1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskor...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Tallinn 2013 Teooria Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FADi abil kantakse glükoo...
490-500 Sinakasroheline Punane 500-560 Roheline Purpur 560-580 Rohekaskollane Violetne 580-595 Kollane Sinine 595-610 Oranž Rohekassinine 610-680 Punane Sinakasroheline 680-750 Purpur Roheline I lahus- lahuseks on NaCO3, mis on aluseline. Lahus on värvitu ning tal puuduvad neeldumismaksimumid ja – miinimumid- spekter puudus. Mis oli lahuseks, milline nägi välja spekter (pilt), MIKS, neeldumismaksimumid ja -miinimumid, millist värvi lahus neelab, millist laseb läbi, milline võiks olla lahuse pH? II lahus- lahuseks on NaCO3, millele on lisatud ff ning selle pH on üle 10. Lahus on violetne ning neeldumismaksimum on 552nm juures 1,589 ja neeldumismiinimum on 419nm juures 0,032
490-500 Sinakasroheline Punane 500-560 Roheline Purpur 560-580 Rohekaskollane Violetne 580-595 Kollane Sinine 595-610 Oranz Rohekassinine 610-680 Punane Sinakasroheline 680-750 Purpur Roheline I lahus- lahuseks on NaCO3, mis on aluseline. Lahus on värvitu ning tal puuduvad neeldumismaksimumid ja miinimumid- spekter puudus. Mis oli lahuseks, milline nägi välja spekter (pilt), MIKS, neeldumismaksimumid ja -miinimumid, millist värvi lahus neelab, millist laseb läbi, milline võiks olla lahuse pH? II lahus- lahuseks on NaCO3, millele on lisatud ff ning selle pH on üle 10. Lahus on violetne ning neeldumismaksimum on 552nm juures 1,589 ja neeldumismiinimum on 419nm juures 0,032
1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8
osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb sellepärast, et aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Nii nagu keemiliste sidemete tekkimine, on ka hüdraatumine protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (eksotermiline protsess). Kaks võimalust, kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks: 1)lisada aineid, 2)madaldada temperatuuri. Kaks võimalust, kuidas muuta küllastunud lahus küllastumata lahuseks: 1)tõsta temperatuuri, 2)lisada lahustit. Süsinikdioksiidi lahustuvust vees saab suurendada neil viisidel: 1)temp langetamine, 2)rõhu tõstmine. Tõeliste lahuste ja kolloidilahuste sarnasus on see, et mõlema aine osakesed on ioonid, molekulid või aatomid. Emulsioon on pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises (piim, majonees).
Anname saadud filtraadile nimetuse. 3) Võtame klaastoru ja puhume ettevaatlikult läbi selle väljahingatavat õhku sellesse lahusesse.Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame ka reaktsioonivõrrandid toimunu kohta. Katse tulemus: 1) Ca(OH) le vee lisamisel muutub vesi läbipaistmatuks, valgeks ja häguseks. 2) Filtreeritud lahus on selge ja läbipaistev. 3) Peale õhu puhumist muutub lahus häguseks. Katse analüüs: 1) Saadud lahust nimetatakse küllastumata lahuseks, sest vees on võimalik veel Ca(OH) lahustada. 2) Saadud filtraati nimetatakse küllastunud lahuseks, sest selles ei võimalik enam rohkem ainet lahustada 3) Lahus muutub peale sinna õhu puhumist, häguseks, sest meie väljahingatavas õhus on ülekaalus CO , mis reageerib vees lahustunud Ca(OH) ja tekitabki hägususe. Reaktsiooni võrrandid: Katse 5. Soola reageerimine leelisega. Aluste lagunemine. Katsevahendid: 2 katseklaasi, CuSO lahus, NaOH lahus, piirituselamp, tikud,
Lahused on igal pool väga levinud. Lahus on ühtlane segu. Ainet, milles teise aie osakesed on ühtlaselt jaotunud, nimetatkse lahuseks. Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid.
