Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt, diabeet. Ravivõimalused: · Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask, mille küljes on õhktoru, mis jookseb spetsiaalsesse apratuuri, mis kontrollib pideva rõhu adnmist hingamisteedele. · Operatsioon. Kui apnoe põhjuseks on adenoidid, pikk pehme suulagi või polüübid. Narkolepsia Kontrollimatu unevajadus, mille tõttu võib esineda 10-15 min teadvuse kaotusi (narkolepsia hoog) Inimene langeb sügavsse unne ja teda äratada on peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2. Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel
Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob. Narkolepsia Kontrollimatu lühiajaline unevajadus Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi Inimene langeb sügavasse unne ja sellest äratada on raske Hoo möödudes teadvus taastub Narkolepsia Unetsükkel on teistsugune Tekib kohe REM-uni, ei eristu ärkvelolekust Enamasti pärilik, siiski ei teata, kuidas haigus järgmisele põlvkonnale edasi kandub Täname kuulamast!! https://
Osasi hallutsineeritud lõhnu on võimatu kirjeldada, kuna see ei sarnane millegile tegelikusele, mis on läbi kunagi kogetud. Uusi, ennenägematuid kogemusi võibki tegelikult pidada lausa hallutsinatsioonide kullaprooviks, sest kui aju reaalsuse piirangutest vabaneb, võib see genereerida üks kõik milliseid helisi, pilte või lõhnu oma repertuaarist ning teinekord väga keerukates või lausa ,,võimatutes" kombinatsioonides. 5 2. NARKOLEPSIA JA ÖISED DEEMONID Millalgi 1870. Aastate neuroloogil Jean Baptiste Edouard Gelineau`l võimalus uurida 38 aastast veinikaupmeest, kellel oli esinenud viimased kaks aastat lühikesi ja ootamatuid vastupandamatud une hoogusid. Kui mees Gelineau vastuvõtule jõudis tekkis tal juba kuni 200 sellist une hoogu päevas. Mõnikord vajus ta unne keset söögikorda, nuga ja kahvel käes. Tihti peale esinesid enne hoogusi tugevad emotsioonid. Gelineau pidas seda narkolepsia ja
ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks. Risk on suurem sageli või pidevalt uinuteid kasutavatel inimestel,
Vaevuste leevendamiseks RLSi korral on tõhusad ravimid, mis pidurdavad dopamiini lagundamist ajust. Seda tüüpi ravimid on kasutusel ka Parkinsoni tõve ravis. Seega on oluline teada, millised ravimid süvendavad RLS-haigete vaevusi. RLSi prognoos on ebaselge. Need haiged vajavad tavaliselt pikaajalist ravi. Ravimite kasutamisest loobumisel tuleb seda teha järk-järgult annust vähendades pikema aja vältel. Oluline on tervislik toitumine ja tervislik eluviis. 6 NARKOLEPSIA Narkolepsia on krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad päeval vastupandamatut vajadust uinuda ja mida iseloomustavad päeva jooksul korduvad ootamatud unehood. Need unehood tekivad ilma eelnevate sümptomiteta igasuguse tegevuse juures igal ajal, näiteks kõndides või kellegagi kõneledes. Uni kestab tavaliselt mõne minuti ja selle järel tunneb inimene end mõne aja reipamana. Öine uni ei ole sellisel juhul enamasti häiritud.
Amfetamiin Maile Kikerpill 10. Klass 2014 C9H13N alfametüülfenetüülamiin ravim narkolepsia, aktiivsus ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks levib valge, kergelt kollaka, roosaka või hallika pulbrina ja tablettidena mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi toibumine võtab päevi müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga Joobe tunnused Psüühilised: Füüsilised:
• vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja vähem; MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid; • alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist; • eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasutatakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; • esinevad kõigil imetajatel ja lindudel; puuduvad roomajatel ja teistel külmaverelistel; KASUTATUD ALLIKAD •https://www.sleepfoundation.org/sleep-tools- tips/healthy-sleep-tips •https://en.wikipedia.org/wiki/Sleep •https://www.sleepfoundation.org/sleep-disor ders-problems •https
väga vara. Tavaliselt magavad nad siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on kogu aeg ärkvel. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Põhjustajaks võib olla ka stress. Tagajärjeks võib ilmneda ärevust, mäluhäireid ja ka vägivaldsust. Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus. See kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Narkolepsia all kannatavatel on ka teistsugune une tsükkel. Neil tekib kohe REM-uni. Enamasti on tegu päriliku häirega. Uneapnoe. On une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Hommikuks on inimesed enamasti kurnatud. Sageli on ka masendus, keskendumis raskused ja peavalud.
aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
Toidu kaudu saadavad amiinid põhjustavad hea tuju. Amiinid on aminohapete koostises, mis moodustavad DNA ja palju erinevaid valke. Ammoniaak, mida kasutatakse inimese äratamiseks/minestamise ära hoidmiseks on nuuskpiiritus. Amfetamiin on stimulant (äratab üles, vähendab väsimust ja söögiisu,suurendab keskendumis-võimet) Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Alfa-metüül- C9H13N Lahustuvus on 50- Ravim narkolepsia, fenetüülamiin 100g/L ehk 5-10g aktiivsus- ja 100g H2O kohta tähelepanuhäire vastu; (amfetamiin) mõnuaine, doping; söögiisu vähendaja 4- (2- C8H11NO2 Vees lahustuv Meditsiin, Ajufunktsioonid
See on tuttav kõigile kontinentidevahelisi lennureise teinud reisijatele. Sel puhul tekkiv ajavahe stress ehk jet lag, reaktiivlennuki ehk jeti vahendusel sündiv ajavahe, põhjustab nii võimetust normaalsel ajal magama jääda kui ka ülemäärast päevast väsimust. Sümptomite põhjuseks on see, et organism järgib vana ööpäevarütmi ja kohaneb uuega üksnes vähehaaval, mõne ööpäeva jooksul. 8 Narkolepsia Kõige tähtsam sunnitud tukkumishoogusid põhjustav haigus on narkolepsia ehk tukkumistõbi ehk haiguslik unisus. Tukkumine esineb tavaliselt igavuse või üksluiste olukordade puhul, nagu sõidukis või loengul. Koguni pooled narkolepsiahaiged tukastavadki liikluses ja satuvad seetõttu õnnetustesse. Narkolepsia on osaliselt päritav kiire une regulatsiooniga seotud haigus, mis ilmneb tavaliselt 15-30 aasta vanuses. Asjaomane ei saa sinna midagi parata, et ta tukastab, nii et
Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane . Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima
(kokaiin) Kokaiin on kristalliline aine, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant ning söögiisu vähendaja. Loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kokaiin on psühholoogiliselt sõltusttekitav. Tekitab kärsitust krampe, hüsteeriaid. Amfetamiin (amfetamiin) Amfetamiin on kesknärvisüsteemi stimuleeriv ühend. Amfetamiin on sünteetiline stimulant, mida kasutatakse narkolepsia ning ADHD raviks. Amfetamiini toimega kaasneb näiteks vererõhu tõus ja südamepekslemine Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus Piltide aadressid: http://www.upload.pri.ee/upload/H1216505038.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Caffeine.svg/180px-Caffeine.svg.png http://www.apsnet.org/education/feature/TMV/Images/tobac32.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Nicotine-2D-skeletal.png/180px-
4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
