KORROSIOON Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn...
−𝑗𝑎 − 𝐸𝑟𝑒𝑑.−𝑗𝑎 ) > 0 ∆𝐸 0 = 𝐸𝐵𝑟 − 𝐸𝐶𝑙 = 1,09 − 1,36 = −0,27 -0,27<0, reaktsioon standardtingimustel ei kulge. ∆𝐸 0 = 𝐸𝐼 − 𝐸𝐶𝑙 = 0,54 − 1,36 = −0,82 -0,82<0, reaktsioon standardtingimustel ei kulge. Katses 2 tuli võtta katseklaasi ~0,5 mL lahjendatud KI lahust (0,02M), hapestada mõne tilga 1M väävelhappega ja lisada ~0,5 mL NaNO2 lahust. Ekstraheerida tõmbe all tolueeniga. Enne tolueeniga ekstraheerimist oli lahus pruunikashall, pärast oli tolueeni juures roosa. 2𝐼 − − 2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 2𝐻 + + 2𝑒 − → 𝐻2 redutseerija 2𝐾𝐼 + 2𝐻2 𝑆𝑂4 + 2𝑁𝑎𝑁𝑂2 → 𝐼2 + 2𝑁𝑂 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 2𝐻2 𝑂 Mn-ühendite reaktsioone, keskkonna pH mõju Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et
* 1 leeknel (kroomnikkeltraadi jupike) * 1 pleti * 1 tiiglitangid * 1 katseklaasihoidja * 1 katseklaaside statiiv * 1 - 3 tilgapipetti Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud. H2O2 , C6H6 , C5H11OH , CH3CSNH2 , Al , universaalindikaatorpaber. Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed ja reaktiivid ~1-molaarsed (kui juhendis ei ole eldud teisiti).Analsitavad
(joon.1.4) Joonis 1.4 Aniliin on miljon korda nõrgem alus kui etüülamiin, seepärast ei näita tavalised indikaatorid tema vesilahuses aluselist reaktsiooni. Hapetega moodustavad aniliin ja teised aromaatsed amiinid siiski ammoniumsoolasid sarnaselt alküülamiinidega. (joon 1.5) Joonis 1.5 Temperatuuri tõstmisel reageerib aniliin väävelhappega ning tekkib lämmastik ja aniliin muutub fenooliks. C6H5NH2+NaNO2+H2SO4= C6H5-0H + N2 +NaHSO4+H2O Kasutamine Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas. Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid. Mürgituse sümptomid, esmaabi. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku
aluselist omaduste sõltuvust mangaani o.-a.-st: MnO Mn2O3 MnO2 (MnO3) Mn2O7 Mn(OH)2 Mn(OH) 3 Mn(OH) 4 H2MnO4 HMnO4 aluseliste omaduste tugevnemine happeliste omaduste tugevnemine 5.4 Manganaadid (2) Naatriummanganaat (V) Na3MnO4 tekib MnO2 sulatamisel NaNO2 ja leelisega MnO2 + 2NaOH + NaNO2 Na3MnO4 + NO + H2O . Na3MnO4 * 10H2O on sinise värvusega kristalliline aine. Kaaliummanganaat (VI) K2MnO4 on rohelise värvusega kristalliline aine, tugev oksüdeerija, mis leelises keskkonnas redutseerub kergesti redutseerijate toimel kuni MnO2, happelises keskkonnas moodustavad Mn (II) soolad. Väga tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4.
