inkontinentsuskaebusi ka vanemaealistel meestel. Vanust peetaksegi tähtsamaks inkontinentsuse esinemisi suurendavaks teguriks. Eestis esineb uriinipidamatust umbes 100 000 inimesel. 65-aastaste ja vanemate inimeste puhul esineb see probleem umbes igal kümnendal inimesel, (7-20% vanuritest). Vanadekodudes ja geriaatrilistes kliinikutes kannatavad uriinipidamatuse all ligikaudu 80% haigetest. Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus. Tihti on uriinipidamatus ka põhjuseks, miks vanurit üldse tahetakse vanadekodusse paigutada. Vanurite uriiniipidamatust soodustavad dementsus, südame-ja veresoonkonna haigused ning halvenenud liikumisvõime. Probleemi tegeliku ulatuse mõistmist raskendab asjaolu, et paljud häbenevad oma haigust või arvatakse, et pidamatus kaasnebki vananemisega, ning ei pöörduta abi saamiseks arsti poole.Uriinipidamatus on tingitud paljudest erinevatest kusepõie ja kusejuha talitluslikest häiretest
INKONTINENTSI ABIVAHENDID Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. See on laialt levinud probleem ja Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. See on laialtlevinud probleem, mida saab enamikel juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Uriinipidamatuse põhjused võivad olla erinevad:
· Ortostaatiline hüpotensioon · Tahhükardia, koormustaluvuse vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus, oksendamine, varajane täiskõhutunne, puhitus Kuse-suguelundkond · Kusepõie atoonia ei tunne, et põis on täis; urineerimisel ei tühjene täielikult · Suurem risk UTI-de tekkeks · Uriinipidamatus · Erektsioonihäired - võib olla ainus diabeetilise neuropaatia väljendus · Retrograadne ejakulatsioon · Naistel seksuaalne düsfunktsioon vähenenud libiido, düspareuunia, vähenenud lubrikatsioon Metabolism · Hüpoglükeemia autonoomse vastuse nõrgenemine · Hüpoglükeemia mittetajumine - kahvatus - higistamine - südamepekslemine · Häiritud pupilliadaptatsioon pimedas · Anhidroos Ravi · Tagada hea glükeemiline kontroll
sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5 Lihaste tähtsus organismis: Liikumine. Keha ja siseelundite kaitse. Siseelundite töö (magu, süda). Annavad kehale kuju
Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu (jogurti- ja kissellilaadne toit). Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist. Vältima peab: · Kuuma ja külma toitu · Vedelikke · Piima · Toitu, mis sulab suus vedelaks · Vedelat ja kuiva tükilist toitu · Pudenevat toitu · Toitu, mis nõuab liigset närimist · Seemneid sisaldavaid toiduaineid · Tihket toitu 20. Uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilistel haigetel Uriinipidamatus ehk inkontinents ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini kogused on väikesed. Puudub või on kahjustatud peaaju kontroll kusepõie tegevuse üle. Eristatakse tõelist ja mööduvat inkontinentsust. 21
TUALETI Käib iseseisvalt tulatis ega vaja KASUTAMINE abi, saab ise hakkama ka enesepuhastamisega. Punktid: 1 LIIKUMINE Liigub oma toas ringi iseseivalt ilma mehhaaniliste abivahenditeta. Pikema vahemaa Punktid: 1 kõndimiseks kasutab turvalisuse tagamiseks rulaatorit. KONTINENTS Esineb osaline uriinipidamatus, millest tulnevalt kasutab hügieeni sidemeid. Esineb probleeme Punktid: 0 näiteks õigeks ajaks tualetti jõudmisega. Öösel võib vaehst esineda aga täieliku uriini
