Geriaatria on rakendus, mis on keskendunud vanemale eale iseloomulike haiguste ennetamisele ning ravile. Geriaatriline sündroom on mitme haiguste tõttu põhjustatud sümptoomid, mis väga tõsiselt mõjutavad eakate inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ja suremust. Eriti sageli esineb geriaatrilistest sündroomitest vanaea haprus. Vanaea haprus on kliiniline sündroom, mis põhjustab nõrkust, väsimust, jõuetust, psühhomotoorset aeglust, kehalise aktiivsuse vähenemist ning kehakaalu langust, väga tihti minimaalne stress võib põhjustada funktsionaalset kahjustust. Vanaea haprusega võivad
Palliatiivne ravi Palliatiivset ravi tuleneb ladina keelsest sõnast pallio, mille tähenduseks on kaitse, kaitsmine, käsitledes haiget kui tervikut. Eestikeeles puudub konkreetne vastse aga see on kombineeritud kokku toetavast ja leevendavast ravist. Antud ravi keskendub pikaajalise, kroonilise kuu, jätkuvat ravi, selle järgimist ning sümptomite kontrolli vajava elukorralduse muutumist põhjustava haigusega patsientide ning nende lähedaste toimetuleku toetamisele [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Palliatiivne ravi koosneb neljast komponendist. Esimeseks komponendiks on füüsiliste kaebuste leevendamine, milleks võib olla valu, iiveldus, oksendamine, unetus, kõhukinnisus, kõhulahtisus. Teiseks on trauma või raske haigusest tingitud elukvaliteedi halvenemine, mis võib olla ka pöördumatu protsess. Kolmandaks komponendiks on haigusega toimetulekul psühholoogiline osa. Neljandana ehk viimasena on hingevaluga toimetulemine – toimetulek surmaga, leppim...
Otsisin artikli, mis räägib kuuest nipist kuidas aidata dementset eakat, kes hooldekodus küsib koguaeg koju. See võib olla valus ja masendav kuulda kui lähedane/patsient, kes kannatab dementsuse all, küsib pidevalt koju. Edasi saab lugeda mõnest ideest, mis võib olla abiks. Eakas, kelle eest hoolitsed on emotsionaalsel äärel. Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukor...
Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Kohtumistel peab selgitama välja Maria nägemuse probleemist, tema enda soovitused ja ootused saadava abi ja probleemi lahenduse osas. Kontrollida Maria tervisliku seisundi, teha lühikese testi dementsuse kahtluse korral ja geriaatriline hindamine. Vajalik ka hooldusvajaduse hindamise test. Peale läbi viidud hindamise ja juhtumianalüüsi, selgitatakse välja eesmärgid ja koostatakse koos kliendiga sekkumisplaani. MARIA KESKKONNAKAART Keskkonnakaardi abil näeme Maria perekonna ja keskkonna suhte mudeli. Sugulased. Külastavad pidevalt, elavad eraldi Kiriku õpetaja Füüsiline tervis nõrk.
Usaldussuhte loomine on protsess, mis nõuab aega. (Saari, 2006, 19) Hindamine on protsess ja inimese vajadusi tuleks hinnata mitme kohtumise põhjal, sest on oht, et ühekordse hindamistegevuse tulemusel samastub klient probleemiga. (Milner, O’Byrne 2002) Kohtumistel peab selgitama välja Alice nägemuse probleemist, tema enda soovitused ja ootused saadava abi ja probleemi lahenduse osas. Kontrollida Alice tervisliku seisundi, teha lühikese testi dementsuse kahtluse korral ja geriaatriline hindamine. Vajalik ka hooldusvajaduse hindamise test. Tähtis teada saada Alice majandusliku toimetuleku, elukeskkonda, läbi viia kodu vaatluse. Peale läbi viidud hindamise ja juhtumianalüüsi, selgitatakse välja eesmärgid ja koostatakse koos kliendiga sekkumisplaani. Aidates tuleb alustada sealt, kus klient on, mitte sealt, kus sotsiaaltöötaja arvab klienti olevat. Klient peab osalema valiku tegemisel, millest sekkumist alustatakse. (Compton & Galaway 1994)
inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi: · Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik; · Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter, teine korrus, lifti ei ole · Haigused: tugev artriit, kõrge vererõhk150/90, kõrge kolesterool 9mmol/l, aegajalt
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat
Õppepraktika ,,Geriaatriline õendusabi" ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esi...
täpsustamiseks on infot liiga vähe. PSÜHHOPATOLOOGIA Psühhiaatria arstiteaduse eriharu, mis tegeleb psüühiliste häirete uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Üldpsühhiaatria: 1)Bioloogiline psüh. 2)Psühhodünaamiline psüh. 3)Sotsiaalpsüh. Kliiniline psühhiaatria Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika konkreetseid seaduspärasusi 1)Lastepsüh 2)geriaatriline psüh 3)kohtupsüh 4)narkoloogia 5)seksuoloogia Sümptom üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis Sündroom mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleks Psüühiliste haiguste fenomenoloogia käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest Psühhiaatriline nosoloogia psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja
Lühiajaline hooldamine akuutne haiglaravi Periooditi hooldamine pikaajaline ravi Spetsialiseeritud haigla: akuutne haiglaravi psühhiaatriline ravi geriaatriline ravi Enamik neist teenustest on otseselt või kaudselt finantseeritud ühiskonna poolt. Pikaajalise ravi ja hoolduse vajadust mõjustab: · Vanurite osakaalu kasv rahvastikus · Ühiskonna linnastumine · Naiste töölkäimine · Pere suuruse muutumine Vanureil, kroonilistel haigetel ja puuetega inimestel on kodus järgmised probleemid: · Elamine üksinda · Mugavuste puudumine · Liikumisraskused · Teenuste puudumine Kodus hakkama saamist raskendavad järgmised häired- · Mäluhäired