(joonis 2). Joonis 2 Aniliin on miljon korda nõrgem alus kui etüülamiin, seepärast ei näita tavalised indikaatorid tema vesilahuses aluselist reaktsiooni. Hapetega moodustavad aniliin ja teised aromaatsed amiinid siiski ammoniumsoolasid sarnaselt alküülamiinidega (joonis 3). Joonis 3 Temperatuuri tõstmisel reageerib aniliin väävelhappega ning tekkib lämmastik ja aniliin muutub fenooliks. C6H5NH2+NaNO2+H2SO4= C6H5-0H + N2 ↑ +NaHSO4+H2O Toksilisus ja mõju tervisele Aniliin imendub hästi suukaudsel sissehingamisel. Naha kaudu võib imenduda kuni 38%. Keskmine surmav doos inimese puhul on 25 mg/l õhus või 0,35-1,43 g/kg inimese kehakaalust. Aniliini mõju puhul on märgata liikidevahelisi erinevusi, nimelt kassid on selle 6 suhtes palju tundlikumad kui muud laboriloomad. Aniliin on väga ärritav küülikute nahale,
neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: 9. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre 10
Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites
1.1ml munavalgu 2.6 tilka konts. HNO3 3.Loksutasin ja soojendasin 4.Jahutasin ja lisasin NH4OH Konts. Lämmastikhappe lisamisel tekkis sade => valk denatureerus pöördumatult, pärast soojendamist lahus muutus kollaseks => nitreerisid aromaatsed tuumad Tyr, Trp ja Phe aminohapetes. NH4OH lisamisel lahus muutus oranziks ja tekkis ammoniaagi lõhn => munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga. Kasutatakse et määrata finoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (valkude puhul Tyr radikaalid). Suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. 2.Mõlemasse lisasi 6 tilka Miloni reaktiivi. 3.Soojendasinreaktsiooni segu 50 graadini ning jälgitasin toimuvaid muudatusi Katseklaasis kus oli munavalk tekkis valge sade natuke roosaga, kus oli zelatiin on
värvub roosakaks. OH O OHg HNO3 + Hg(NO3)2 O 2N N O + 2H2O Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml munavalgu, teise 1 ml zelatiini lahust. Kummassegi lisati 5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga). Segusid soojendati 40-50°C-ni. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgu lahuses sade, soojendamisel värvus sade roosakaks. Zelatiini lahuses muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esines türosiin, zelatiini lahuses mitte 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Reaktsiooniga saab tõestada tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leeliselise hüdrolüüsiga annab
· Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks. · Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks. Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik · Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. · Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Soojendatakse mõlemat katseklaasi. · Katseklaas munavalgu lahusega värvus roosakas-punaseks, zelatiini lahus jäi muutumatuks.
I 2 2 Na2 S 2 O3 2 NaI Na 2 S 4 O6 I 2 2e 2 I oksüdeerija 2 2 2S 2 O3 2e S 4 O6 redutseerija Katse 4. Võtta katseklaasi ~0,5 mL lahjendatud KI lahust (0,02M), hapestada mõne tilga väävelhappega ja lisada ~0,5 mL NaNO 2 lahust. Ekstraheerida tõmbe all tolueeni või pentanooliga. Millised muutused toimuvad? NaNO2 lisamisega muutus lahus pruunikaks, pärast ekstraheerimist tekkis peale punane kiht, all on orandžikas lahus. Kirjutada reaktsioonivõrrand. H NO 2 + H + + e – NO + H 2 O |·2 0,90V – oksüdeerija I 2 2e 2 I 0,54V – redutseerija 2 KI 2 H 2 SO4 2 NaNO2 2 NO K 2 SO4 Na 2 SO4 2 H 2 O I 2
ilmumiseni. Lahus muutus seejärel tumedamaks kollaseks, võiks öelda oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega, sellepärast muutus lahus kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi muutumatuna, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja
kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe. Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50C. Tuleb hoiduda ülemäärasest reaktiivi lisamisest valgule võib maskeerida reaktsiooni. Tulemus: Reaktiivi lisamisel munavalgu lahusele tekis kohe valge sade
Soojendamisel muutus valge sade kollakaks. Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Sade muutus oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi värvilt muutumatuna, läks veidi vedelamaks, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja
3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 2H2O. Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4. Manganaadid on erinevate mangaanhapete soolad. Esinevad kolme tüüpi manganaadid: 1) Sinine või sinakasroheline manganaat(V)ioon MnO43-, 2) Roheline või mustjas manganaat(VI)ioon MnO42-. 3) Tumevioletne manganaat(VII)ioon ehk permanganaatioon MnO4-. Manganaadid(V) on tuntud Li, Na, K ja Ba puhul, saadakse MnO2 sulatamisel nitritite ja leelistega: MnO2 + NaNO2 + 2NaOH Na3MnO4 + NO + H2O Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad. Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O Kuumutamisel manganaadid(VI) lagunevad, aluselises keskkonnas on nad püsivad, vees ja happelises keskkonnas lagunevad.
MnO2 + HCl = MnCl2 + H2O + Cl2 lahust( =1100 kg/m3), mille tulemusena saadi 39,75%-line lahus. Leida lahustunud aine 93. Cu + H2SO4 = CuSO4 + SO2 + H2O protsendiline sisaldus lisatud lahuses? 94. KMnO4 + FeSO4 + H2SO4 = K2SO4 + MnSO4 + Fe2(SO4)3 +H2O 63. Esialgne lahus ( =1300 kg/ m3), mille ruumala oli 0,02 kuupdetsimeetrit, segati 20 95. SnS + NaNO3 + Na2CO3 = Na2SnO3 + Na2SO4 + NaNO2 + CO2 kuupsentimeetri 20%-lise lahusega ( =1200 kg/ m3). Leida lahustunud aine protsendiline 96. As2S3 + NaNO3 + Na2CO3 = Na3AsO4 + Na2SO4 + NaNO2 +CO2 sisaldus esialgses lahuses, kui segamisel saadi 30,4%-line lahus. 97. As2S5 + HNO3 + H2O = H3AsO4 + NO + H2SO4 64. Mitmeprotsendiline oli lahus ( =1100 kg/ m3), kui 0,04 kuupdetsimeetri selle lahuse 98. SnS2 + H2O + HNO3 = H2SnO3 + NO + S
lakkimine, õlitamine). 2. Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn.protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon.Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. 3. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 4. Katoodkaitse. Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese vooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse akumulaatori miinuspoolus, et tagasi hoida korrosiooni.
Seejärel jahutame segu ja lisame NH4OH lahust ja loksutame. Lahus värvus oranziks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Mõlemaid katseklaasi soojendame. Munavalgu lahus värvus roosa-punaseks, aga zelatiini lahus jäi muutumatuks.
Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni kollase sademe tekkeni. Segu jahutatakse, lisatakse NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse. Kollane sade muutub oranziks. Järeldus Mulderi reaktsioonis tekkisid nitrofenoolid, see tõestab aromaatsete aminohapete olemasolu munavalgus. 1.1.3. Milloni reaktsioon Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)-punaseks. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Milloni reaktiivi. Segu soojendatakse 40-50 kraadini
tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina, seega NH4OH lisamisel, mis tekitab leelise keskkonna, omandab segu intensiivsema värvuse, lõpuks muutub see oranžiks Järeldus: Munavalgu lahuses olid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga Reaktsioonidega saab kindlaks teha fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavate aminohapete sisaldumist, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Millioni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 5–6 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendame 40–50°C-ni.
2HNO 3 O OH O - O O + H2 O CH3 H3C H3C 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Mõlemaid katseklaasi soojendatakse. Munavalgu lahus värvus roosakas-punaseks, aga zelatiini lahus jäi muutumatuks.
valgus mõni järgmistest aminohapetest (Tyr, Trp, Phe). Ammoniaagi lisamisel värvus sade tumedamaks erksaks päikesekollaseks- järelikult täitis nitrofenooli ühend oma hape/alus indikaatori ülesannet värvudes aluselises keskkonnas tumekollaseks-oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni jaoks on vaja kasutada Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Selle reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini esineb enamus valkude koostises, suurem osa valke annab positiivse reaktsiooni. Positiivses reaktsioonis värvub valgu sade või lahus soojendamisel roosaks kuni telliskivi punaseks. Töö käik: Vaja on kaks katseklaasi. Ühte katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, teise u. 1ml zelatiini lahust
Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ning NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgulahuses sade, zelatiinilahuses mitte.