1. Inimene tajub urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne inhibitsioon (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse. 2. Täispõis tühjeneb reflektoorselt, ilma et pt urineerimisvajadust tunneks. 3. Atooniline (pinguseta) põis, sellisel juhul koguneb põis nii täis, et hakkab venitama põie sulgurlihaseid ning uriin eritub tilkudes. Eritamisharjumuste muutused Tilkuv uriinipidamatus. Ei pea olema ainult neurogeenne põis, võib olla ka takistus kusitis või kusitile avaldatav surve suurenenud eesnäärme. Äge uriinipidamatus. Inimesed tunnevad täispõie tunnet üha väiksema ja väiksema uriiniulga juures, kuni nad lõppuks võivad hakata urineerima iga 10-15 minuti järel. Stressist tingitud kusepidamatus. Stressist tingitud kusepidamatus esineb põie sulgurlihase mehhanilise puudulikkuse
ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? -Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine. Põhjusteks on vananemine, orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused, infektsioonid, ajusised häired, ravimite järsk katkestamine , kuulmise/nägemise kadumine 8.Mida tähendab paranoia (tooge näide)? -Psüühikahäire kus inimesel esineb ärkvelolekut ja umbusklikku
raskesti läbitav väljaheide ● Madal vererõhk (ortostaatiline hüpotensioon): vererõhu langus positsiooni muutmisel, näiteks istudes seistes, mis võib põhjustada peapööritust, pearinglust või minestamist 2 ● Seksuaalprobleemid : meestel erektsioonihäired, vähenenud libiido ja valu naistel ● Põieprobleemid : sage urineerimine, tahtmatu uriinileke (uriinipidamatus) või põie tühjendamise raskused (nõrk vool) MEELEOLU JA MÕTLEMINE MUUTUVAD ● Apaatia: motivatsiooni puudumine ja huvi tegevuste vastu ● Mälu või mõtlemise (kognitiivsed) probleemid: varieeruvad suuresti; ulatuvad mitme ülesande täitmisest ja keskendumisraskustest, mis ei sega igapäevaseid tegevusi, kuni oluliste probleemideni, mis mõjutavad tööd ning igapäevaseid ja sotsiaalseid tegevusi
vitamiini) puudus, tarbitud alkoholi enda otsene toksilisus ja perekonnas varasemalt esinenud alkoholism suurendavad neuropaatia tekkimise riski. B1 vitamiin, mis mängib suurt rolli perifeerse närvisüsteemi heaolus, on alkohoolikute organismis defitsiidis, sest etanool takistab selle vitamiini imendumist. Lisaks punktides 1-5 toodud sümptomitele on perifeerse neuropaatia tunnusteks veel lihasspasmid, kihelustunne, uriinipidamatus, impotentsus, kõhukinnisus, oksendamine, kuumatalumatus. (Promises, 2016) 2.3. Loote alkohoolse kahjustuse sündroom Kaasasündinud alkoholist tingitud närvisüsteemi häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena. 6
Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest, põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses: väsimust, lõhnatundlikkuse vähenemist, kaalulangust ja valu. Autonoomse närvisüsteemi häiretest on kõige sagedasemad põiehäired: vaevustena võivad esineda öine urineerimine, urineerimise sagenemine, suurenenud urineerimistung, uriinipidamatus ja põie tühjendamisraskus. Vahel võivad põiehäireid põhjustada ka ravimid või muud haigused. Mõnedele inimestele võivad muret teha seksuaalhäired, mis võivad esineda nii noorematel kui vanematel seksuaalakti sooritamise häiretena või vahel ka suurenenud seksuaalsusena. Soolemotoorika on Parkinsoni tõve korral aeglustunud. Mao tühjenemise hilinemine võib kaasa tuua levodopa ravitoime hilinemise. Sage vaevus on kõhukinnisus, mis võib tekkida ka ravimite
· saabub naistel umbes 4852 aasta vanuselt, kuid võib alata ka varem. · Eelnevaid ja järgnevaid üleminekuaastaid nimetatakse klimakteeriumiks. · Munasarjade funktsioon vaibub. · Jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine ( NB! Vanematel naistel esineb luumurde bussis, eriti reieluupea osas) , kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. · Tagajärjeks on südamehaigused, suguelundite allavaje, uriinipidamatus ja Alzheimeri tõbi. · Kui naissuguhormoonide tootmine taandub kiiremini kui meessuguhormoonide tootmine naise kehas, võime osadel naistel täheldada suuremat karvakasvu (lõuaotsas, vuntsipiirkonnas jm.), hääle muutusi ja agressiivsemat käitumist. · Ebameeldivad vaevused: progesterooni puudus tingib ebaregulaarse tsükli, hiljem ka emaka limaskesta liigse paksenemise ja verejooksu. Klimakteeriumi tunnused:
