haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja tahtmatu roojamine ja maitseelamus urineerimine lühike teadvuse kadu Statistika USA-s 100 000-st inimesest 700-l
Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus Krampe ei teki. Mida teha kui sul on epilepsia ? Käia pidevalt Perearsti juures Ei tarbi nii palju alkoholi
ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle Sümptomid ehk avaldumine eristatakse kahte liiki hootüüpe osalised ehk paiksed generaliseerunud ehk ulatuslikud hood mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida
Epilepsia · Epilepsia. Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud · Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: o Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjutused o Mürgitused o Ainevahetushäired o Peaaju vereringehäired o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht
psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Pildid Skisofreeniast Epilepsia ehk langetõbi Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise tarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida
Kirurgiline ravi 23. Mis tüüpi haigus on Downi sündroom? Mis on selle haiguse põhjused, sümptomid, võimalik ravi? Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustumisel,mutatsioon,iseloomulik välimus,lühike kasv,vaimse arengu mahajäämus,arendusravi 24. Mis tüüpi haigused on prioonhaigused? Mis on selle haiguse põhjused, sümptomid, võimalik ravi? Nimeta erinevaid prioonhaiguseid.valesti voltunud valgud, ülekanduvad käsnjad ajuhaigused, mitme liigi imetajate, sealhulgas inimese väga pika peiteajaga ajuväärastuslikud nakkushaigused, mida tekitavad prioonid., Tekivad liikumis- ja koordinatsioonihäired, inimesel mälukaotus ja nõdrameelsus, skreipi ja veistehullus, inimesel Creutzfeldti-Jakobi haigus,kuru, pärilik,nakkus,sporaadilised,geeniteraapia ennetab 25. Mis tüüpi ravim on talidomiid, millal seda kasutati ja millise mõju tõttu see keelustati? Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu
Positiivsete ja negatiivsete sümptomite ülestähendamiseks kasutatakse psühhiaatrilisi skaalasid. Sümptomid peavad olema täpselt dokumenteeritud, sest nad võivad ajas muutuda. Üldseisundi poolest tervel inimesel võivad vajalikuks osutuda järgmised uuringud: · uriinis ravimi ja narkootiliste ainete sisaldus, · samuti ülevaade neerude funktsioonist, · mitmete elundite seisundit näitavad vereanalüüsid. Kuna mitmed ajuhaigused võivad samuti anda psühhoosi, siis on kohane ka aju kompuuterdomograafiline või magnetresonants uuring. Kui inimene esmakordselt haigestub, siis harilikult teda ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis. Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid. Seega näeb Eestis vastuvõetud
püütakse toidukordadelt kokku hoida ja süüakse korraga kogu päeva toit. Buliimia võib olla ka anoreksia taastusravi, hüsteeria või neurasteenia tagajärg. Kuid mitte alati ei ole buliimia tekkepõhjused psüühilised. Näiteks võib põhjus olla (taalamuses) asuva nn näljakeskuse ülierutuvus, millest tingituna toitained, eriti glükogeen, kaovad verest kiiresti ning tekib näljaveri (Seda haigust võib tingida kasvaja või mõned teised ajuhaigused). Buliimia põhjuseks võivad olla ka vegetatiivse närvisüsteemi häired (vegetatiivne düstoonia raskete haiguste põdemise järgselt) ning mõned sisesekretsiooninäärmete haigused (Basedovi tõbi ja suhkruhaigus). Teda on esinenud ka pikaaegse nälgimise tagajärjel. Buliimia ravi sõltub haiguse tekkepõhjusest. Ravi juures on olulisim korrastada regulaarne söömisreziim ja viia see rangelt kindlatele kellaaegadele. Esialgu tuleb süüa sageli ja