Seejärel lisades NH4OH, muutub lahus oranzikaks. Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja aluselise lahuse lisamisel muutub see oranziks, sest nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid: valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Milloni reaktiivi
· Lisan NH4OH kuni eraldub tugevalõhnaline ammoniaak lahus muutub tumekollaseks ja aluseliseks, sest munavalgule happe lisamisel tekib valge sade, on lahuses valk, mis happe toimel denatureerub. Kuumutamisel nitreeritakse aminohapetes aromaatsed tuumad, mis aluse lisamisel indikeerivad lahuse aluselist keskkonda. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatav Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolselt hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid valkudest türosiini radikaalid. Kuna Tyr on enamike valkude koostises, siis enamus valkudest annab ka positiivse Milloni reaktsiooni. Nimelt värvuvad valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosast tumepunaseni. Milloni reaktiin on toksiline ka korrodeeriv. Töö käik · Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust · Teise katseklaasi 1 ml zelatiini lahust
Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, tekkis nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselise keskkonnas on see oranžikat tooni. Sellest võime järeldada, et munavalgus lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid, nagu türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin. 1.1.3.Milloni reaktsioon Teoreetilised alused Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Millioni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Millioni reaktiividega reageerivad fenoolset tüüpi hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvus lahus või sade roosakas kuni tumepunaseks. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise sama kogus želatiini lahust. Lisasin mõlemasse
aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja aluselise lahuse lisamisel muutub see oranziks, sest nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape. Struktuurid? 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid). Töö käik: Võtame kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendame 4050°C-ni. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele Milloni reaktiivi esialgu tekib valge sade ning pärast soojendamist muutub valgu sade roosakaks
intensiivsemaks, lõpuks oranžiks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (nt Tyr radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. Segusid soojendatakse 40-50 kraadini.
omandas segu oranzi värvuse, mis on tingitud nitrofenool tüüpi ühendi hape/alus indikaatoriks olemisest. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatsed tuumi omavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada, et valk sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma, ehk türosiini (Tyr). Milloni reaktsiooni põhimõte seisneb Milloni reaktiivi, milleks on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga, reageerimisel fenoolse hüdroksüülrühmaga. Valgu denatureerunud sade värvub soojendamisel punakaks. Töö käik: 1) Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiinilahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi. 3) Soojendasin reaktsioonisegusid 40-50°C. 4) Munavalgu lahuse valge sade omandas punaka värvuse, zelatiini lahuse värvus ei muutunud. Tulemused:
sade. Soojendasin katseklaasi veevannil kuni selle sisu muutus kollaseks. Jahutasin, lisasin NH4OH lahust kuni tuli ammoniaagi lõhn ja loksutasin. Lahuse värvus muutus kollakaks- oranzikaks. Lahuse värvus tõestab aromaatset tuuma. 4 1.3. Milloni reaktsioon Teoreetilised alused Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust
Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult, kuumutamisel hakkas toimuma aromaatsete tuumade nitreerumine, mille tulemusel tekkiski kollane värvus. NH4OH lisamise järel tekkis aluseline keskkond, millele andis tõestust sademe muutumine oranzikamaks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik: · 2 katseklaasi: ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust · mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi · soojendasin reaktsioonisegusid 40-50 kraadini
Segu sooendamisel sade värvus muutus helekollaseks, mis näitab, et toimus aromaatse tuuma nitreerumine. Pärast leelist lisamist sade värv muutuks intensiivsemaks, ehk oranziks. Reaktsiooni käigu tõestasime, et munavalgus on olemas aromaatset tuuma sisaldavad aminohaped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni labiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhobe(II)nitraadi lahust lammastikhappes vahese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hudroksuulruhma sisaldavad uhendid, valkude puhul turosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus voi denatureerunud valgu sade varvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, uhte neist valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 6 tilka Milloni reaktiivi ja soojendasin 4050°C-ni . Töö tulemus
kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus tumekollaseks värvuseks pärast NH 4OH lahuse lisamist, enne soojendamist oli helekollane. Segu käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranži värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust
kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus tumekollaseks värvuseks pärast NH 4OH lahuse lisamist, enne soojendamist oli helekollane. Segu käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust
Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega // Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe: // 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 Kuna lämmastikushape ei ole püsiv, kulgeb reaktsioon järgmiselt:3NO2 + H2O NO + 2HNO3 Lisaks võib NO2 reageerida ka leelislahustega: // 2NO2 + 2NaOH NaNO3 + NaNO2 + H2O Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. Atmosfääris omab ta tähtsust väävliühendite oksüdeerimisel väävelhappeks, kuna on selle reaktsiooni katalüsaator ja seega osaline happevihmade tekkes. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid
PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks
PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks
neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: 9. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre 10
Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse?