uneks, unes käimine ja rääkimine, kestab 30 minutit Paradoksaalne ehk sügav uni ehk REMuni Kiire uni saab alguse pärast deltaund Hingamisrütm ja südame löögisagedus on korrapäratud, võib täheldada käte ja jalgade tõmblemist Kiires unes nähkase unenägusid Unetus ehk insomnia, raskusi magama jäämisega, ei suudeta uuest uinuda ja ärgatakse liiga vara, esineb rohkem naistel ja põhjustajaks stress Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, 1015 min teadvuse kaotused, sügav uni, äratada pole võimalik, pärilik Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi, kombineeruvad uni ja ärkvelolek, unerändaja on võimeline nägema, kõndima ja rääkima, hiljem ei mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei
VÄLJA PUHATA, TAASTADA ORGANISMIS FÜÜSILIST SEISUNDIT, AJU TALLETAB INFOT, MIDA SAADI VAHETULT ENNE MAGAMAJÄÄMIST (SELLE PUUDUMISEL VÕIB INIMENE TUNDA, NAGU POLEKS TA ÜLDSE MAGANUD); KIIRE UNI: AITAB INIMESE PSÜÜHIKAL KESKKONNAGA KOHANEDA, TAASTAB KESKENDUMISVÕIMET, SÄILITAB AJU TUNDLIKKUST (SELLE PUUDUMINE VÕIB PÕHJUSTADA PSÜÜHIKAHÄIREID, HALLUTSINATSIOONE, MUUTUSI KÄITUMISES, VÕIB ILMNEDA AGRESSIIVSUST). UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?)
vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim uimastina, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiins silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine on üle maailma keelatud. Amfetamiin Amfetamiini kutsutakse rahvakeeli antsuks, see on sünteetiline stimulant. Varem on amfetamiini ravimina kasutatud narkolepsia, aktiivsus - ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi Kanep Kanepitooted on marihuaana, hasis ja hasisiõli. Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete
.......................................................................12 4.2. Idiopaatiline unetus................................................................................ 12 4.3. Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus.............................12 4.4. Alkoholist sõltuv unehäire......................................................................12 4.5. Liigunisus............................................................................................... 13 4.6. Narkolepsia............................................................................................ 13 5.1. Vanema inimese uni ja unehäired..........................................................14 5.2. Noore uni................................................................................................ 14 5.3. Lapse uni................................................................................................ 15 5.4. Uni ja kehaasend.....................................................
võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus *UNESRÄNNE e SOMNAMBULISM kuutõbisus 11. HÜPNNOOS teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi
3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara • Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud • Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9
AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena
trans isomeeria - -''- üks üleval teine all e. Diagonaalis 5. Heterotsüklilised ühendid tsükli ahelas on mõni teine aatom peale C. Morfiin eraldatakse mooni kupardest. Tugev valuvaigisti, tekitab sõltuvust ja kahjustab tervist. Heroiin tugevam toime kui morfiinil. Morfiini OH-rühmad on asendatud etaanhappega. Kofeiin kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse, levinuim psühhoaktiivne aine maailmas. Nikotiin kantserogeenne toime Antiseptik hävitab mikroobe Amfetamiin Narkolepsia, aktiivsushäire raviks, kaalulangetamiseks, söögiisu vähendamiseks, mõnuaine ja doping. C3H14N Teratogeenne toime loote vääraereng, immuunsusteemi kahjustav Kantserogeenne toime vähkitekitav Dioksiinid 2 benseenituuma O-ga ühendatud. Kogunevad maksa ja kahjustavad seda. Atsetoon tuleohtlik madala Kt'ga läbipaistev vedelk. Kasutatakse plastikute tootmisel, kui ka lahustina nt. Küünelakieemaldajas 6. Rahvapärane nimetus süstemaatiline nimetus aniliin aminobenseen
krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi Meeleoluhäirete stimulandid Modafiliin (Provigiil) enamasti kasutatud kliiniliselt, üldiselt efektiivne, kuid pole FDA poolt selleks eesmärgiks lubatud o Stimulante ei tohiks kasutada meeleoluhäirete raviks o Kui hüpersomnia on probleem, kasutada bupropriooni või venlafaksiini) o Muidu tohib kasutada ainult narkolepsia, ADHD ja une apnoast tingitud üleliigse päevase uimasuse korral. Meeleolu stabiliseeriad o Liitium – peamine I liini ravim bipolaarsete ja skisofreenia häirete puhul. Võib kaasneda kaalu tõus, hüpotüreoidism, treemor Väga tetrageenne – ei sobi rasedatele! Tuleb jälgida hüdratsiooni o Divalproeks – hea järsu vaheldumisega bipolaarsete häirete korral