D või ABS). Tööreaktiivi koostis: Tavaliselt valmistatakse tööreaktiivi 25 ml vastava mahuga mõõtkolvis ja see sisaldab: · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH= 6,0 · K-heksatsüanoferraat(II) K4(Fe(CN)6) 0,1%-list lahust sellises koguses, mis on vajalik kolvi vaba mahu täitmiseks kuni kaelal oleva märgini. Uuritav proov (tundmatu lahus) Uuritavaks prooviks ehk tundmatuks lahuseks, milles tuleb glükoosi kontsentratsioon määrata, võib olla: · Glkoosi vesilahus · Mee lahus · Hele puuviljamahl (viinamarja, õuna vms) · Mõni füsioloogiline lahus (vereseerum, uriin jne). Minul oli uuritavaks prooviks viinamarja mahl, mille kontsentratsiooni ma pidin määrama. Tundmatu lahuse ettevalmistamine Mahl või mõni muu vedelik Kuna tundmatuks lahuseks osutus mahl , siis 1 ml viinamarjamahlast pidin ma tegema 300
leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks
Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,9 ; 2.) 12,3 ; 3.) 11,6 ; 4.) 11,5 Aritmeetiline keskmine: 11,575 cm³ Katse arvutused Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1002M CM,HCL=(11,575*0,1002) /10 = 0,1159815 [mol/dm3] Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks oli leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Täitsime büreti soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerisime 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisasime 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrisime HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator) muutus punaseks. Kordasime katset kahel korral. Katseandmed Soolhapet kulus leelise neutraliseerimiseks (cm3): 1.) 4,9 ; 2.) 4,9 Aritmeetiline keskmine: 4,9 Katse arvutused
lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahujuärgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus. Soolhape (HCl) jaoks mõledud bürett tuleb enne täitmist läbi loputada vähese soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni töö esimese osas määrasime. Seejärel täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll- lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka mp’d. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks (lahust tilgutamise ajal loksutada)
värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis. Töö käik: 1)Tööreaktiiv oli valmis tehtud. Tööreaktiiv: 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi; 1,5 mg peroksüdaasi; 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0; K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni. 2)Uuritavaks lahuseks oli sidruni vesilahus, mille lahjendus oli 1/100. 3) Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel kasutasinstandardlahust, mis sisaldas glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatasin kolm lahut, mille kontsentratsioon oli 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Selleks võtsin kolm katseklaasi ning esimesse pipeteerisin standardlahust 2,5 ml ning lisasin 7,5 ml dest.vett. Teises katseklaasis tegin esimesest kahekordse lahjenduse ning kolmandas teisest kahekordse
lee-10 ml lise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4) Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B) Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane
Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollast värvi, mis on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsiooni teostatakse happelises keskkonnas. Töö käik. Kasutatakse ennevalmistatus reaktiivi, mille koostisse kuuluvad järgmised ained 25 ml-lises mõõtekolbis: · 2.5 mg glükoosi oksüdaas · 1.5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0.2M fosfaatpuhver, pH = 6,0 · kaaliumheksatsüaanoferraadi(II) 0.1%-line lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine. Tindmatuks lahuseks on mee lahus. Kaaluklaasis kaalusin 0.11 g mett. Seda viiakse kadudeta 200 ml mahuga mõõtekolbi. Seda tehakse kuuma veega (70-80ºC), klaasi sisu segatakse klaaspulkaga ja valatakse mõõtekolbi lehtri abil. Seejärel 2/3 kolbi täidetakse kuuma veega ja soojendatakse veel 15- 20 min veevannis. Pärast jahutatakse ja kontrollitakse lahuse pH (pH 7) ja siis täideyakse kolv kriipsuni külma dest. veega. Glükoosilahuse valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks.
kontsentratsioon. V NaOH C M , NaOH C M , HCl = V HCl VHCl = 10cm = 0,01dm3 3 CM, NaOH = 0,1004mol/dm3 VNaOH = 11,05 cm3 = 0,0111dm3 mol 0,0111dm 3 0,1004 C M , HCl = dm 3 = 0,1114 mol 0,01dm 3 dm 3 Töö käik. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1. Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast)
Sel juhul on hape neutraliseeritud. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugemannab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3 -tes. Korrata katsetkuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoksmõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada soolhappe lahuse kogustega. Täita bürett soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm 3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit metüülpunast. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator) muutub punaseks.
