Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


GERONTOLOOGIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kusepõie kateeder või roojakott ?
  • Millel vanur ei tule toime ?
 
Säutsu twitteris



GERONTOLOOGIA



GERONTOLOOGIA …on vananemist uuriv teadus
Vanurite sotsiaalhoolekanne
Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses
  • Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks
  • Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks
  • Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks
  • Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel.
    Demograafid jaotavad elu neljaks .
  • lapsepõlv
  • tööiga
  • pensioniiga (ei vaja abi) (ca. 65- 70a.)
  • pensioniiga (ei tule abita toime)
    Vananemist võib jagada:
    - individuaalne
    - ühiskondlik
    Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb
  • vananemist
  • eetikat
  • vanuripoliitikat
    Gerontoloogial on neli alaosa:
  • Biogerontoloogia – tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia .
  • Sotsiaalgerontoloogia – käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused – sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused.
  • Psühhogerontoloogia – käsitleb meeleorganite vananemist.
  • Geriaatria – e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi.
    Eetika
    Ühiskonna seisukohad, inimkäsitlused ( heterogeenne , negatiivne soodne)
    Vanuripoliitika
    Seadused, toetused, teenused – Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on neid 7
  • Nõustamine
  • Koduteenus
  • Abivahendid
  • Hooldamine perekonnas
  • Hooldamine hoolekande asutuses
  • Rehabilitatsioon
  • Igapäevaste muude teenuste osutamine
    Seadused peavad käsitlema seoses vanuritega järgmist
  • võrdõigluslikkust teistega
  • osalemisvõimalusi ühiskonnas
  • kindlustunnet võrreldes teistega
    Vanuripoliitika eesmärgiks
  • kõrge võimalik elukvaliteedi ja heaolu tagamine
  • vanurite enesemääramise õigsus
  • eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega
  • mitmekülgsete teenuste pakkumine
  • integreerumine ühiskonda
    Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit
  • vanur
  • pensionär
  • rauk
  • eakas
  • seenior
  • Kronoloogiline iga e. passi järgi
  • Füüsiline iga e. vanus – Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks , lihaste taandareng , muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi
  • Sotsiaalne iga (Sotsiaalsed suhted nõrgenevad raha paneb piirid peale, suremus suureneb. Oluline oleks leida uus tutvusringkond ja väljund
  • Psüühiline iga (mälu vananeb)
    Vananedes tuleb selgeks teha iseendale neli aspekti
  • vahekord ajaga
  • vahekord toimetulekuga
  • vahekord tervisega
  • vahekord iseendaga
    Vananemine toimub läbi kolme protsessi
  • bioloogilis- füsioloogiline eluvõime langus
  • psühholoogilise adaptsioonivõime vähenemine
  • sotsiaalse võimekahanemine
    Vananemine on protsess, mis puudutab kõiki ühiskonna liikmeid. Vananemistempo on erinev. Tehes vanuri tööd peame jälgima
  • vanurit tuleb näha tervikuna
  • normaalse argielu jätkuvuse toetamine
  • isiklike tegevuste võimaluste toetamine
  • enesemääramise ja tema valikute toetamine
  • teenindava personali omavaheline koostöö e. võrgustiku koostöö
  • sotsiaaltöö vastutus vanuri ees.
    Toeks eakatele
    • Sõbrad
    • Harrastused, hobid
    • Sotsiaalne heaolu e. suhtlemine
    • Majanduslik kindlustatus e. toimetulek
    • Puhkus
    • Vaimsed huvid
    • Vanur peab tundma et ta on kasulik
    • Vanur ei tohi alla anda
    • Tuleks loobuda halbadest harjumustest
    • Positiivne ellusuhtumine

    Hoolekandes tähelepanu
    • Mõistmine
    • Ärakuulamine
    • Lasta tal olla tema ise
    • Hoolimine ja heakskiit
    • Muredest rääkimine
    • Haigustest vaevustest tingitud kannatuste mõistmine ja võimaluste piires leevendamine
    • Toetamine – oluline on tugiisik
    • Piisav päevaprogramm
    • Meeldiv seltskond ja keskkond
    • Hooldaja usaldamine
    • Ettevaatlikus hooldamisel
    • Aidata turvatunde tekkimisel

    Impulsse vanuritele annavad
    • kirjandus, peab olema võimalus lugeda ja kirjutada
    • raadio
    • kassetid
    • lugemisringid
    • kooliõpilaste tugikrupid
    • TV- filmid, videod, CD
    • talletada oma elulugu lindile
    • isiklik looming, päeviku pidamine
    • näiteringid
    • külaskäigud asutustesse
    • harrastada kujutavat kunsti n. keraamikat, siiditrükki, kartulitrükki, meisterdamine
    • näituste külastamine
    • kosmeetik, juuksur , pediküür
    • võimalus käia psühholoogi juures
    • tantsimine

    Seenioride Ülikool sai alguse Prantsusmaal kus Ülikoolide juurde hakati tegema täiendus koolitust 1992 tegutses ta Tehnika Ülikooli juures 1994 a. Pedagoogika Ülikoolis. Õppetöö toimus 1 X kuus. Õppekavas 2 loengut. Esimene üldhariv, teine konkreetset teemat puudutav. Kahe loengu vahel võimlemine. Iga loeng algab ja lõppeb lauluga.
    …….. : Eakate vaimse ja kehalise arengu stimuleerimine suhtlemine elatumad inimese eneseväärikuse tõstmine, huvi äratamine iseenda vastu.
    Vananemise teooriad
  • aktiivsusteooria – aktiivne tegevus aitab kohaneda vanadusega
  • eraldumisteooria leppimine rolli muutustega aitab kohaneda vanadusega
  • pidevusteooria – käitumismudelite säilitamine aitab kohaneda vanadusega
  • homestaasi teooria – Iga süsteem püüab säilitada tasakaalustatud olukorda.
    Teenused
  • Tugiteenused – päevakeskused, kogudused, osalemine klubides, liitudes, ühendustes, rehabilitatsiooni keskused
  • avateenused – koduteenused, eluasemeteenused, kinniste asutuste teenused n. juuksuri teenus.
    Teenuste vajadused teeb kindlaks sotsiaaltöötaja.
    Vabatahtlik teenindus tegevus
    Toimib eakate enda initsiatiivil.
    Eesmärgid – toetada ja täiendada, kuid mitte korvata professionaalset abi. Mitte vähendada professionaalse abi vastutust. Üritada korvata puuduvat lähedast – ilma palgata teenindamisrõõmust vabatahtlikult.
    Aidata inimest tavalise inimese oskusega. Mõjutada inimeste vahelisi suhteid. Abi andmine toimub mõlemapoolselt s.t. võrdõiguslikult, erapooletult , teenuse rajaja tingimusel.
    Abiandmine peab toimuma kohusetundlikult teoväliselt ja usalduslikult.
    Töö vanuritega
    Kutselised sots. töötajad on vanuritega tegelenud suhteliselt vähe. Noored sots. töötajad on tahtnud tegeleda laste-, noorte- või pereprobleemidega.
    Üks põhjus – vanurid on haiged, vajavad haiglaravi jne.
    1950-1960 aastani hakati Soome kirjanduses rõhutama vanurite sots. Hoolekandele.
    1999 a. 1. okt. oli ÜRO vanurite päev
    1970-74 oli negatiivne nägemus vanuritest. Vanurit peeti perekonna kriiside põhjuseks. Vaimse teovõime vähenemine ja muude põhjuste tõttu hakati ette nägema nn. kaitseteenuseid (invaliidide kodud)
    Eakus – individuaalne ja ühiskondlik probleem
    Inimese elu aastateringid. Vananemine on elu igavese ringkäigu vältimatu etapp. Vananemine on indiviidi elu pidev protsess, mis algab organismi tekkest ja kestab tema elu hääbumiseni. Vanadus on elusorganismi elu hilis - etapp. Antud liigile omase eluea hilisperiood. Meie maal kehtivad inimese eluea med. juriidilis- etapid on
    • laps 0-14 a.
    • nooruk 15-16 a.
    • täiskasvanu alates16 elueast
    • Rahvusvahelises med. statistikas eristatakse inimese elu teises pooles kolme etappi
    • ülemineku iga 45-55 a.
    • raukuse eelne iga 55-65 a.
    • rauga iga üle 65