Joobe ja kahjulike mõjude poolest on mõlemad ained enam-vähem samaväärsed. Fenmetrasiini eripära on see, et aine kuritarvitaja võib pärast kohanemuse väljakujunemist tarbida ainet väga suurtes annustes. Keelatud Amfetamiini, metamfetamiini, fenmetrasiini jt aineid kasutati varem ravimina ülekaalu puhul, ent nüüdseks on see kui kõhnumisvahend kõrvale heidetud. Tänapäeval on amfetamiini lubatud kasutada vaid narkolepsia (lühikesed vastupandamatu une hood) ja laste väiksemate ajukahjustuste korral (ADHD/DAMP/MBD-sündroom). Fenmetrasiin on täielikult keelatud. Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Nende tekitatava seisundi peamised tunnused on järgmised: · meeleerksus · vähene unevajadus (kesknärvisüsteemi stimuleerija kasutamise tõttu) · väike söögiisu
Enamusel haogetel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi. Peamine kaebus on halb ja rahutu uni ning päevane väsimus. Narkolepsia Krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad päeval vastupandamatut vajadust uinuda ja mida iseloomustavad päeva jooksul korduvad ootamatud unehood. Need unehood tekivad ilma eelnevate sümptomiteta igasuguse tegevuse juures igal ajal. Uni kestab tavaliselt mõne minuti ja selle järel
Unehäired... · Unetus ehk insomnia : Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. · Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. · Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. · Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus : kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini)
külmaverelistel; REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni); REM-une ajal sarnaselt sügavale unele (une 3-4, staadium) valgusüntees ajus suureneb; Võib väita, et uneseisundis inimene und ei näe. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida uneajal aktiveerunud teadvustatud psüühika aspektist juhuslikku informatsiooni. "Unenägudel" on ilmselt seoseid nägemishallutsinatsioonidaga. Näiteks narkolepsia, mille korral vahetult uinumisele võivad eelnevad hallutsinatsioonid ja need on ilmses seoses liigvarajase REM-une tekkega. 2.1 Une kestust mõjutavad tegurid: 2.1.1 Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg) ● hilinenud unesündroom; varajase unesündroom. 2.1.2 Vanus ● vananemisel lüheneb uneaeg ● väheneb sügava une ja REM-une kestus ● uni muutub pindmisemaks 2.1.3 Sugu ● insomnia leitakse on sagedamini naistel
patsientidel · Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe · Kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve ja haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M
ravimitööstuses. Tavaliselt on need heledad, eri toonides pulbrid, tabletid, kapslid ja lahused, mida tarvitatakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Amfetamiinitüüpi stimulante toodetakse ebaseaduslikult maailma paljudes piirkondades, näiteks Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Mõningaid ATS-aineid kasutatakse meditsiinis ravimitena, Eestis näiteks Ridalini. See narkootilise aine retseptiga müüdav ravim sisaldab metüülfenidaati ja seda määratakse narkolepsia ning lastel esineva tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäire (ADHD) korral. Tarvitamine ja selle mõjud Tarvitamisviise on mitmesuguseid ATS-aineid neelatakse alla, süstitakse, tõmmatakse ninna või suitsetatakse. Toime sõltub enamasti inimese isiksusest, tema meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal. Amfetamiinitüüpi stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi tegevust. Eufooriat
langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab. Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed. Narkolepsia Üleliigne päevane unisus koos vastupandamatute unehoogudega (ootamatult algavad REM une hood); algus 15-25 a vahel. Katapleksia (lihastoonuse äkiline kadu) nt tugevate emotsioonide puhul. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid. Uneparalüüs ( REMst ärkamisel). Unetsükel algab REMiga. Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust.