järgneval kuumutamisel läheb üle klaasjaks massiks, millele järgneb kristallisatsioon. · Sobiva polümorfse vormi saamise meetodid.- www.neti.ee LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON · Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. · Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/lahused_evelinviks.htm www.google.ee/search
POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Pox-i reaktsiooni on hõlbus jälgida spektrofotomeetriliselt, kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt. Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise juures on olulisel kohal tööreaktiiv, mis sisaldab glükoosi osüdaasi ja peroksüdaasi, , kaaliumheksatsüanoferraati(II) ning fosfaatpuhvrit (pH=6,0). Uuritava lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Uuritavaks lahuseks käesolevas töös on mee lahus, mis valmistatakse kuuma destilleritud veega, et soodustada süsivesikute lahustumist. Analüütilistel kaaludel kaalutakse 0,1 kuni 0,2 g mett ja viiakse kadudeta 100 ml mõõtekolbi. Selleks loputatakse 2-3 korda kuuma destilleritud veega kaaluklaasi ja viiakse vedelik lehtri abil samasse mõõtekolbi. Kolb täidetakse destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suletakse korgiga ja loksutatakse hoolega.
Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötadakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhver, pH 6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles glükoosi kontsentratsiooni tuleb kindlaks määrata, võib olla Glükoosi vesilahus Mee lahus Hele puuvlija mahl( viinamarja, õuna, sidruni, greibi vm) Mõni füsioloogiline lahus(vereseerum, uriin jne ) Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl Tegin lahjenduse: 1 ml sidrunimahla ning lisasin destilleeritud vett 25 ml mõõtkolbi kriipsuni. Kui tundmatuks prooviks on naturaalne puuviljamahl või mõni füsioloogiline vedelik, siis igal
(Fe2+Fe3+) ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Eelnevalt valmistatakse tööreaktiiv (25 ml): · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH 6,0 · K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni Uuritava lahuse ettevalmistamine · Prooviks kasutatakse pressitud apelsinimahla · Lahuseks võetakse 0,5 ml mahla, pipeteeritakse see 200ml mõõtekolbi ja täidetakse jooneni destilleeritud veega (400x lahjendus). · Mahlalahusest eemaldatakse filtrimise teel viljaliha. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Koostatakse kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga ehk optilise tihedusega 410 nm juures. · Võetakse 1,0 mg/ml glükoosi lahus
Elektrilise tõmbumise tulemusena moodustub side, kus elektronegatiivsema elemendi aatom tõmbab ühise elektronpaari täielikult enda poole. Toimub aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli vahel. Moodustuvad kristallvõred. 10. Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H- F; H-N; H-O sidemeid. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu ja soodustab lahustumisprotsessi, mille lahuseks on vesi. 11. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Põhjustab elektrijuhtuvust, soojusjuhtivust, plastilisust ja annab metalse läike. 12. Aktiivne metall + aktiivne mittemetall = iooniline side Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline
Punane veresool annab lahusele kollase värvuse. Detekteeritav lainepikkus 410 nm. Sobiv keskkonna pH on 6. Töö käik. 1) Tööreaktiivi valmistamine (25 ml): (tööreaktiv on vajalik glükoosisisalduse määramiseks). - 2,5mg glükoosi oksüdaasi - 1,5 mg püroksüdaasi - 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0 - K4{Fe(CN)6} 0,1-list lahustkoguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks lõppmahuni. 2) Uuritava lahuse ettevalmistamine. Uuritavaks lahuseks kasutame mandariinimahle lahuse. Võtame 2-3ml mahla ja lahjendame (1:100) 3) Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. - Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kindlaks teha, tuleb aluseks koostada koliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga lainepikkusel 410 nm. - Valmistame 3 kaliibrimislahuse: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml
Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4) Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm 3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B) Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm 3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis
Reaktsioon kulgeb PO x-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. 2 Fe2+ +H2O2 + 2H+ 2 Fe 3+ +2 H2O Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on olulisene koht tööreaktiivil, mis sisaldab Gox, Pox, kaaliumheksatsüanoferraati (II) ja fosfaatpuhvrit pH 6. Tööreaktiiv oli valmistatud praktikumi juhendaja poolt. Tundmatu lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Minu uuritavaks lahuseks oli mesi, mida ma kaalusin analüütilisel kaalul kaaluklaasi 0,1199 g ning viisin selle kvantitatiivselt 200 ml mahuga mõõtekolbi. Selleks kuumutasin destilleeritud vett ning lisasin väikeses koguses vett kaaluklaasi, segasin lahust klaaspuga ning valasin tekkinud lahuse lehtri abil mõõtkolbi. Seda kordasin veel 3 korda. Järgnevalt täitsin mõõtkolvi mahus destilleeritud veega ning loksutasin lahust kontsentratsioonide ühtlustumiseks
2. Mida nimetatakse metallisulami faasiks ja mida süsteemiks? sulami ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud sulami teistest osadest (faasidest) piirpinnaga. 3. Mida nimetatakse metallisulami struktuuriks ja milliseid sulami struktuure Te teate (4)? Defineerige neid. Metallimikroskoobis nähtavat faaside paigutust, nende kuju ja mõõtmeid. Vedel, Tahke, Keemiline, Mehaaniline 4. Mida nimetatakse vedelaks lahuseks? Üksteisega töielikult lahustunud 2 metalli. 5. Mida nimetatakse tahkeks lahuseks? Kuidas neid liigitatakse? Seletage lahti. Eristatakse asendus- ja sisestustüüpi tahkeid lahuseid. Asendustüüpi tahketes lahustes - osa lahustuva komponendi (põhikomponendi) aatomeid kristallivõre sõlmedes asendunud teise, lahustunud komponendi aatomitega. Sisestustüüpi tahked lahused - sisaldavad enamasti mittemetalle, mille aatomid
POx-i substraadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat(II). Katse käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on kesksel kohal tööreaktiiv, mis sisaldab ensüüme POx ja GOx, kromogeenset substraati kaaliumheksatsüanoferraati(II) ja reaktsioonide kulgemiseks vajaliku keskkonna loomiseks fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Töötasin ettevalmistatud tööreaktiiviga. Uuritava lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles tuli määrata glükoosi kontsentratsioon, oli minu katse puhul sidrunimahl. Sidrunimahlast tuli valmistada 25-kordne lahjendus. Selleks pipeteerisin gradueeritud katseklaasi 1 mL sidrunimahla ja ülejäänud 24 mL täitsin destilleeritud veega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi standardlahus sisaldab 1,0 mg/mL glükoosi. Standardlahusest valmistasin 3 lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/mL, 0,125 mg/mL ja 0,062 mg/mL
Vekv 1 = 3,81ml Vekv2= 9,8 ml · Happe hulk esimeses ekvivalentpunktis 3,81 ml * 0,1035mol/l =0,3943mmol · Happe hulk teises ekvivalentpunktis (V2-V1)*M= 9,8-3,81=5,99ml * 0,1035mol/l = 0,61996mmol Järeldus Töö eesmärgiks oli tiitrimine tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Nagu katse tulemustest selgus oli minu tiitritavaks lahuseks tugev hape.Tiitrisin hapete segu tugeva alusega( 0,1035 M NaOH). Graafiliselt määratud ekvivalentpunktideks sain: · Tugevahappepuhul 4,8 ml, siit happe hulgaks 0,4968 mmol; · Hapetesegu puhul : I ekvivalentpunktiks 3,81 ml, siit happe hulgaks 0,3943 mmol, ja II ekvivalentpunktiks 9,8 ml, siin happe hulgaks 0,61996 mmol.
