevõrra koormav. Seetõttu on sorbaatide liigtarbimine vastunäidustatud nendele inimestele, kes põevad maksahaigusi. Kindlasti peavad sorbiinhappe ja selle soolade kasutamisest loobuma nende ühendite suhtes ülitundlikud inimesed
Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. Nomenklatuursed nimetused Näiteks väävelhape (IUPAC- tetraoksosulfaat(VI)vesinik) • Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides: Lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid. • CAS number on kemi 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel
b) mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna · mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) · Ülitugev elektromagenetkiirgus. NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid st. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. Supermutageenid : - mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone.
annaabi.ee 