tagasihaaret. Kaudse toimega adrenomimeetikumid Bronhide laienemine Vererõhu tõus Veresoonte ahenemine Tahhükardia Müokardi kontraktsioonide tugevnemine Soole motoorika pärssimine Tsentraalsed toimed Kaudse toimega adrenomimeetikumid Eufooria, erutus, unetus, isutus Suurtes doosides iseloomulik skisofreenia taoline sündroom hallutsinatsioonide ja stereotüüpse käitumisega (tingitud dopamiini ja serotoniini vabanemisest). Kaudse toimega adrenomimeetikumid Narkolepsia dekstroamfetamiin Kaalu vähendamine dekstroamfetamiin Tähelepanu puudulikkuse sündroom hüperaktiivsusega metüülfenidaat, dekstroamfetamiin Kokaiin on kasutusel lokaalanesteetikumina. Ecstasy Sünteesiti firma Merck poolt 1912. a. Taasavastati 60ndatel USA biokeemiku Alexander Shulgini poolt, kes propageeris kasutamist psühhofarmakoloogias. Keelustati 1977. a. Suurbritannias ja 1985. a. USAs. MDMA toimemehhanism MDMA suurendab serotoniini (ja
ravimitööstuses. Tavaliselt on need heledad, eri toonides pulbrid, tabletid, kapslid ja lahused, mida tarvitatakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Amfetamiinitüüpi stimulante toodetakse ebaseaduslikult maailma paljudes piirkondades, näiteks Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Mõningaid ATS-aineid kasutatakse meditsiinis ravimitena, Eestis näiteks Ridalini. See narkootilise aine retseptiga müüdav ravim sisaldab metüülfenidaati ja seda määratakse narkolepsia ning lastel esineva tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäire (ADHD) korral. Tarvitamine ja selle mõjud Tarvitamisviise on mitmesuguseid – ATS-aineid neelatakse alla, süstitakse, tõmmatakse ninna või suitsetatakse. Toime sõltub enamasti inimese isiksusest, tema meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal. Amfetamiinitüüpi stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi tegevust. Eufooriat
mõjust , kuid amfetamiinist ma suurt midagi ei tea ja sooviks ise lihtsalt huvi pärast teada saada mis see siis täpsemalt on. Alljärgnevatest teemadest leian ja näitan teile minu küsimustele vastuseid ja ka palju muud huvitavat selle aine kohta . 1 Amfetamiin Amfetamiin (alfa-metüül-fenetülamiin) on sünteetiline simulant .Varem on amfetamiini kasuatud ravimina : narkolepsia, aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimiseks ning söögiisuvähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna (need kasutusviisid illegaalsed). Alates 1971. aastast on amfetamiin ja tema isomeerid ning soolad ÜRO vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on väga range kontrolli all. Valem: C9H13N
mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist Uni aitab taastada KNS-i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. Soodustab püsimälu jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal. Unehäired: * Unetus e. insomnia raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire * Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus kurnatus * Unesränne e. somnambulism une ja ärkveloleku kombineeritus ei mäleta kõndimisest midagi 17) Mis on eneseteadvus? Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. * Ärkvel olek eneseteadvus on kõige suurem
Soopor e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes) Kooma e. teadvusetus TEADVUSE KVALITATIIVSED HÄIRED e. väärastunud teadvusseisundid: Oneroidne sündroom ulmataoline seisund Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud Hämaroleku sündroom Amentsia sündroom meeltesegadus (nõdrameelsus) TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired. > mäluhäired : > kvantitatiivsed- liig ja vaegmälu. > 1,Hüpermneesia e. liigmälu > 2,Hüpomneesia e. vaegmälu > a)fikesatsioonihüpomneesia > b)reproduksioonihüpomneesia > 3,Amneesia > kvalitatiivsed-mälupetted e. paramneesiad kvalitatiivsed mäluhäired e.
tüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kui pole Deltaund,pole ka inimene puhanud* Unehäired; Unetus ehk isonomia raskusi magama jäämisel;ärgatakse keset ööd;magavad paar tundi,kuid endale seda ei teadvusta;esieb naistel ja vanematel inimestel ning stressi põdevatel isikutel;võib tekitada ärevust,mäluhäired,hallutsinatsioonid,vägivaldne käitumine Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia päeval korduvad 10-15 minutilised teadvusekaotused,inimest haarab sügav uni,äratada on rakse;tekib koheselt REM-uni,pärilik Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus,ilmneb 8 korda tunnis,inimene on hommikuks väga kurnatud,masendunud,kannatavad seksuaalhäirete,keskendumisraskuste ja peavalude käes;ilmneb ülekaalulistel inimestel. Unesrändamine ehk somnabulism kuutõbi;kombineeruvad uni ja ärkvelolek; uneskõndija on
4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und.
Unehäired - Unetus e. insomnia - Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. o Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. o Sagedamini esineb naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. - Narkolepsia - on kontrollimatu lühiajaline unevajadus kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini)
kaltsiumiioonidele. Memantiini võime blokeerida NMDA-retseptoreid on vähem membraanipotentsiaalist sõltuv kui magneesiumilja rohkem sõltuv kui disotsilpiinil. Mõõduka & raskekujulise Alzheimeri tõvega patsientide seisundi halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. Modafiniil · Soodustab ärkvelolekut & pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita, parandab epi.- & töömälu. · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe ; kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve & haiguste väsimuse puhul, kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud 36 Adaptogeenid - ergutavad, peamiselt looduslikku päritolu ained. Need aitavad kaitsta organismi ümbritseva keskkonna kahjulike mõjutuste eest
Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
meeleoluhäire depressioonifaas; depressioon ja kohanemishäire; Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused: (a) patsiendil on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest, või tunduvalt pikenenud virgumisperiood; (b) unehäire esineb iga päev vähemalt 1 kuu või lühema kestusega perioodidena ja põhjustab kas märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid; (c) narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine; (d) igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla. Une-ärkvelolekutsükli häired Une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli
Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks. Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus ning toime organismile STIMULANDID e. Närvi erguti, psühhostimulaator Nad stimuleerivad meie sümpaatilise närvisüsteemi ja kogu organismi. KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk) 30-45 minutit toimeaine Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast, mägede piirkonnas, merepinnas kõrgel
80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel. Põhjuseks võib olla ka stress. Võivad tekkida ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine. Narkolepsia e kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Tekivad 10-15 minutilised teadvusekaotused. Inimest haarab sügav uni. Neil algab kohe REM-i uni, pärilik haigus. Uneapnoe. Une ajal tekib hingamiskatkestus. Esineb 8 korda tunnis või sagedamini. Hommikuks väga kurnatud. Tekivad masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused ja peavalud. Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel. Unesränne, võimeline unes kõndima, rääkima, kuid ise ei mäleta sellets midagi
Mis teda iseloomustab? Uni on psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üdine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest „ära lõigatud“. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse unehäireid. (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) REM uni on kiire või paradoksaalne uni. Üks une 5 astmest. Kõige aktiivsem uneosa. Algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule seda suremaks muutub REM une osatähtsus. REM-und iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju
· Vananemisega seotud unehäired: une pinnalisus, katkendlik uni. une rütmi muutused, varasem unisus (magamine, tukkumine). · Organite haigused ja sümptomid. astma ja teised kroonilised kopsuhaigused küfoskolioos südame isheemia, südamepuudulikkus ajuvereringehäired parkinsoni tõbi dementsus ja entsefaliit polüneuropaatia, lihaste haigused clustek peavalu uneapnoesümptom öine higistamine nüktuuria gastroösotageaalne refleks narkolepsia sümptom ,,rahutud jalad" öine epilepsia öine müokloonia hüpertüreoos ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus) alkoholism ja ravimite väärtarvitamine vanurite psühhoosid · Ravimitest tingitud unetus. aktiveerivad psühhofarmakonid uinutitest tekitatud unetus teatud vererõhuravimid (klonidiin) kortikoidid
Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks. Narkolepsia - болезнь, при которой мышцы моментально расслабляются, и человек попадает в мгновенный сон (puudub hüpokretiiniretseptor sünnipäraselt). Kasutedes erinevates uurimissuundades biokeemiliste ja käitumiskatsetega kogotud teadmisi kombineeritult teadmisega aju ehitusest, saab inimese psüühika alusmehhanismide kohta püstitada kaugele minevaid hüpoteese, mille kontrollimise teeb
reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud (lihaste atoonia), vältimaks une ajal liigutusi, kuid vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või "ärkvel" varem kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast halvatuna. ● Muud unehäired - Narkolepsia ja katapleksia, Kleine-Levini sündroom, Ajavahestress 20 2. VEGETATIIVNE ehk siseelundite närvisüsteem ● kõrgemad keskused asuvad vaheaju hüpotaalamuses, kus on 32 paari tuumi - need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust - hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi
minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. · Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM-uni ehk kiire või paradoksaalne uni on üks viiest une astmest, olles ühtlasi ka kõige aktiivsem. See algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suuremaks muutub REM-une osatähtsus. REM-und (rapid eye movements)
et enam epilepsiat ei esine. Epilepsia etioloogia: 50% on ta primaarne haigus- krüptogeenne, essentsiaalne; siis on sekundaarne ajukasvajast, infektsioonidest, traumadest, vskulaarsetest häiretest, ja ainevahetushäiretest.; juhuslikud hood- võivad siis tekkida palavikust, ravimitest, toksiinidest jne. Haigetumus 40-70 aastas. EEG Epilepsia diferentsaaldiagnostika. Vasovagaalsed hood, sünkoobid, kollapsid. Südame rütmihäired Psühhogeensed hood Paanikahäire Narkolepsia 7. PEAVALU. MIGREEN:tüübid ja ravi 21 Migreen, selle ravipõhimõtted Sageli esineb peavalu eraldi vaevusena. Peavalud jagunevad ideopaatilisteks, orgaanilisest ajuhaigusest põhjustatud ja üldhaigestumisest põhjustatud peavaludeks. Neuroloogias räägitakse ideopaatilisest iseeneslikest paevaludest. Ideopaatiliste peavalude vormid on migreen, pingepeavalu, kobarpeavalu
erektsioon, kiired silmaliigutused. Unenägude aeg. Mõned ärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi nng tekivad erutuskolded. Unenägu on katkendlik, seosetu, hüplev, sest enamus ajukoorest on ju pidurdusseisundis. Puudub otsene tahtlik kontroll. Neis võivad ilmneda mured, soovid, tungid, tundmused. Paradoksaalne uni sest kuigi väliselt ollakse aktiivsem, ollakse tegelt ümbritsevast maailmast rohkem eraldatud, raskem on äratada. Unetus- insomnia; narkolepsia- tahtmatu uinumine päeva ajal- ohtlik ümbrustaju kadu, lihastoonuse vähenemine; une-apnea- hingamispeetus, mis põhjustab ehmatava ärkamise; uneskäimine, õudusunenäod. Ravimiseks ja leevendamiseks spetsialisti poole. HÜPNOOS- unetaoline seisund, kutsutakse esile meetodeid kasutades- sõnalised sisendused, monotoonsed ärritajad, muutumatute fikseeritud pilguga objektide, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine
annaabi.ee 