    Rahvusvahelise gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt nim. eluiga 18 – 29 elueani
    nooruseaks. Sellele järgneb küps iga, mis kestab kuni 44- elueani kuni 59 eluea – keskiga. Seejärel tuleb eakas iga kuni 74 eluea. Järgneb vanuri iga (raukusiga) 89 eluiga. Üle 90 ea – pikaealise elueaga inimesteks.
    Omaette suureks sotsiaalseks probleemiks on üksi elavate vanurite olme ja hoolduse korraldamine.
    Töö vanuritega kui mitme elukutse tegevusala
    Sots. töö meetodeid kasutatakse töös vanuritega. Tuleb arvestada, et nii nagu vananemine on mitme teaduse probleem, nii ka töö vanuritega on mitme kutse tegevusala. Sots. töötaja ja hooldaja peamiseks rolliks töörühmas on aidata teiste kutsealade esindajatel, teistel klientidel ja kogu kollektiivil mõista vananemist ja üksikvanuri problemaatikat tervikuna (med. õde, psühhiaater, sots. töötaja, köögi abitöölised, erialaarstid.)
    Sotsiaaltöö üksikutest meetoditest on vanuri ja tema perekonna psüühilises emotsionaalses ja sotsiaalses toetamises keskne koht – kuulunud sots. tööle. Selle ego psühholoogial põhineva psühhosotsiaalse töö kõrvale on pikkamööda tekkinud sotsiaaltöö uusi lähenemisviise mille kohandumised on muutunud üldiseks ka töös vanuritega.
    Uued lähenemisviisid:
  • probleemi lahenduse mall , kus keskendutakse elu igapäevaste probleemidega töö tegemisele.
  • funktsionaalne mall, mis usub inimese võimesse oma ümbrust kujundada.
  • käitumise muutmise mall – põhineb õppimisteooriatel, rõhutab sotsialiseerimise tähtsust.
  • kriisi sekkumise mall – kooskõlas mitmetest elementidest – traditsiooniline, psühhoanalüütiline, bioloogiline, egopsühholoogiline, sots. psühholoogiline, sotsioloogiline ja õppimisteoreetiline
  • individuaaltöö – eriti töös vanuritega esiletõusvad rühmatöös, püütakse aidata vanuril luua tähtsaid inimsuhteid, arendada ja säilitada arukaid sotsiaalseid rolle, et mõista kliendi eneseväärikustunnet ja lahendada igapäevases elus esinevaid probleeme.
    Tavalised rühmatööd ……………:
  • kasvatuslikud rühmad, kus hooldatakse mitmesuguste huvialade järgi.
  • probleemilahendusrühmad, kus käsitletakse mitmesuguseid eluviise, pensionile jäämine, hooldeasutusse paigaldamine.
  • omavalitsus rühmad – hooldusasutustes või teeninduskeskustes.
  • sots. tegevusrühmad, mis toimivad laiemalt ühiskonna mõjutamiseks.
    Sots. töötaja roll on rühmas muutuv – näiteks suunab vanurid rühmadesse, annab tehnilist abi, ühiskonnatöös on laienenud võimalusi vanurite elutingimuste laiendamisteks rohkem, kui traditsioonilises kliendile suunatud töövormides.
    Ühiskonnatöö erinevad tasandid :
  • elanike tasandil toimuv naabrustöö ja muude rühmade tegevus.
  • ametnike ja organisatsioonide vaheline organiseerimine
  • mõjutamine on hästi kasutatav siis kui tahetakse sekkuda individuaal ja rühma suhetest laienevatesse probleemidesse.

