Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

VANURIIGA (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
VANURIIGA #1 VANURIIGA #2 VANURIIGA #3 VANURIIGA #4 VANURIIGA #5 VANURIIGA #6 VANURIIGA #7 VANURIIGA #8 VANURIIGA #9 VANURIIGA #10 VANURIIGA #11 VANURIIGA #12 VANURIIGA #13 VANURIIGA #14 VANURIIGA #15 VANURIIGA #16 VANURIIGA #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Milana Brattsik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge

Üldaine Arengupsühholoogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

Arengupsühholoogia
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
thumbnail
18
doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:

Arengupsühholoogia
thumbnail
42
doc

GERONTOLOOGIA

kindlustunnet võrreldes teistega Vanuripoliitika eesmärgiks 1. kõrge võimalik elukvaliteedi ja heaolu tagamine 2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus ­ Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
docx

Arengupsühholoogia

ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema

Psühholoogia
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
thumbnail
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

rohkem rahuldust pakkuvaid suhteid > nagu tagasiminek lapseikka ▪ palju kaotusi (elukaaslane, mõnikord ka lapsed), aga suudetakse võtta elu loomuliku osana ▪ vananemine sõltub väga palju indiviidist ja eluviisidest ▪ tänane vananemine on teistsugune kui aastakümneid tagasi, tänane 70-aastane käitub nagu 50- aastane aastakümneid tagasi ehk vanad inimesed on ajas muutunud nooremaks ▪ vanur võib ise tunda end noore või vanana ja käituda vastavalt ▪ ühiskonnas toimub eluea pikenemine ja samuti vanurite osakaal populatsioonis ▪ vananemise teooriad  geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (bioloogiliselt ette määratud), nn primaarne vananemine - pidev ja vältimatu protsess ◦ rakud ei suuda enam jaguneda ja uueneda  makrobioloogilised teooriad (eluviisidest tulenev), nn sekundaarne vananemine - võimalik

Arengupsühholoogia



Lisainfo


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Ettevalmistus vananemiseks 3
Vananemisega seotud mõisted 3
Enamlevinud periodiseerimine 3
1. FÜÜSILISED MUUTUSED 4
2. MEELEELUNDITE VANANEMINE 5
2.1. Kuulmine 5
2.2. Nägemine 5
2.3. Mälu 5
2.3.1. Dementsus 6
2.3.2. Alzheimeri tõbi 6
2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju 7
3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE 8
4. PSÜÜHILINE VANANEMINE 9
5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI 11
6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI 12
7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI 13
8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 14
KOKKUVÕTTE 15
KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD 16



Kommentaarid (2)

Ant profiilipilt
Ant: Kui selle on kirjutanud eesti meditsiini tulevik siis ma küll ei julge enam arsti juurde minna. Õppige ikka eesti keelt ja ärge korrutage lauseid. Pole tõmbamist väärt.
18:31 15-03-2010
tsobo profiilipilt
tsobo: Väga sisukas ning heade kasutatud allikatega referaat. Vanurite teemat on käsitletud väga põhjalikult ning on väga heaks abiks sellel teemal kirjutajatele.
15:49 11-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun