Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos.
Osteoartroos: Osteoartroos (artroos, lad k. osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg – liigeste jäigastumine. Artroosi nimetatakse liigeste kulumise haiguseks, ka liigesekulumuseks. Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist. Artroos põhjustab valu ja jäikust, peamiselt kahjustuvad põlve-, puusa- ja kämblaliigesed ning lülisammas. Valu võib olla ka väga tugev. Artroos võib põhjustada invaliidistumist. Mehed ja naised haigestuvad ühepalju, kuid näiteks põlveliigeste artroosi esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Diagnoos: Artroosi diagnoosimiseks küsib arst Sinu varasemate haiguste ning praeguste vaevuste kohta. Siis vaatab ta Su läbi, pöörates erilist tähelepanu liigestele ja nende liikuvusele
Kahaneb ka südame- ja vereringesüsteemi võimekus. Samas ei maksa meelt heita kõigi loetletud vananemisnähtude ilmumist saab küllaldase, otstarbeka, igapäevase liikumisega või, veel paremini, sihipärase treeninguga aeglustada, et pikeneks enesega toimetuleku aeg. Ärgem unustagem, et see, mis inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. LIHASLUUKONNA HAIGUSTEST TINGITUD LIIKUMISRASKUSED Artroos ehk osteoartroos Artroos on eake inimese kõige sagedam liigesehaigus. Artroos vaevab umbes 10-12 % maakera elanikkonnast. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast 40. Eluaastat. Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb olulisel- pea kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kagele arenenud, ega tekita häirivaid vaevusi. Atroosi tekkimise põhjused on sisemised ( liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäired ), aga ülekaalukalt välimised
Nende ühiseks tunnuseks on sidekudede olemasolu, mis sisaldavad elastiini ja kollageeni. Ränil on oluline roll nende kahe kiu sünteesis. Liigesed peavad olema painduvad, et võimaldada liikumist ning taluda pingeid. Need võivad taandareneda või vananeda enneaegselt, mille tulemuseks on kulumine ja ärritus nagu artroosi puhul. Mõjutatud liigesed on tavaliselt need, mis kannavad keha kaalu: selg, puusad, põlved, jalad ja mõned liigesed kätes. Artroos ilmneb üldiselt umbes 46-50 aastastel ja selle sagedus suureneb vanusega kui midagi ette ei võeta. Seda esineb sagedamini naistel. Artroos hõlmab liigesekõhre mandumist, mille oluline roll sarnaneb käsnaga, mis pehmendab/neelab lööke. Kui see kulub, puutuvad luud teineteisega kokku ja see toob kaasa valu. Räni manustamisel on ennekõike tuntav selle kiire valuvaigistav efekt. Sellele järgneb kõhre taasloomine (regenereerimine). Mida rohkem on meie räni tase
Hirudiinine haavand ei hüübi ja nii tilgubki sealt puhastamist vajavat verd veel päev-kaks, kokku ühest hammustuskohast kuni 50 ml. Kaanist saab vadaneda soola või joodi abil, mida nood ussid ei talu Apteegikaane kasutavad praegugi kirurgid, neuroloogid, günekoloogid, silma- ja nahaarstid. Kaanid aitavad mitmel puhul: kõrgvererõhktõbi, glaukoom, insult, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, roos, artroos, radikuliit, paistetus, günekoloogilised haigused, impotentsus, operatsioonijärgne seisund, kus vigastatud veresoontes võib tekkida hüübimisi. Vastunäidustusi on üsna vähe. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Teaduse Akadeemia. 1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998.Looduse entsüklopeedia. London. 5. Kokassaar,U.Zilmer,M.2008. Kaaniravi e
Suureneb lülisambale langev koormus, nihkub keha raskuskese, ning väheneb khulihaste tugi lülisambale. Varasem luumurd. Tekitab samuti lihaspingeid ja suurendab hrdumist Vanus. Kliiniline pilt: Liigeskulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, millest väljuvad närvijuured ja tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses
enam võimalik. Ennetada aitab korralik eelsoojendus, süsivesikurikas toit, küllaldane vedelik, magneesiumivaegusest hoidumine (tabletid jne). Lihaskrampe võivad põhjustada ka aled tehnilised liigutused, ebasobiv riietus, jalanõu või pinnas. Krambis olevat lihast peaks venitama (ise või kaaslase abil 7-10sek, soovitavalt 20-30sek). Seejärel hõõruda jalasäärt ja põlveõndrat jääkülma veega. Kõige sagedasem liigesehaigus on artroos. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, mis toob kaasa elastsuse languse. Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad, ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu
süsivesikud. Juua küllaldaselt. Diabeedi I ja II tüübi olemus.I tüüp: esineb lastel ja noorukieas, perekondlik, insuliini tootmine on langenud. On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos. Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min
Kahjustunud, põletiku protsessid naha alustes rasvarakkudes. Põhjus: SV ja rasvarohke toit , vähene liikumine, hormonaalsed häired, alkohol, suitsud, ravimid, pärilikkus. Häiritud mikroverev, rasva rakkudesse pakendatakse toxained, slakid, mida ei suuda keha väljutada. Komplex-ravi: spet. Massaaz, mähkimised, vannid, erilised dieedid, vesi 2-3 l, taimeteed neerudele, mksale, intox kõrvaldamine: Se, savi, inuliin, kitosaa, letsitsiin, jood. Artriit, artroos, lumbalgia, müalgia, müosiit, reuma, luupus? ARTROOS: ehk liigesekulumus. Krooniline seisund mida iseloomustab liigese hävimine. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema. Sellise liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab iseloomulike sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades valu. Sõlmed on röntgenis nähtavad iseloomulike osadena (nimetatakse osteofüüdid).
Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines. Viikingiaeg - antropoloogia Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm. Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist. Huvitav omapära rikkalikumate hauapanustega luustikud on pikemad. Viikingeid vaevasid artroos ja katkised hambad. Viikingiaeg - antropoloogia Väikelaste suremus oli suur. Taani luustike uurimine annab aluse väita, et elu ei olnud nii vägivaldne, kui allikad vahendavad. Paljud luustikud kuuluvad vanima vanusegrupi esindajatele. Viikingiaeg inimeste välimus Inimeste välimus oli proportsionaalne ja harmooniline. Viikingid kandsid hoolt oma välimuse eest. Leitud on kamme, küüneorke, pintsette, pesunõusid jne.
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja ...
ultraheliseade jne) spetsialisti teostatavaid taastumisprotseduure (spordimassaaž, manuaalteraapia jne). 2. Milles seisneb külma toime treeningujärgsel taastumisel? Külma kasutatakse peamiselt vigastuste varajases ravis. Külma mõjul ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ja turse alaneb. Külmravi ehk krüoteraapiat kasutatakse palju tugi- ja liikumisaparaadi krooniliste haiguste (tendopaatia, artroos, kontraktuur jne) raviks nii eraldi kui ka kompleksravi osana. Palju on hakatud kasutama treeningujärgseid külmavanne, seda harrastavad eriti kiirusjõualade sportlased. Selle eesmärk on parandada taastumist ja hoida ära põletikulisi protsesse, mis tekivad intensiivse treeningu käigus lihase mikrokahjustuste tagajärjel. 3. Mis on spordimassaaž? Spordimassaaž on sportlase sooritusvõime pirandamine või taastamine läbi massaaži ( nt taastamassaaž, võistluseelne massaaž jne )
püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail. Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel) Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed paralüüsid. Selgelt somaatilisi põhjusi täiendavad peapööritus, depressioon ja kartus kukkuda. Pikka aega kestev liikumatus nõrgendab peaaegu kõigi elundite funktsioone. Suhteliselt kiiresti arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