    GERIAATRIA
    Uurib vanadust. Üldseisundi väljaselgitamine on geriaatria ülesanne. Geriaatrid töötavad haiglas geriaatria osakonnas . Geriaatria professor William Fergusson Anderson.
    Geriaatria proffessuur loodi 1965 a. Glauskow Ülikoolis.
    Viimasel ajal on sotsiaaltöö praktikas muutunud üldiseks nägemus polislikest e. integreeritud sots. töö meetoditest.
    Pineus´i ja Minhani panid paika 1970 a. mudeli nii eeliseks on, et ta võimaldab üheaegselt lähenemise ja näeb sotsiaaltöö probleemi tervikuna 4. põhielementi
  • muudatusagendi süsteemi e. hooldekodu ja sots. töötaja võtab tööle sots. hooldaja.
  • abivajaja süsteem – vanadekodu , üldhooldekodu, personal.
  • eesmärgisüsteem, mida tahetakse muuta. Võib-olla sama kui abivajaja süsteem aga ka erinev – hooldekodu personal otsustajad
  • tegevussüsteem, mis koosneb kõigist neljast, sots. töötaja e. muudatusagent kasutab oma tegevusi, et suhe toimiks
    Tähtis on mõjutada personali hoiakuid või asutuse personali tervikuna Integreeritud mudeli eeliseks on, et ta suudab muuta kliendile sobivat suunatud töömeetodid, abi, sotsiaalhooldust jne. ühiseks tervikuks. Töötaja ei või keskenduda ainult perekonna sisemisele dünaamikale vaid peab nägema ümbruse mõju kriisidele. Tuleb toetada vanurite eest hoolitsevaid perekondi.
    Sotsiaaltöö abil käsitletakse pensionile siirdumise probleeme, osadele on see negatiivne muutus, kus võib vaja minna peretöö erinevaid nõustamise viise. Kasulik võiks olla pensionile mineku hea ettevalmistus .
    Üheks sotsiaaltöötaja abivajaduse juhtumiks on vanainimeste alkoholism .
    Väljaspool hooldeasutusi elava vanuritest muud probleemi lahendusrühmi. Paljudel vanuritel paranevad selle tulemusena suhted teiste inimestega. Rühma vormilt peaks ta olema psühhoteraapia.
    Sots. töötajate sekkumine võib hoida ära hooldeasutusse sattumise.
    Hooldeasutuses on rohkem tähelepanu pööratud teenustele ja ravivõtetele. Kõrvale on jäetud psüühilised emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused.
    Geriaatria vajalikkus
  • eaka elanikkonna ravivajadus on suur.
  • vananemise mõju haigestumisele on jäänud piisava tähelepanuta.
  • vanurite probleemid on seotud sotsiaalse olukorraga, haigusest põhjustatud häirega ja haigusest paranemine pika ajaga.
  • vanuri järelravi vajadus on suur.
    Geriaatria eesmärgid
  • võtta ravivajavad vanurid varakult hoole alla
  • sooritada uuringuid
  • alustada õigeaegselt ravi ja järelraviga
  • diagnoosida
  • hoolitseda ravi läbiviimise eest
  • võimaldada kodus toimetulekut
  • organiseerida õige ravikoht
  • tagada ravi järjepidevus
  • minimaliseerida pikaajalise ravile jäämise võimalus.
  • vajadusel organiseerida vanurile sobiv ja asjalik pikaajaline ravi.
    PSÜHHILINE VANANEMINE
    Vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Need muutused on põhjustatud ühelt poolt sellest, et ajapikku tekib vananemisnähte ka psüühika substraadis – meeleelundeis ja KNS - s. Kuid oluline on ka see, et inimene ise tunnetab oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. See aga avaldab omakorda mõju kogu psüühilisele olemusele.
    Nii kujutab psüühiline vananemine endast komplitseeritud nähtust, milles on tunduvalt rohkem individuaalseid variante , kui kehalisel vananemisel .
    Psühhomotoorsed muutused – vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Lihasjõud ja kiirus vähenevad liikumasaamine muutub raskemaks. Närvirakkude edastamise langus viib reaktsioonikiiruse vähenemisele. Raskendab ……………..liigutused ühel ajal.
    Taju protsesside nõrgenemine takistab kohanemist.
    Sooritusvõime muutumine
    Mida vanem inimene ja mida kauem ta ei ole mingit tegevust toimendav seda tõenäolisem, et ta ei tule sellega toime. Kiiresti tekib stress nõrgeneb toimetulek.
    Vajalik on pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvast tegudest.
    Tunnetusprotsesside areng
    Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise , ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu.
    Nägemine
    Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest.
    Kuulmine
    30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega . Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama.
    Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma.
    Normaalne t0 toas 80 a. – 23-24 0C. Eakas, kes usub oma võimetesse, pole tal raske oma eluga toime tulla. Halvenemine tuleb harjumuste puudusest.
    Vananedes tuleb kohaneda rollimuutusega. Kohanemine sõltub, kuidas on „mina“ poolt „tema“ rollidega töö ja pereelus . Meestel raskem lahkuda töölt.
    Tähtis on võtta omaks rolle ja tegutsemise viise mida on traditsiooniliselt omistatud vaid vastassugupoolele. Ebakindlus on ka rolli suhtes, milliseid asju peaks tegema. Tuleneb varasemaga võrreldes suuremast vastuvõtlikkusest seisukohtadele.
    Haigla ja hooldekoduga toimetulek on raske. Paljud vanakesed pensionile jäädes säilitavad toimetulekuse, tegelevad hobidega või hoiavad end vormis, see aeglustab vananemist.
    Uuringute järgi on kindlaks tehtud, et vanakeste suurim hirm on üksindus.
    Isiksuse areng
    Iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendus ja väärtus, seda nimetatakse kirgastumiseks.
    Integratsiooniks, mis vanaduse arengu tähtsust üldistab.
    Inimene püüab seostada varasemad kogemused käesoleva hetkega
    VANANEMISE SOTSIAALSED TEOORIAD
  • IRDUMISTEOORIA – loodi 1960 a. USA-s. Kasvas välja sotsioloogilistest põlvnemisest. On välja toodud, et vananemine kuulub indiviidide juurde, kui eakas irdub ühiskonnast. Irdumise tagajärjed integratsioon väheneb. Eakas inimene tahab loobuda rollist ja ühiskonnast. Toovad välja, et ühiskond laseb eakad lahti, kuigi inimene ei taha lahkuda. Säilitada toimetulek ja jõuvarud.
  • AKTIIVSUSTEOORIA – põhineb sellele, kuidas inimesed suhtlevad eakasse ja mida temast arvavad . Et vanaduses aktiivne olla, peab säilitama rolle või kaotatud rollid asendama uutega. Mida suurem on rollijaotus seda positiivsem minapilt .
  • JÄTKUVUSTEOORIA – 1. kohal on elustiil. Eakas ei pea olema hüperaktiivne, ega passiivne ning peaks säilitama sellist eluviisi kuni pensionini.
    Kui inimene on teinud rasket füüsilist tööd siis seda kauem ta eksisteerib. Vanaduses tulevad esile „erilised“ isiksuse omadused
  • SOTSIAALNE VAHETUSETEOORIA – iga inimene peab aru saama, et tema aeg saab ühel hetkel täis. Kui eakas jääb edasi tööle siis tuleks kärpida tööd ja palka. Noored peavad saama tööd.
  • ELUMUUTUSE TEOORIA – uuritakse muutusi ja muutuste mõju inimesele. Kas muutused lisavad rahulolu kohanemisele vananemisega, kas muutused toovad kaasa stressi ja läbipõlemist.
  • TASAKAALUTEOORIA – kui „tasakaal“ on häiritud kuidas saada seda tagasi. Tegevusest loobumine viib pessimismini.
  • KIHISTUMISTEOORIA – ühiskond jagatakse vanuse ja majandusliku seisundi järgi:
  • jõukus
  • vaesus
    Sündivuse järgi perioodideks 20 aasta kaupa. Sellega jälgitakse ea elukaart põlvkonna uurimusi ja kantakse üle järgmisse põlvkonda.
    VANURITE TERVISHOIU JA PÕETAMISE PROBLEEMID
    Viimastel aastatel on märgata vanurite hulga nii absoluutset, kui ka suhtelist suurenemist. See tendents jätkub ja toob selgelt esile vanurite tervishoiu põetuse tähtsuse.
    Eriti käib see kõige eakamate vanurigruppide kohta, kes haigestuvad noorematest kergemini, ka on nende hulk võrreldes nooremate vanusegruppidega suhteliselt enam suurenenud. Samas suunas mõjuvad arstiteaduse viimase aja edusammud, mille tulemusena on saavutatud võit, mitmete nakkushaiguste üle. Terapeudilised võimalused paljude haiguste ravis on paranenud ja sagedasemate haiguste eriti südameinfarkti ja ajuinsuldi profülaktikas on saadud selliseid tulemusi, mis võimaldavad nende haiguste esinemissagedust edaspidi selgelt vähendada. Seega siirdub arstiteaduslike rõhuasendi üha enam vanurite ja krooniliselt haigete ravi suuna. Siin võib välja tuua 6 peamist valdkonda:
  • Tervisliku seisundi alalhoidmine – vananedes muutub inimene haigusele vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsilise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad, kui keskeas . Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vanemas eas üha enam.
  • Haiguste ärahoidmine – haigusi põhjustavad või neid ärahoidvad harjumused ja eluviisid eriti toitumine otsustavad suuresti juba inimese keskeas selle, milliselt positsioonilt võib ta vanaduses oma tervise hoidmiseks startida. Tuleb küll meeles pidada, et vanurite ainevahetus ei erine millegi poolest keskealise omast: kõik reeglid, mis kehtivad keskealistele peavad paika ka vanurite puhul – seega on kõik toitumist puudutavad ja ka muud soovitused, mida inimestele üldiselt antakse tarvilikud ka vanuritele. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste teket n. suhkrutõbi, mis lisab arterite lupjumise ohtu. Seega tuleb erilist rõhku panna haiguste profülaktikale ja tervetele eluviisidele.
  • Haiguste varajane diagnoosimine. Nii nagu nooremategi inimeste puhul on ka vanurite haiguste varajane diagnoosimine väga tähtis. Haiguse diagnoosimisega võidakse ka sageli hilineda, sest vanurid nende pereliikmed aga sageli kahjuks ka arstid seletavad vanurite haiguste esimesi sümptoome lihtsalt kui vananemise märke, kui sellega automaatselt kaasnevaid nähtusi. Noorte inimeste tervise perioodilised kontrollid on haigusleidude vähesuse ja kasu kulu halva suhte tõttu vähenenud. Vanurite puhul on haigusleide seda enam mida vanem on inimene. Lisaks vanurite tervise alalhoidmisele on varasel diagnostikal suur osa ka ravikulutuste vähendamisel, sest nii minimaliseeritakse ravi ja hoolduse vajadus.
  • Efektiivne ravi – ravi tõhusus eakal patsiendil on niisama tähtis ja tasuv , kui nooremalgi. Vanurite nõrk üldseisund piirab mõningal määral operatiivsete protseduuride võimalusi, kuid ka selles osas on anestesioloogia areng ja mitmed uued operatsioonimeetodid vähendanud selgelt vanuritele tehtavate operatiivsete uurimis - ja raviprotseduuride vastunäidustusi.
  • Järelravi – nagu üldiselt teatakse on haigestunud vanuri järelravi väga tähtis. Somaatilise järelravi kõrval vajatakse sageli ka psüühilist tuge, sest haigestunud vanuril tekib tihti masendus .
    Samuti on tähtis sotsiaalne tugi. Ei mugane ju ümbruskond alati vanuri haigestumisest sündinud uue olukorraga.
  • Suretus e. hooldus terminaalstaadiumi ajal. Geriaatria alla käib ka surmeelne ravi ja hooldus, mis võib kesta mõnest päevast kuni mitmete kuudeni. Inimese hooldamiseks sellel perioodil läheb tarvis suhteliselt rohkem hoolduspersonali. Õige aegselt tuleks osata lõpetada keerulised diagnostilised raviprotseduurid. Kui nendega enam midagi olulist saavutada pole võimalik.
    VANURITE TERVISLIK SEISUND JA RAVIVAJADUS
    Demograafilised muutused
    Nagu teada on inimese keskmine eluiga käesoleva saj. jooksul pikenenud.
    Viimastel aastakümnetel see dendents jätkub end pidevalt aeglustudes.
    Keskmise eluea pikenemine on seotud peamiselt laste ja noorte surevuse langusega. Ka vanurite keskmine järelolev eluaeg on tasapisi lisandunud. Muutus on selgem naiste osas. Eakate inimeste suremuse langus ja eelkõige sündivuse vähenemine on muutunud rahvastiku koosseisu selliselt, et eakate inimeste – eeskätt naiste % on pidevalt suurenenud.
    Ennustuste kohaselt jätkub rahvastiku kooseisu , et üle 35 a. osakaal tõuseb alguses veelgi. Kiired ja raskesti muutuvad majanduses, poliitikas ja ühiskonna eetikas raskendavad vanurite tervishoiu planeerimist juba lähiaja aastatel. Pensionärid on igas suhtes väga heterogeenne rühm. Vanurite erisugupõlvede vahe on suur. Noortematel 1990 a. pensionile jäänuil on mitmeti erinevaim elu olnud kui sajandi alguses sündinutel inimestel.
    Kui nooremate pensionäride peamised terviseprobleemid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    GERONTOLOOGIA #1 GERONTOLOOGIA #2 GERONTOLOOGIA #3 GERONTOLOOGIA #4 GERONTOLOOGIA #5 GERONTOLOOGIA #6 GERONTOLOOGIA #7 GERONTOLOOGIA #8 GERONTOLOOGIA #9 GERONTOLOOGIA #10 GERONTOLOOGIA #11 GERONTOLOOGIA #12 GERONTOLOOGIA #13 GERONTOLOOGIA #14 GERONTOLOOGIA #15 GERONTOLOOGIA #16 GERONTOLOOGIA #17 GERONTOLOOGIA #18 GERONTOLOOGIA #19 GERONTOLOOGIA #20 GERONTOLOOGIA #21 GERONTOLOOGIA #22 GERONTOLOOGIA #23 GERONTOLOOGIA #24 GERONTOLOOGIA #25 GERONTOLOOGIA #26 GERONTOLOOGIA #27 GERONTOLOOGIA #28 GERONTOLOOGIA #29 GERONTOLOOGIA #30 GERONTOLOOGIA #31 GERONTOLOOGIA #32 GERONTOLOOGIA #33 GERONTOLOOGIA #34 GERONTOLOOGIA #35 GERONTOLOOGIA #36 GERONTOLOOGIA #37 GERONTOLOOGIA #38 GERONTOLOOGIA #39 GERONTOLOOGIA #40 GERONTOLOOGIA #41 GERONTOLOOGIA #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Toomas Treiman Õppematerjali autor