Nitrosoühendid on eriti stabiilsed veekeskonnas. · Nitrosoühendid toiduainetes- toidus on sageli suur amiinide sisaldus, mis on valkude metabolismi kõrvalprodukt. Amiinid moodustavad ka toidu säilitamisel ja erinevat tüüpide töötlemisel. Mitraate sisaldavad juurviljad ja vorstitooted on nitritite põhiallikad. Nitrosoamiinid moodustavad toidu tehnoloogilisel töötlemisel, säilitamisel. Mõned liha ja kalatoodete valmistamisel lisatakse NaNO2, mis annab lihale ilusa punaka värvuse. · Toiduainete töötlus- värske liha- või kalatooted võivad sisaldada suuri nitriti kontsentratsioone. Toidu soolamisel valgu lagundavad, moodustades aminohapped ning teised lämmastikusisaldavaid ühendeid. Toidu praadimise ajal lähteühendite kontsentratsioon suureneb 10- kordselt. Pikaajalisel säilitamisel nitraati sisaldavates toitudes tekivad nitritid
PO4 3 fosfaat H3PO4 (fosforhape) metallPO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks
6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. ksantoproteiini : Konts.lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on intensiivselt kollase värvusega ja käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Milloni reaktsioon: Milloni reaktiiv -elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. 3 7
reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid. Vesinikuga → HI vesinikjodiid. Hapnikhapped: HIO – hüpojoodishape on tuntud vaid lahjades vesilahustes, HIO3 – joodhape. Hapnikuühenditest on tuntud veel oksüfluoriidid. Tootmine: Eraldatakse peamiselt looduslikest vetest, mis hapustatakse pH-ni 2,5-3,5, töödeldakse Cl2-ga või lisatakse NaNO2 lahust. Kasut: mitmesuguste anorgaaniliste või orgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, metallide jodiidrafineerimiseks, analüütilise keemia metoodikates, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravil Astaat (At) - Olemasolu ennustas D. Mendelejev. Kogumassi maakoores hinnatakse väärtusega ≈ 70 mg. OM: tahke aine, värv pole teada. Omadustelt meenutab nii mittemetalle (halogeene) kui metalle. Lah hästi org lahustites
alumiiniumoksiid dikloorheptaoksiid naatriumsulfiid kaltsiumfluoriid vask(II)sulfaat magneesiumfosfaat baariumnitraat kaaliumsulfit tsinkbromiid raud(II)karbonaat alumiiniumsulfaat kaltsiumnitrit raud(II)hüdroksiid kaaliumhüdroksiid vask(I)hüdroksiid baariumhüdroksiid Anna nimetused järgmistele ainetele: CaO K2O Fe2O3 SO3 Cl2O5 N2O3 N2O FeO Na2O Ag2O Cu(OH)2 Ca(OH)2 Al(OH)3 Fe(OH)3 AgOH NaOH NaNO3 K2CO3 Ag2SO4 NaNO2 FeBr2 CuCl2 Ca3(PO4)2 ZnSO4 MgCO3 Ba3(PO4)2 H2SiO3 H3PO4 HF NaHCO3 HI K2HPO4 H2CO3 CaHPO4 H2S H2O Lõpeta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: S + O2 = C + O2 = Na + O2 = Ba + O2 = Zn + O2 = K + O2 = FeCO3 =t Fe(OH)3 =t Al(OH)3 =t CuCO3 =t Kirjuta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: naatriumoksiid+vesi vääveldioksiid+vesi
Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Metallkateteliigid - Aatomite termodifusioon, termoaliteerimine, termokroomimine, pealesulatusmeetod, termomehaaniline, pihustusmeetod, galvaaniline meetod 104. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. 105. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuur kaitseks lisatakse betoonisegusse. 106. Korrosioonitõrje kuiva õhuga.
· Pinna isoleerimine katetega (värvid, polümeerid, metall, emailid, keraamika) · Protektorkaitse anoodi koostis: Mg-Al-Zn: (Maa sees kinnitatakse torustikule aktiivsema metalli plaadid, laevadele) · Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht . oksiid, kromaadid · Katoodkaitse välise vooluallike abil (sadamarajatised) · Anoodkaitse pinnale moodustub pos. oksiidi kiht (roostevaba teras) · Inhibiitorid lisatakse värvidesse (NaNO2 --- NaNO3) · Kaitsemäärded · Kuiv õhk Pilukorrusioon kahe metalli kinnituskohtades metalli konstrukts ioonis, kus pinnad jäävad puhastamata. Pinnad tuleb katta inhibiitoritega või kasutada katoodkaitset. (mõjub voolav vesi) Kemismi järgi Kontaktkorrusioon Korrusioon erinevate metallide kokkupuutekohtades. (Al ja Cu, Cu ja teras) Seald tekib galvaaniline baas, kus neg. potensiaalgie metall on anoodiks ehk hävib.
sisse kastmisel või pihustamisel. Siia kuuluvad metallide tinatamine, tsinkimine, nikeldamine, kroomimine. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast mittemetalsete kaitsekatetega, näiteks laki-, värvi-, emaili-, õli- või bituumenkihiga. Ümbritseva keskkonna toime vähendamiseks rakendatakse inhibiitoreid [aineid, millega tõrjutakse tagasi korrosioon, näit. ziletiterade ümbrispaber immutatakse NaNO2, Na2CrO4 või Na3PO4 vesilahustega. Neid lahuseid võib kanda kaitstava metalli pinnale (kontaktinhibiitor)]. Korrodeeruva metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadiks: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Niisugust protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn protektor.
muudest faktoritest. Töötlemise aja lõpp määratakse gaaside eraldumisega vannist. Pinnad õlitatakse. Saadud kate on heaks aluseks värvidele ja lakkidele. 38. Roostevaba terase kasutamine armatuurina. 39. Oksüdeerumismeetod metallide kaitseks. Detaili pinnale tekitatakse kunstlikult Fe3O4 kaitsekiht. Lennunduses kasutatakse selleks vesilahuseid, mis sisaldavad leelist NaOH ja lämmastikhappelist naatriumi NaNO2. Peale oksüdeerimist ja loputamist detailid passiveeritakse 20% seebivees.Terasdetailid omavad ühtlast musta värvi, malmdetailid kuldkollasest helepruunini. Kaitsekiht on katoodiks. Purunemise korral anood puruneb, tekivad roostetäpid. Oksüdeeritakse kolvirõngaid, malmpukse, klappe, vedrusid ja teisi lennuki mootorite siseseid detaile,mis on otseselt kaitstud väliskeskkonna eest. Kasutatakse lennukite relvastuse kaitsmiseks. 40
annaabi.ee 
