Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses.................
hulka kuuluvad: suulise suhtlemise oskus, mittesuuline ja emotsionaalne suhtlus, suhtumine, käitumise juhtimine, abivahendid, isiklik kogemus ja teoreetilised teadmised. Koolitus neis valdkondades kasvatab tõenäoliselt hooldajate suhtlusalast kompetentsi, enesekindlust ja teadmisi. Positiivne suhtlus dementsete eakate ja nende omastest hooldajatega suurendab rahuolu pakutava teenusega. (McEvoy jt 2014: 480). 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel Paljud pered, kus on dementne haigestunu, ei teadvusta endale tekkinud olukorda emotsionaalsete tõkete pärast. Patsient kes enne oli abistaja, muutub märkamatult 6 abivajajaks. Enne uute rollidega kohanemist võivad pereliikmed läbida konfliktiderohke perioodi, mis kandub ka õendusabi osakonna personalini. Hooldajad on ise sageli väga vaevatud ja haigestunu käitumishäireid ei taheta märgata, avalikkuse ette tuua. Sageli
Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukorras toime tulla. 1. Tõtt rääkida tuleb õrnalt Kui eakas tundub olevat tõsiselt desorienteeritud ümbritsevast keskkonnast, siis võib- olla põhjuseks see, et nad hakkab harjuma uuema keskkonnaga ning unustavad, et on kolinud. Eakale tuleks sageli meelde tuletada, et nad elavad nüüd koos Sinuga ja/või
· Kõik kokku 57 75 · Mees 55 76 · Naine 58 73 · Eestlane 57 75 · Venelane 59 73 · Muu rahvus 66 74 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti
ei suuda leida oma asju, asetab tarbeesemed valesse kohta, ei oska leida koduteed, on hakanud väsima kiiresti ja muutunud aeglaseks oma tegevustes, äkiliselt ilmuvad agressiivsushood, meeleolu vaheldub kiiresti, inimene on võimetu planeerima ja lõpule viima eesmärgipärast ja varem osatud tegevust. · Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti
eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele. See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu - loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380).
Sellekski on tal õigus. Arstil ei tule teha sundsöötmist (kui vanur loobub söömast / joomast) või manustada vedelikku omaste nõudmisel, kui patsient seda ei soovi. Omaksed Halveneva tervisega vanuri omastega peaks arst pidama ühendust. Ka omaksed peaksid nõustuma haiglaravi laadiga. Surevat vanurit tuleb säästa tarbetutest uuringutest ja hooldusest. Hea kutse- eetika võimaldab rahulikult ja asjalikult suhelda ka rahulolematute ja süüdistatavate omastega. Surev dementne patsient Dementne vanur on turvalisest keskkonnast ja tuttavatest inimestest iseäranis sõltuv. Soovitatav on patsiendi elu lõpuperioodil mitte viia olulise näidustuseta uude hoolduskohta. Kui haige muutub rahutuks, häälekaks ja tavalisest rahutumaks on põhjus enamasti mingis füüsilises vaevuses. Tavaline leid on täitunud kusepõis. Üldine hooldusviga on dementse haige vaevuste leevendamine neuroleptikumidega, seejuures somaatilist põhjust otsimata. Eelöeldu puudutab
on null, siis häiret välja ei kujune. Häirete rühmad: 1) orgaanilised 2) psühhoosid 3) neuroosid Häirete teine jaotus: 1) Eksogeensed - haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkonnast. 2) Endogeensed - haigused, mis on tekkinud sisemisel põhjusel. RHK-10 häirete klassifikatsioon: 1) Orgaanilised häired - häirepildid, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud (tähelepanu ja mäletmise maht on väike , ei oska kasutada teadmisi) - dementne. 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. - Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha.
annaabi.ee 
