● ADL - pesemine, riietumine, tualetitoimingud, asendivahetus/siirdumine, kontinentsus, toitumine ● IADL - telefoni kasutamine, poes käimine, toidu valmistamine, koristamine, pesu pesemine, transpordi kasutamine, ravimite kasutamine, raha kasutamine (eakatel 85+ on vähemalt 50% probleemid!) ● RAI - miinimumandmestik ● RAP- protokollid ● Mini-menthal test ● Geriaatrilise depressiooni skaala ● Tõuse-kõnni test ● Tinetti tasakaalu test ● Ülajäsemete liikuvuse hindamine 2. Geriaatria eesmärgid/ vajalikkus? ○ tagada vanurite heaolu ja tervis ning vältida enneaegset invaliidistumist ja sõltuvust. ● eakate tervise eest hoolitsemine ning eluea pikenemine ● elukvaliteedi paranemine ja haiguste ennetamine ● sooritada vajalikud uuringud kiiresti
olemas efektiivne ravi (kõrgenenud vererõhk). Teoreetiliselt võib abivajajate vanurite hulk tõusta lõputult. Eakamate vanusegruppide puhul tekib vastuolu inimeste isiklike soovide ja ühiskonna võimaluste vahel. Haiglaravi osakaalu tuleb hakata vähendama ning sel juhul saab üheks põhieesmärgiks eakate patsientide liialt varase pikaajalise haiglaravi ärahoidmine. VANANEMIS MUUTUSED Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest kavatsusega mitte teha vananevatest muutustest haigusi, mis põhjustaksid hüperdiagnoosimist ning asjatut ravimist. See aga omakorda madaldaks vanuri elukvaliteeti ning seaks ta sõltuvusse med. teenuste kättesaadavustest. Kuigi on tihti võimatu eristada füsioloogilist vananemismuutusi haigustega kaasnevaist patofüsioloogilistest muutustest võib haigete ravimisel siiski loota vastavaile
tasemel. Dementne eakas on hoolduse suhtes erivajadustega. (Dementsusega inimeste... 2007: 8- 10). 3 Töös kasutatud põhimõisted: Dementsusega patsient haigusena tähendab see toimetulekuvõime järk- järgulist alanemist, loobumist rollidest ja vastutusest kui ka minapildi muutusi ja sotsiaalsete suhete muutumist (Feil 1993: 16; Heimonen jt 2006: 15 Erkinjuntti jt 2007: 37). Dementsusega patsiendi õendushooldus dementsusega isikutele õendushooldusteenuse osutamine eriväljaõppega personali poolt spetsialiseeritud asutuses või osakonnas on õendusabi eriliik. Osutatakse kodust, päevast, institutsionaalset õendushooldust (Hooldusravi tervishoiuteenuse...2007: 7). Dementsusega patsiendi elukvaliteet - individuaalsed jooned ja eluolukorrad, mis on kujundanud indiviidi subjektiivset elukvaliteedi kogemust, sisaldavad mitmesuguseid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli
üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse
häired õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire) pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses. Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende inimeste probleeme ja erivajadusi, kes vananevad või on vananenud koos psüühikahäirega. Samas, ühiskonna üldisest ja eriti tervishoiu ning hoolekandesektorite arengust tingituna kroonilise psüühikahäirega eakate arv järjepidevalt suureneb.
KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta
KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta
Kõik kommentaarid