    Lisainfo

    täiendav õppematerjal

    Märksõnad

    Mõisted

    alusteadused, sotsiaalgerontoloogia, alusteadused, psühhogerontoloogia, geriaatria, bioloogilis, vananemistempo, aktiivsusteooria, tugiteenused, eakus, vananemine, individuaaltöö, omavalitsus rühmad, mõjutamine, üldseisundi väljaselgitamine, abivajaja süsteem, hooldeasutuses, vanurite probleemid, psühhomotoorsed muutused, uuringute järgi, irdumisteooria, aktiivsusteooria, jätkuvusteooria, sotsiaalne vahetuseteooria, elumuutuse teooria, tasakaaluteooria, kihistumisteooria, haiguste ärahoidmine, vanurite puhul, efektiivne ravi, järelravi, suretus, nagu teada, pensionärid, erisugupõlvede vahe, seevastu noorematel, eakad inimesed, antud nähtustel, sellistele haigustele, surma põhjustest, meestest, abivajajatest vanuritest, napimad, ööune nõrgenemine, unetus, eeg, tõttu patsiendil, sündroom, ravis, clustek, põhilised sümptomid, ekstrapüramidaalsed kõrvalnähud, hommikuune peletajaks, unerohu järk, nõdrameelse, neuroleptikumidest, tarbimisega, vererõhk, narkolepsia, korduv kukkumine, kõndimis, vanuritele, vanuritel, vanurite tasakaalu, vaarumine, märkimisväärsed, vanuritel, vanureile sobimatud, emg, arsti kohustus, vallal, vanuritel, perioodilised tervisekontrollid, suretus, inimestel 15, psühhogeriaatriline konsultatsioon, infoallikad, psühhoteraapia, psühhofarmakonid, ebasoovitavad kõrvaltoimed, ravimid, maania korral, ahistusnähud, tähtsateks sümptomiteks, ahistus, olevatel patsientidel, tahtmatu urineerimine, anamnees, soome andmeil, väsimus, näoilme, kurvameelsuse põhjusi, diferentsiaaldiagnostiliselt, vanurite mure, vanur, tekkimise risk, immobiilsus, kriteeriumiteks, sellised asjaolud, mõnele vanurile, juba sellepärast, eri usundeis, surev haige, soomlase eluviisis, meditsiinilises mõttes, juhendite mõte, edasises plaanis, raviarst, patsient, morfiiniga, hea kutse, dementne vanur, tavaline leid, üldine hooldusviga, suremine, võimaluseks, surija hoolduses, inimese surm, enesekindlast noorukist, surijal, hingeline hoolitsus, pikenenud surmaprotsess, põetaja ülesanne

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    22
    doc
    Neuroloogia
    139
    pdf
    Spordi üldained 1 tase
    78
    docx
    Neuropsühholoogia
    39
    docx
    Mikrobioloogia
    18
    doc
    Patoloogia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun