10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
188 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Milana Brattsik
Õppematerjali autor
vastavat tegevust umbes 15aastase latentsiajaga. Samavõrra oluline, kui haigusest tingitud koormus ühiskonnale, on nii emotsionaalne kui rahaline koormus isikule, kes hooldab oma dementset lähedast, s.t hoolduskoormus otseses mõttes. (Linnamägi jt 2004: 256). 1. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired Õendus-hooldustoimingute teostamise ajal võib patsient ootamatult osutada vastupanu ja muutuda agressiivseks ning koostööd mitte tegevaks. Patsient ei mõista õdesid, hooldajaid ja vastupidi. Põhiprobleemiks on teadmatus, kuidas hakkama saada dementse patsiendiga, kes muutub õendusabi osutamise ajal agressiivseks ja tekkinud olukorda patsiendi lähedastele selgitada. Tihti saavad raskused hooldamisel alguse sellest, et me ei tea, kuidas suhelda nii, et haige meist aru saaks. (McEvoy jt 2014: 479). Käitumisprobleemidest esineb agiteeritus (mittekohane motoorne või sõnaline käitumine,
ei suuda leida oma asju, asetab tarbeesemed valesse kohta, ei oska leida koduteed, on hakanud väsima kiiresti ja muutunud aeglaseks oma tegevustes, äkiliselt ilmuvad agressiivsushood, meeleolu vaheldub kiiresti, inimene on võimetu planeerima ja lõpule viima eesmärgipärast ja varem osatud tegevust. · Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti
muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides. Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele, et ta ei suuda enam hallata üldiseid mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi
napimad on uuringust saadud teadmised, vananemisega seotud füsioloogiliste muutuste kohta. Kliiniline uuring. Juba käepigistus iseloomustab vanuri vitaalsust. Kõnnak, lahtiriietumine ja läbivaatus, kusetile heitmine annab ettekujutuse patsiendi kehalisest võimekusest ning kardiopulmonaarse süsteemi olukorrast. Suurema liigeste, näiteks õla- ja põlveliigese liikuvus korreleerub tähtsaimate toimingute piiratusega. Südamepuudulikkuse ja stenokardia nähud vajavad tarmakoteraapiat, mäluhäirete ning nägemisprobleemide põhjused vajavad adekvaatset väljaselgitamist. Teovõime parandamine seisneb eelkõige foonhaiguste ravis. Et erinevate toimingute ning füüsilise seisundi vahel on astmeline seos, võib ka vähene koormustaluvuse tõus teovõimet märgatavalt parandada(skeem). Olukorda on võimalik parandada ka elukeskkonda muutes ning abivahendeid kasutusele võttes. Pealtnäha tähtsusetud pisiasjad võivad asteenilise vanuri iseseisvust oluliselt suurendada. Skeem
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on
1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad
tegevustes osalemist. Madala tetrapleegiaga inimesed on suutelised sooritama paljusid tegevusi iseseisvalt, vajades siiski sageli mitmesuguseid abivahendeid ja õendusabi. (Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422) Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine, mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest. Psühholoogiline toetus on väga oluline seljaaju kahjustusega patsiendile. Patsient teeb läbi keha pildi muutuseid, ja tema tunneb kurbust ja sõltuvana teisest. Õel on suur roll lamatiste tekke ennetamises, soole tegevuse juhtimises, põie tegevuse juhtimises. Seljaaju kahjustusega patsiendid kaebavad tõsised õendusprobleemid peale haigla välja kirjutamist. Õde võib suurt panust anda patsiendi elukvaliteedi parenemisele peale välja kirjutamist haiglast. (Bloemen- Vrencken jt 2003; 896) C5 tetrapleegiaga patsientidel esineb probleeme igapäeva toimingute sooritamisel
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid