Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on
kuna vabastab nad valudest ja ebamugavusest. Suremisprotsess võib olla pikk vapralt peetav võitlus põdura ja tõrkuva kehaga oma väärikuse ning enesest lugupidamise säilitamise eest. (Roper jt 1999) Pikaaegne surmaeelne haigus võib tekitada suuri ebamugavusi ka sugulastele. Neil on küll võimalik valmistuda kaotuseks, kuid lisaks oma murele ja hirmule tuleb neil pikka aega haige eest kodus hoolitseda või teda haiglas vaatamas käia. Vanuri surm võib tähendada abikaasa kaotust (kellega koos on elatud kogu elu) või nooremale sugupõlvele vanema või vanavanema kaotust. (Roper jt 1999) Kuna vanas eas vaadatakse surmale kui ,,loomulikule asjale" , on ka vähe uuritud vanurite leinamist. Kurbust võidakse kogeda erinevalt: harvem esineb ülitugevaid kurbusehoogusid, sageli tuleb ette ka eitamist ( elusolija räägib ja käitub nii, nagu poleks midagi juhtunud), võib esineda pikaaegset depressiooni. (Roper jt 1999)
· kogemuslikku vananemist ja elukulgu; · vananemise põhjusi ja pikaealisust. Vananemine on organismi arengu paratamatu lõpuperiood ja vananemismuutused toimuvad inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi: · Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik;
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
valu tugevus valuskaalal keskmine 4-6 asukoht- pea, põlved iseloom terav, tuim ajaline korrapärasus õhtul, öösel esilekutsuvad faktorid närveerimine leevendusvõtted ravim Kahjulikud harjumused Ei Vaimsed probleemid -kontaktivõime - hea 2 -psühhomotoorne aktiivsus - alanenud -tähelepanu korras -arusaamine hea -ämäluhäired probleem lähimäluga pearinglus Naha terviklikkus korras
aga avaldab omakorda mõju kogu psüühilisele olemusele. Nii kujutab psüühiline vananemine endast komplitseeritud nähtust, millel on tunduvalt rohkem individuaalseid variante kui kehalisel vananemisel. Mõningad muutused kujunevad vananemisel ka emotsionaalsetes funktsioonides. Emotsionaalsete reaktsioonide ahenemisele ja nõrgenemisele viitab paljude eakate inimeste huvideringi järkjärguline kitsenemine. Tasapisi jääb niisugune vanur passivsemaks sotsiaalsete probleemide, kultuurisündmuste ja muude üldisemate nähtuste suhtes. Järjest rohkem koonduvad tema huvid omaenese ´´mina`` ümber, peaasjalikult oma igapäevastele olmeprobleemidele ja tervisele. Tundeelu muutustega koos võib osal vanureist märgata järjest tugevnevat härdameelsust. Mitte ainult kurva sündmuse puhul, vaid ka rõõmustavate uudiste saamisel või vana tuttava kohtamisel, mineviku meenutamisel ja muude juhtudel tekib kergesti härdustunne, silma
· Võrdõiguslikus · Valikuvabadus · Sotsiaalne turvalisus · Eakatest lugupidamine · Enesemääramisõigus · Subjektsuse tunnustamine 2. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? · Eakate aktiivne osalus ühiskonnaelus · eakate probleemide lahendamine · eakate tervise hoidmine 3. Kirjelda hooldekodus olevate vanurite soove : · nende oma asjad · on võimalik privaatsusele · vanuri vajadustega arvestamine · võimalus tegeleda endale meeldivate tegevustega · 4. Mis soodustavad mäluhäireid? · Rasked nakkushaigused · vereringehäired · ainevahetushäired · pidev stressiseisund · 5. Mäluhäiretega inimese hooldamine (mäluabivahendid, riietus, hügieen, turvalisus, orienteerumine) Riietumine · riided tuleb valmis panna- selga panemise järjekorras. Kuna muidu võib inimene kogemata nt
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes
muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja näoilme muutub rahulikuks. Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga ka heldeim õenduse ala. Et kindlustada surevale inimesele hea hooldus vajab töötaja teadmisi surija olukorrast: teadmisi patsiendi füüsilisest seisundist, teovõimest, psüühilisest seisundist, sotsiaalsetest suhetest, usust, kultuurist ja turvalisuse saavutamisest. Teiseks vajab õendushooldustöötaja teadmisi keskkonnast, kust patsient tuleb. Patsiendi perekonna ja lähedaste inimeste omavaheliste suhete tundmisest on samuti tähtis. Kolmandaks vajatakse informatsiooni patsiendi tervisliku seisundi ja haiguste kohta
süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtavatest raviprotseduuridest ning võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele
võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. · Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. Ravitavad dementsused Kirurgiliselt - Normaalrõhu hüdrotseefalus - Kasvajad - Subduraalne hematoom Medikamentoosselt - Süüfilis jt põletikulised haigused - Hüpotüreoos - Defitsiidsündroomid ( B12) Sümptomid ehk avaldumine · Dementsussündroom süveneb tavaliselt aeglaselt. Inimene hakkab kordama ühtesid ning samu küsimusi, on võimetu end selgelt väljendama,
a) vältimatu ja kiire meditsiinilise abi, b) sotsiaalsed situatsioonid, c) meditsiinilist ja sotsiaalset abi vajavad situatsioonid d) vältimatu meditsiiniline abi terroriaktide puhul 1.1 Vältimatu ja kiire meditsiinilise abi situatsioon Tavaliselt on nendeks põletused, südame probleemid, mürgistused ja traumad. Kõik need on tõelised väljakutsed kiirabile. Kõigil neil on mõned ühised omadused: nad on ootamatud , ohustavad patsiendi elu ja patsient ja/või tema pere ei ole valmis nende jaoks. Moonilal (1982) ütles oma uuringus, et need patsiendid võivad kogeda sokki, liigset verekaotust, rasket hingamispuudulikkust või südameseiskumist. Hulgi traumade ohvrid on tavaliselt põhjustatud liiklusõnnetustega, tulistamised, pussitamised või enesetapukatsed ja tavaliselt on nad sokis, teadvuseta või surmale väga lähedal. Enamik neist jõuavad haiglasse kiirabiga- vaid mõned tuuakse pere või sõprade abiga.
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
Inimesel tuleb harjuda üksi olemisega, kuid tekib aega üksi olemiseks. Saab puhata, pühenduda hobidele, reisida, heita tagasivaatepilk elule. (Lorents, Hariduskeskus, 2012) 2.2 Pikaealisus Pikaealisus algab pärast üheksakümnendat eluaastat. Selles eas toimub väga kiire taandareng, mis valmistab probleeme, mitte ainult indiviidile, vaid ka tema lähedastele. Tuleb leppida üksindusega, sest eakaaslaseid on vähe ja tuttavatel on omad tegemised. Sageli muutub üksindus talumatuks. Vanur peab õppima kellegi abist sõltuma, sest ise toime tulla on tal väga raske. Selles eas inimeste jaoks on olulised lapsed ja lapselapsed, kes peavad mõistma, et eakat inimest on vaja aidata, sest ta üksi toime ei tule. Peale laste võiks olla veel mõni abistaja. (Timberg) 4 3. Tervise probleemid 3.1 Lihased, luukude ja liigesed Üle 70 aasta vanustest inimestest umbes pooled kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Juba
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid. Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks. Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt. SÜMTOMID Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad
1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad
skisofreeniahaigetest ei vabane sümptomitest klassikalise neuroleptikumide abil ja nende raviks kasutatakse atüüpilisi ravimeid. Varane haiguse ravi alustamine antipsühhootiliste ravimitega omab paremat efekti ja tundub, et parandab üldist prognoosi. Säilitusravi. Pärast ägeda seisundi leevenemist on soovitatav jätkata ravi sama antipsühhootilise ravimiga, mida tarvitati haiguse ägedas faasis. Säilitusravimi annus on tavaliselt 25 % kuni 50 % madalam annusest, mida patsient sai ägeda seisundi ajal. Säilitusravi korral kasutatakse palju pikatoimelisi depoosüste, mida tavaliselt süstitakse 2 -4 nädala järel. Selline tarvitamine on sobiv haigetele, kes võivad suukaudse ravimite tarvitamist unustada või kes ei ole huvitatud täpsest ravimite võtmisest. Ravi korrigeerimiseks ja seisundi jälgimiseks tehakse raviplaan. Haiget ja tema pereliikmeid informeeritakse täpselt ravimite tarvitamise korrast ja võimalikest probleemidest
või nõdrameelse surmamine tema mõttetu elu, poolteadvusetu puhtbioloogilise oleskelu lõpetamiseks, ebardist vastsündinu surmamine, abi enesetapul, ravist loobumine tingimusel, et see ei too kaasa surma lähedust, s.t. ei kutsu iseenesest esile patsiendi surma) (2., lk 25). EUTANAASIA LIIGID VABATAHTLIK JA TAHTEVASTANE EUTANAASIA Need, kes tahavad legaliseerida elu lõpetamist meditsiinilistel põhjustel, on alati keskendunud vabatahtlikule (voluntary) eutanaasiale. Patsient nõuab otseselt, et tema elu lõpetataks. Et niisugune palve oleks kasvõi näiliselt siduv, peab selle esitaja kannatama kas talumatute valude all või põdema teadaolevalt mõnd terminaalset haigust. Sellist palvet võib esitada nii enne vastava haiguse väljakujunemist kui ka selle käigus. Patsiendi eest hoolitsevad sugulased ei tohi teda niisugusele otsusele mingil juhul sundida (1., lk 139). Mõned autorid eristavad vabatahtliku eutanaasia alaliigina vaba tahtluseta
- ergutama patsienti sööma ja jooma - nõustama patsienti kehakaalu, toitumispõhimõtete, toidu valikus ja valmistamises - toitumise psühholoogilised aspektid - söömiseks vajalike tingimuste loomine (raskelt haige, puuetega inimene) - ekstraoraalne toitmine (sond, i/v) 2 INIMESE PÕHIVAJADUSED - ERITAMINE - kui sageli patsient normaalselt eritab - hinnata suuremaid kõrvalekaldeid eritiste väljanägemise järgi (kontsentreeritud uriin, veri, lima väljaheites) - tagada privaatsus ja võimalikult normaalne asend eliminatsioonil INIMESE PÕHIVAJADUSED KEHATEMPERATUURI SÄILITAMINE -kasutada sobivat riietust ja temperatuuri ruumis -peab tundma soojuse tekkimise ja kao füsioloogilisi põhimõtteid -peab teadma kehatemperatuuri tõstmiseks ja langetamiseks vajalikke protseduure INIMESE PÕHIVAJADUSED LIIKUMINE
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
o riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast. o õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas. o töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest. o abivahendite taotlemise võimalustest. o muud sotsiaalvaldkonda puudutavad küsimused. - psühholoogid - Psühholoogi töö hakkab hetkest, kui patsient saab teada oma haigusest. Haigestumine, eriti raske haigus, on alati kriis inimese elus. Psühholoog aitab haigel ja tema lähedasel mõista ja üle elada kriisi kõik etapid. Psühholoog annab nõu, kuidas kaotatud meelerahu tagasi saada, kuidas leida jõuvarusid hingeliseks toimetulekuks, kuidas muutunud elukorraldusega toime tulla. Nõustamise eesmärk antud olukorras haige ja tema lähedaste parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine
Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid. Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks. Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt. 8 DEPRESSIOONI RAVI Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on väga oluline tervise seisukohalt. Tuleks pöörduda perearsti poole ning kirjeldada oma sümptomeid. Arst võib kas ise alustada ravi või
elada, tähendab see täiendavate kulutuste vajadust kliendi perekonnalt. Tulenevalt Eestis kehtivatest seadustest toimub täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Kui üldine elatustase ja just keskmine palk riigis on kõrgem, ollakse võimelised eaka inimese hooldekodusse panemist suuremal määral toetama. Kuna praegusel hetkel on keskmine pension 400 euro lähedal, siis tähendab see vanuri perekonnalt veel lisaks enam kui 400 euro lisakulutuste tegemiseks kuus omaenda tuludest. Viimastel aastatel on keskmine palk Eestis järjest kasvanud, mis tähendab, et maksujõuliste tööealiste kodanike arv kasvab ning koos sellega ka nende inimeste arv, kes on võimelised oma eakaid lähedasi üleval pidama hoolekandeasutuses.
a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2. Kiire valuravi: 4-6mg morfiini iv, vajadusel lisaks 4mg 5-minutiliste vahedega iv 1-3 korda 3. Patsiendi rahustamine ja julgustamine: mida tehakse ja miks. Ravim: diasepaam 4. Atsetüülsalitsüülhape 250mg närimis- või kihiseva tabletina. Kontrolli, et poleks aspiriiniallergiat ega astmat 5. Nitroinfusioon ehk iv-nitroglütseriini-infusioon vastavalt arsti poolt määratud doosile 6. Beetablokaator kui löögisagedus on <60/min või süstoolne vererõhk <100 mmHg, beetablokaatoreid ei anta 7. Taga, et võetaks arsti poolt määratud laboratoorsed proovid: CK, CK-MB,
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas gr
Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3. Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral Teadvusel patsient ärkvel, äratatav, erk. Orienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Suudab end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada. Segasusseisund desorienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Sagedased on mäluhäired: unustab korduvalt esitatud info. Võib olla kergesti ärrituv ja agressiivseks muutuv, eriti õhtul ja öösel. Esinevad raskused korralduste täitmisel. Somnolentne patsient tundub unine, ent on rääkimisega äratatav. Orienteeritud ajas,
Mõlemad esitavad somile raporti. Pos otsuse korral hinnaläbirääkimissed ravimiosakonnaga. Piirhind sama toimeainega ravimid pannakse kokku, odavuselt teise hind määratakse piirhinnaks (keskmise päevase doosi hind). Kui on üksik, siis tehakse hinnakokkulepe SoMi ja edasimüüja vahel, viimane peab esitama ravimi hinna teistes maades-ka tootjamaal ja ennustatava müügimahu.Müügi ja piirhinna vahe maksab patsient. Ravimi hüvitamise määr ja omaosalus kehtestatakse vastavalt haiguse raskusele, ravimi efektiivsusele ja patsiendi sotsiaalsele seisundile (nt pensionär). Hüvitatavad ravimid lisatakse haigekassa hüvitatavate ravimite loetellu, teiste ravimite eest peab patsient maksma täismahus. Ravimitele on kehtestatud piirhinnad ning sõlmitakse hinnakokkuleppeid. Piirhindade korral jaotatakse ravimid rühmadesse (toimeaine, manustamisviisi, ravimvormide alusel) ning
oleks efektiivne kõigi psüühika- ja käitumishäirete ravis. Metoodika peab olema teaduspõhine. KKT efektiivne enamike häirete ravis. Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper, 1959). KKT üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering. Sekkutakse häire säilimismehhanismi. Patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena. Patsient teeb kokkulepitud kodutööd. Teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud. Ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks. Modifitseeritakse ka uskumuste sisu, käitumist. Loeng 5 Pille Sillaste 10.03.2016 VÄHK ja VÄHIRAVI Lokaalne ei ole andnud siirdeid mujale. Kaugmetastaas prognoos halb. Trend: M eesnäärme- ja kopsuvähk; N rinna- ja nahavähk. Eesnäärmevähk:
Missuguseid asju kinnitatakse? · Et on lootust · Et kuulatakse · Et abi on kättesaadav · Et võib tulla plaane segipaiskavaid, ootamatuid muutusi · Et koheldakse inimesena · Et probleemi mõistetakse Mitteverbaalne kinnitamine tähendab kõike, mida tehakse kinnitamiseks peale sõnade kasutamise. Kinnitada saab nii pilgu, hääletooni kui puudutusega. (Soots 1999.) Informatsiooni andmine On andmete või faktide edastamine. Kui patsient räägib vaid ühest võimalusest, siis abistaja näitab talle teisigi. Informatsiooni andmine aitab korrigeerida ebaõigeid teadmisi, purustada irratsionaalseid veendumusi. Et inimene midagi teha saaks, peab ta olema informeeritud sellest, mida ta tegema peab. (Soots 1999.) Informatsiooni andmine tähendab probleemist kõnelemist. Seda, mida teha, otsustab patsient ise. See ei ole otseselt nõu andmine. Informatsiooni andmisel peab meeles pidama,
Metoodika peab olema teaduspõhine KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) efektiivne enamike häirete ravis Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper 1959) Kognitiiv-käitumusliku teraapia üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering sekkutakse häire säilimismehhanismi patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena patsient teeb kokkulepitud kodutöid teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang Kaebused o Aeg o Haiguskriitika o Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod Peavalu Lähedaste hinnang Korduvad uuringud
ajutegevuse aeglustumist. Ravivõimalused Parandavat või profülaktilist ravi pole, kuid praegu kasutusel olevate ravimitega saab sümptomeid leevendada. Selleks kasutatakse peamiselt ravimeid, mis võtavad ära rahutuse, ärevuse ja pidurdavad mõnevõrra haiguse süvenemist - rahusteid, antidepressante. Ravi katkestamise järel langeb ravimeid kasutanud AT haigete vaimne võimekus kiiresti, s.t. vaimne allakäik pidurdub ainult ravimi võtmise ajal. Tihti saab patsient läbi ilma ravita. Alzheimeri-patsiendi tegutsemisvõimet saab sageli tõsta, kui luua haiget innustav keskkond. Väga oluline on hooldavate omaste toetus. Prognoos Alzheimeri tõbi on pidevalt süvenev haigus. Kahjustus hõlmab eelkõige kognitiivseid funktsioone ning viib lõpuks raskekujulise dementsuse tekkele. Senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud, seega parandavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