mingi mõistlike põhjenduseta: näiteks inimene, kes julgeb ilma suure jututa lennukist langevarjuga alla hüputa, ei suuda näiteks liftiga neljandale korrusele sõita. Toon loetelu erinevates foobiatest ja selle põhjustajatest: Atomosofoobia- pommid ja kiiritushaigused- spetsiifiline hirm Gamofoogia- abielu- spetsiifiline hirm Kronofoobia- aeg, aja kulg- spetsiifiline hirm Molüsomofoobia- AIDS - spetsiifiline hirm Grafofoobia- ajalehed- spetsiifiline hirm Meningifoobia- ajuhaigused, hirm saada ravimatut või progresseeruvat ajuhaigust, ajukahjustusega inimesed - spetsiifiline hirm Nudofoobia- alasti olemine - spetsiifiline hirm 9 Metüfoobia- alkohol, hirm alkohoolsete jookide ees - spetsiifiline hirm Agorafoobia- avalikkuse ees olemine- lagedakarus Skriptofoobia- avalikkuse ees kirjutamine- suhtlemiskartus Fonofoobia- avalik esinemine- suhtlemiskarus spetsiifiline hirm
kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL
närviseoseid kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL
füüsiline ja isikupärane intelligentsus. Esimesed kolm on tuttavad ja neid hinnatakse enamikes standardsetes intelligentsitestides. Igaüks teab, mida mõista muusikalise võimekuse all. Füüsiline võimekus avaldub suutlikkuses õppida ja sooritada keerukaid kehalisi sooritusi (tantsijad, sportlased). Isikupärase intelligentsuse all peab Gardner silmas võimet mõista iseennast ja teisi inimesi. Et need intelligentsuse vormid on üksteisest sõltumatud, tõestab asjaolu, et erinevad ajuhaigused võivad mõjutada teatavaid võimeid (nt keeleoskust) jättes teised puutumata (nt matemaatilise võimekuse). On haigusi, mis kahjustavad inimese ruumilist intelligentsust (ta ei mõista enam joonistusi) või füüsilist intellektuaalsust, aga ka isikupärast intellektuaalsust. Gardneri mitmese intelligentsuse tõepärasuse kasuks kõneleb ka autistide olemasolu. Need vaimselt väärastunud
päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud
Unetust antud juhul ravida ei püütagi, sest sellel on terapeutiline mõju. Kui omaste ja sõprade tugi ei aita, võib kasutada ahistust leevendavaid ravimeid. Ka skisofreeniline psühhoos algab tihti hajevil olekuga, ööpäevarütmi häirumisega ja unetusega. Raske vormi väljakujunemist saab takistada varase neuroleptikumide kasutamisega. Segadusseisund Varem terve vanuri segadusseisundi põhjuseks on tavaliselt orgaaniline haigus. Ajuvereringehäired ja degeneratiivsed ajuhaigused, samuti aju vananemisega seotud protsessid on selle eelsoodumuseks. Põhilised sümptomid on ööpäevarütmi muutumine ja unehäired. Segasuse põhjus tuleb püüda alati välja selgitada. Kui tarvis võtta appi neuroleptikumid (melperooni 10-25 mg, tsüklopentiksooli 2-4 mg, perisiatsiini 2,5-5 mg, haloperidooli 0,5-1 mg). Ekstrapüramidaalsed kõrvalnähud on tavalised, seetõttu kasutada võimalikult väikesi annuseid. Pidevat ravi üritatakse vältida.
• Nn.”magav neokorteks”, norm.igapäevaelu aktiivsus ja kognitiivsed funkts-d, v.a. mälu arsti juurde sõites 10-15 min jooksul taastus tavaline seisund, neurol.leid korras • Keskmiselt 10.a.-surm mis probleem? milline asju-osa, mis probleem võib jääda? • Algul neurol.leid ja pilt-diagnostika (CT, MRI) -korras, oluline teised ajuhaigused välja lülitada • mis haigus: ADD, psühhoos, skisofreenia, epilepsia ???? • oluline NP-uuring!! • milline asju-osa seotud selle häirega (piklikaju OS TS taalamus keskaju) – peab olema dgn.kliiniliselt, MMT ja kinnitatud NP uuringul • mis häired võivad sellest jääda
annaabi.ee 