hooldussuhetest. Tuleb arvestada patsiendi võimalikke somaatilisi haigusi ja sobitada ahistuse ning somaatilise haiguse ravimid. Võib kasutada psühhoteraapiat ja noorematel hirmuseisundis olevatel patsientidel on saadud positiivset efekti õppimisteraapiaga. Bensodiatsepiine kasutatakse nii ägeda ahistuse raviks kui ka pikaajalise ravimina. Paanikas olevaile patsientidele mõjub kiiresti klonatsepaam väikese annusena (0,25-2 mg ööpäevas). Uriinipidamatus Uriinipidamatuse all mõistame tahtmatut uriini voolamist kusejuhasse, mis tekitab patsiendile sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Tahtmatu urineerimine on üldiselt sagenähtus. Tervetest naistest üle pooltel kaasneb füüsilise pingutusega tahtmatu urineerimine väikeses koguses. See ei tekita siiski patsiendile probleeme ja seda ei saa pidada uriinipidamatuseks. Arvataks, et umbes 2% kõigist inimestest on uriinipidamatus nii suur probleem, et peab ravi taotlema
kusepidamatus. Esineb 5-8 % kogu elanikkonnast. Naistel sagedamini kui meestel. Tekitab hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. (500 ml uriini mahub põide) Inkontinentsuse tüübid. Pingutus- e. stressinkontinentsust Sundinkontinentsust Segatüüpi onkontinentsust, mille puhul esinevad mõlemad vormid koos Ülevooluinkontinentsust- põis täitub vähehaaval, jääk uriini jääb põide Uriinipidamatus (inkontinents) Neuroloogilisel pt. võib esineda kõiki inkontsinetsuse vorme välja arvatud stressinkontinentsus, mida täheldatakse naistel peale sünnitust ja raseduse ajal ning postmenopausis. Neurogeensed põiehäired Neurogeenne põsi on kusepõiehäire, mis on seotud kesk- või perifeerse närvisüsteemi motoorsete või sensoorsete juhteteede häiretega 17 Üliaktiivne ehk hüperreflektoorne põis
Degeneration Juhtivalt käitumishäired o Varajane haiguskriitika puudumine o Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides o Emotsionaalne nüristumine Lisaks o Hügieeni probleemid o Hüperoraalsus, söömishäired o Kontsentratsioonivõime langus Ehholaalia ehk kajakõne, spontaanse kõne kadumine Võib olla parkinsonistlik Inkontinents – Kusepõiehäired ja uriinipidamatus NB! Dementsus ilma mäluhäireteta KLIINILISELT Parem peaaju poolkera o Eufooria o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) PPA - mitte-voolav, agrammatiline (25%) Peamised kliinilised sümptomid Mitte voolav kõne
vireemiaga. Inkubatsiooni periood on umbes 24 tundi kuni 6 päeva. Võib jääda latentselt organismi ning stressiga reaktiveeruda. Kliiniline pilt: respiratoor haigused rinopneumoonia, trahheabronhiit, rinofarüngiit. Sageli tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, sest viirus vähendab makrofaagide funktsiooni. Võib areneda ka müeloentsefaliit (ei suuda püsti seista, istuvad nagu koerad, saba ja tagakeha halvatus), uriinipidamatus, spontaanne väljaheide, hemorraagilised haavandid seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu, köha, isutus, depressioon, konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine. Abordid võivad esineda 2-12 nädalat pärast nakatumist. Diagnoos: ninanõred, silmanõred, vereproov. Isoleerimine, kasvatamine rakukultuuris. PCR, ELISA, IFM. Parenhüümorganid aborteerunud loodetelt (näha nekroosid) ja mekoonium (soole sisu ehk esimene kaka). Papillomaviridae - ümbriseta
annaabi.ee 