kaaliumheksatsüanoferraat(II). Tööreaktiiv Keskses rollis glükoosisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on tööreaktiiv, mis sisaldab eelkirjeldatud glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx), kromogeenset substraati kaaliumheksatsüanoferraati(II) ja reaktsioonide kulgemiseks vajaliku keskkonna loomiseks fosfaatpuhvrit, mille pH on 6,0. Ensüümide kokkuhoiu eesmärgil oli tööreaktiiv ette valmistatud. Uuritava lahuse ettevalmistamine Minu uuritavaks lahuseks, mille glükoosisisaldust määrasin, oli apelsinimahl. Mahla pressisin apelsini lõigust välja. Võtsin saadud kogusest 1,5 ml, mille lahjendasin 200 ml destilleeritud veega. Osa saadud lahusest filtrisin, et vabaneda puuviljatükkidest. Glükoosilahuste valmistamine kaliibirimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni teada saamiseks tundmatus proovis tuleb esmalt koostada
õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid. Valge verelibled tunnevad organismi tunginud bakteri valgulise katte järgi ära, ümbritsevad ta oma membraaniga ja lagundavad oma ensüümide toimel. Õp lk 77 joonis (lisa füsioloogiline lahus)-*Lahustunud ainete kontsentratsioon on rakus ja rakku ümbritsevas lahuses võrdne, sellist lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses ja rakus võrdne nimet füsioloogiliseks lahuseks.(inimese puhul 0,9%NaCl lahus, seda sisestatakse veeni nii vere kui ka veekaotuse korral*lahustunud ainete kontsentratsioon on rakku ümbritsevas lahuses kõrgem kui rakus. Vesi liigub rakust välja, mille tulemusena tõmbub rakk kokku.*Lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses madalam kui rakus. Vesi liigub rakku ja rakk paisub, mille tulemusena võivad punalibled lõhkeda. Millised rakuorganellid on ümbritsetud ühe membraaniga ja millised kahega?lüsosoom - 1 membraan
substraati kaaliumheksatsüanoferraat (II) ja vajalikku kk-a loomiseks fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Tööreaktiivi valmistamine: 1. Võta 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks vastav mõõtekolb 2. Vii sellesse 2,5 mg Gox-i 3. Lisa 1,5 mg Pox-i 4. Lisa 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 5. Lisa K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust kolvi kuni vajaliku mahuni täitmiseni. 6. Säilita külmkapi temperatuuril Minu uuritavaks lahuseks oli sidrunimahl. 7. Pressin kaaluklaasi 2-3 ml sidrunimahla 8. Teen 100-kordse lahjenduse (1 ml sidrunimahlale lisan destilleeritud vett kuni 100 ml mõõtkolvi kriipsuni 9. Filtreerin saadud lahjenduse läbi paberfiltri katseklaasi, et viljaliha eemaldada STANDARDLAHUS sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml 10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust:
elektrone oma elektron kihist. Aineosakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks, näiteks kui naatriumi aatom loovutab ühe elektroni kloori aatomile (Na+ ja Cl -) tekib keedusool. Ained jagunevad puhasteks aineteks ja segudeks. Aine on keemiliselt puhas kui see koosneb vaid antud aine oskaestest. Lahus on segu, milles ained on ühtlaselt jaotunud. Aine laustamisel võib olla piir, millest rohkem ainet ei lahustu. Seda nimetatakse küllastunud lahuseks. Lahusest saab lahustuvat ainet eraldada aurutamise teel. Aineid saab puhastada setitamise, nõrutamise, filtrimise, ning destilleerimise teel. 3) KEHADE LIIKUMINE Liikumine on keha või keha osade ümberpaiknemine mõne teise keha suhtes. Kirjeldades mehaanilist liikumist kautatakse mõisteid trajektoor, teepikkus, ja kiirus. Trajektoor on joon, mis kujundab liikuva keha mingit punkti. See võib olla sirge, kõver või isegi ringjoon
reaktsioonide kulgemiseks vajaliku keskkonna loomiseks fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Töötasin ettevalmistatud tööreaktiiviga. 25 ml tööreaktiivi koosnes: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi 1,5 mg peroksüdaasi 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit pH=6 K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitumist lõppmahuni Uuritava lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles tuli määrata glükoosi kontsentratsioon, oli minu katse puhul apelsinimahl. Apelsinimahlast tuli valmistada 250-kordne lahjendus. Selleks pipeteerisin gradueeritud katseklaasi 1 mL apelsinimahla ja ülejäänud 24 mL täitsin destilleeritud veega. NB. Apelsinimahla puhul pole selline lahjendus reaalne, sEllest ka lõpptulemuse ebaõige suurusjärk. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimislahustesirge koostamiseks
– vedel faas; – tahke faas. Nende faaside vahel on võimalik kolm tasakaali: Tahke - vedel Tahke - gaas Vedel - gaas Paljude ainete korral eksisteerib rida erinevaid tahkeid faase (teemant ja grafiit, erinevad jää vormid). Tasakaalus olevate faaside vahel toimub pöörduv ainevahetus, kus ajavahemikus ühest faasist teise (vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks. Ideaalses lahuses on vastasmõju lahusti ja lahustunud aine vahel sama nagu lahusti molekulide vahel, s.t lahustumisentalpia on 0. Nende moodustumisel ei esine ruumalaefekti ega soojusefekti. Isegi ideaalse lahuse moodustumisega kaasneb aga entroopia kasv ja tulemusena ka lahuse vabaenergia kahanemine. Ideaalne lahus moodustub lähedaste omadustega komponentidest (n:isotoopidest, optilistest isomeeridest jne)
Katseklaasis, kus oli oliivõli lahus, tekkis rohekas-pruunikas lahus. Katseklaasis, kus oli searasva lahus, tekkis õrnalt rohkeas-kollakas lahus. Järeldus Kolesterooli sisaldav lahus pidi muutuma tumedaks sinakas-roheliseks. Katse puhta koresterooliga seda aga ei juhtunud, kuigi oleks pidanud. Viga võis sisse tulla kas väävelhappe või äädikhappe vales koguses lisamises. Oliivõli lahus muutus reaktsiooni tulemusena tumedaks rohekas-pruunikaks lahuseks, mis võib viidata positiivsele kolesterooli määramise reaktsioonile, kuid oliivõlis ei tohiks sisalduda kolesterooli. Searasva lahus muutus õrnalt rohkekas-kollakaks, mis annab tunnistust kolesterooli sisaldusele searasvas, kuigi lahus muutis värvi vaevumärgatavalt. Lahus muutus küll rohekamaks, kuid õrnalt ei tekkinud tumedat lahust, nagu oleks pidanud. Searasv siiski sisaldab kolesterooli. Kõikides katsetes
3 2 a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH H O vesilahust, loksutada ja seejärel 3 2 2 lisada veel ~15 tilka 6M NH H O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH) sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Tekkis helesinine sade, mis läks üle tumesiniseks lahuseks. 4 3 2 2 4 4 CuSO + 2 NH H O Cu(OH) + NH SO - 2 3 2 [ 3 4 2 H2O Cu(OH) + 4 NH H O Cu(NH ) ](OH) + 4 b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Vaskoksiidi sade tekkis. 4 2 4 CuSO + NaOH Cu(OH) + NaSO 4
Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Rasvahappelahuseks oli palmithappelahus, taimse rasva lahuses oli rapsiõli ning loomse rasva lahuseks või. Palmithappega lahus säilitas broomi värvi, mis küll natuke tumenes, kuna võisin broomi liialt palju kogemata lisada. See tõestab küllastunud rasvhapete sisaldumise palmithappelahuses. Rapsiõliga lahuses jäi lahus valdavalt läbipaistvaks kerge punaka tooniga, kuna võisin broomi lahust kogemata liiga palju lisada. Rapsiõlis sisalduvad pigem küllastumata rasvhapped. Või lahus värvus katse käigus punakaks, mis samuti tõestab küllastunud rasvhapete olemasolu lahuses.
, saame Siin µ0 standardne keemiline potentsiaal ja P0 standardne rõhk, kui P0 = 1, siis Ideaalgaaside segu korral on igal komponendil oma keemiline potentsiaal µi ning oma osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste: lähtub ainete aktiivsustest, s.t lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1). Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar 2kt LAHUSED Lahuse mõiste: Lahuseks nimetatakse teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeenset süsteemiosa). Seega on lahus kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. partsiaalsed moolsuurused: Partsiaalsed suurused iseloomustavad ühe komponendi omadust lahuses. Et lahuse üldine ruumala võib olla erinev võetud ainete ruumalade summast, ei tarvitse teatud hulga komponendi osakeste poolt enda alla võetav ruumala lahuses kokku langeda vastava puhta aine ruumalaga
ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2 NH3⋅H2O→ Cu(OH)2↓ + (NH4 )2SO4 vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O Tetraamiinvask(II)hüdroksiid b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada.
tarre - piiratud pundumine. Pundumist võib piirata polümeeri võrkstruktuur või halb lahusti. Võrkstruktuuriga polümeer on lahustumatu ja annab geeli, mille võrgus on lahusti, mis annab geelile elastsuse. Kui võrkstruktuur on väga tihe, siis lahusti ei pääse üldse süsteemi- näit. naturaalse kautzuki vulkaniseerimisel S (väävliga)-ga tekib polümeer -eboniit, mis on väga tugeva võrkstruktuuriga ja ei lahustu. Geel võib üle minna ka tõeliseks lahuseks : termopöörduv ja termopöördumatu geel. Polümeeride vananemine. Püsivus jaotatakse klassidesse: 0,5 - 500 aastani eluea järgi T < 0,5 aastat C < 20 aastat B 20....100 aastat A2 >100 aastat A1 > 500 aastat Selle aja jooksul polümeer säilitab esialgsed omadused ja seejärel hakkab ta muutuma, vananema. Vananedes muutub rabedaks, kollaseks, tuhmistub, läbipaistvus muutub, reageerib temaga kontaktisolevate objektidega.
näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2ē=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2ē=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe – Zn; -Zn. Fe – Sn; -Fe Fe – Al; -Al Cu – Al; -Al ja Sn – Zn? –Zn (määratakse metallide pingerea alusel) 14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu – Fe; -Fe Sn – Fe; -Fe
Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Tsütosool- rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad. Nad moodustavad läbipaistva vedeliku. Tsütosool koosneb umbes 70% ulatuses veest. Peale selle on seal vees lahustunud ioonid, väikesed molekulid ja suuremad vees lahustuvad molekulid, näiteks valgud. Et tsütosoolis on makromolekulid tihedalt koos, on seda täpsem pidada geeliks, mitte lahuseks. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav “karedana”. Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. Rakkudes palju.
Lahustunud aine mõjul võib lahuse korrapära kasvada ja seepärast ei lahustu heptaan vees, kuigi on neg entalpiaga(seda seletab entroopia). Lahustumisentroopia – korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. 40. Ideaalsete lahuste aururõhk: Raoult`I seadus. Plahusti= Ppuhas*Xlahusti lahusti aururõhk on proportsionaalne tema moolimurruga lahuses. Lahust, mis vastab täpselt Raoult’i seadusele nim ideaalseks lahuseks. Lahustumisentalpia on 0, aga isegi ideaalse lahuse puhul kaasneb entroopia kasv ja tulemuseks on vabaenergia kahanemine => seetõttu ongi aururõhk väiksem. 41. Lahuste kolligatiivsed omadused: aururõhu alanemine, keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri alanemine, osmoos ja pöördosmoos. Kuna lahuse vabaenergia kahaneb, siis peab ka auru vabaenergia kahanema, sellega kaasneb keemistemperatuuri tõus, keemistemp tõus on enamasti väike.
autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe 2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe Zn; -Zn. Fe Sn; -Fe Fe Al; -Al Cu Al; -Al ja Sn Zn? Zn (määratakse metallide pingerea alusel) 14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu Fe; -Fe Sn Fe; -Fe
autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2ē=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2ē=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe 2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe – Zn; -Zn. Fe – Sn; -Fe Fe – Al; -Al Cu – Al; -Al ja Sn – Zn? –Zn (määratakse metallide pingerea alusel) 14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu – Fe; -Fe Sn – Fe; -Fe
autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe 2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe Zn; -Zn. Fe Sn; -Fe Fe Al; -Al Cu Al; -Al ja Sn Zn? Zn (määratakse metallide pingerea alusel) 14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu Fe; -Fe Sn Fe; -Fe
autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe 2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe Zn; -Zn. Fe Sn; -Fe Fe Al; -Al Cu Al; -Al ja Sn Zn? Zn (määratakse metallide pingerea alusel) 14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu Fe; -Fe Sn Fe; -Fe Al Fe; -Al Zn Al Al ja Zn Sn
l HNO3 H+ + NO3 Lahust, milles vesinikioonide kontsentratsioon on võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. tegelikult tuleks kirjutada: Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH + > COH-) ja aluselises lahuses HNO3 + H2O H3O+ + NO3 hüdroksiidioonid (CH + < COH-)
Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid. GAASID Gaasid lahustuvad samuti vedelikes, moodustades lahuseid. Gaaside lahustuvus kahaneb temperatuuri tõustes
happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe 2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe Zn; -Zn. Fe Sn; -Fe Fe Al; -Al Cu Al; -Al ja Sn Zn? Zn (määratakse metallide pingerea alusel) 14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes paarides: Cu Fe; -Fe Sn Fe; -Fe Al Fe; -Al Zn Al Al ja Zn Sn
annaabi.ee 
