Geriaatria kordamine eksamiks (0)

KORDAMINE EKSAMIKS TÄISKASVANU TERVISEKÄITUMINE (GERIAATRIA) 1. Milleks on vajalik/oluline eakate funktsionaalne hindamine? Tegevused. Eakate funktsionaalse võimekuse hindamine lähtub vajadusest pakkuda neile hooldus-, taastusravi- või tugiteenuseid.  ● et   patsient   saaks   võimalikult   kaua   elada   sõltumatult   (eneseabi,   ennetavad tegevused) ● et saada ülevaade erinevatest tervise aspektidest: meditsiiniline/füsioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne ● et suurendada funktsionaalset võimekust ja tõsta aktiivselt elatud elu kestvust  ● õdedel alus kavandada nii ennetavaid kui terapeutilisi sekkumisi Funktsionaalse võimekuse    hindamisinstrumendid/testid:     ● ADL  -   pesemine,   riietumine,   tualetitoimingud,   asendivahetus/siirdumine, kontinentsus, toitumine ● IADL  - telefoni kasutamine, poes käimine, toidu valmistamine, koristamine, pesu pesemine, transpordi kasutamine, ravimite kasutamine, raha kasutamine (eakatel 85+ on vähemalt 50% probleemid!) ● RAI - miinimumandmestik ● RAP- protokollid ● Mini-menthal test ● Geriaatrilise depressiooni skaala ● Tõuse-kõnni test ● Tinetti tasakaalu test ● Ülajäsemete liikuvuse hindamine 2. Geriaatria eesmärgid/ vajalikkus? ○ tagada vanurite heaolu ja tervis ning vältida enneaegset invaliidistumist ja sõltuvust. ● eakate tervise eest hoolitsemine ning eluea pikenemine ● elukvaliteedi paranemine ja haiguste ennetamine ● sooritada vajalikud uuringud kiiresti ● diagnoosida patsiendi funktsionaalsed häired


● võimaldada kodus toimetulemine ●  sotsiaalsete probleemide igakülgne lahendamine ● organiseerida õige ravikoht ● tagada ravi järjepidevus ● minimaliseerida pikaajalisele ravile jäämise võimalus ● hoolitseda ravi ja järelravi sujuva läbiviimise eest Vajalikus: ● elanikkond vananeb kogu maailmas ● eaka elanikkonna vajadus ravi järele on suur ● vananemise mõju haigestumisele ja haiguste ravile on vähe uuritud ● eakate haigustest tingitud funktsioonihäired, sotsiaalne olukord ja paranemise  aeglustumine vajavad eriteadmisi ● suur on järelravi vajadus 3. Füsioloogilise vananemise ühisjooned. ○ esinevad mitmeid geriaatrilisi sündroome (inkontinents, immobiilsus,  kukkumised, kognitiivse võimekuse häired jt) ● rakkude vananemine ● muutused naha struktuuris (elastsuse vähenemine ja naha paksuse muutus,  kuivus, kortsud) ● vähenenud immuunsus ● luumassi osakaalu vähenemine kehas ● lihaste atroofia ● südame- ja kopsukoe vähenenud 4. Eaka sotsiaalse vananemise põhjused. ● pensionile jäämine (ehk aktiivse sotsiaalse rolli täitmise lõpetamine) ● lapsed kasvavad suureks ja hakkavad omaette elama ● isiklikliku elu negatiivsed sündmuse (nt perekonna purunemine, abikaasa  surm) ● sotsiaalsete suhete ja oskuste häirumine ühiskonnas (eraldumine ühiskonnast) 5. Eakate seksuaalsusega seotud muutused. Meestel: 


● testosteroon väheneb ja erektsioon tekib aeglasemalt ● ejakulatsiooni vajaduse tunne väheneb Naistel: ● tupe niiskus väheneb, sest eritise produktsioon aeglustub ● tupe elastsus ning seina kontraktsioonivõime langeb 6. Uroloogiliste probleemide tekkepõhjused. ● kusepõie mahu vähenemine ● kuseteed vanades lõtvuvad ● väikese vaagna lihaste nõrkus ● kusepõie seina degeneratsioon ja fibroos ● põie venitus väheneb 7. Kuidas jaguneb uriinipidamatus? Täpsusta. Uriinipidamatus  jaguneb vastavalt haigustekkeliste põhjustele eri tüüpideks ning selle põhjal valitakse ka ravimeetod: ● Stress ehk pingutusinkontinents    ‒ tahtele allumatu uriinieritus füüsilise  pingutuse korral: raskuste tõstmine, aevastamine, köhimine ja naermine; ● Tung, (sund)  ehk pakitsusinkontinents  -     tahtele allumatu uriinieritus  urineerimisvajaduse tekkel on tingitud kusepõie lihasümbrise üleärritusest,  kaasneb sageli neuroloogiliste haigustega nagu sclerosis multiplex,  Parkinsoni tõbi, kõrge spinaal trauma jt., kusepõie lihaste ebastabiilsusega (üliaktiivse  põie sündroom). ● Segatüüpi-inkontinents    , mis tekib stress ja tunginkontinentsi koosesinemisel. ● Ülevooluinkontinents    -tahtele allumatu uriinieritus ületäitunud põie tõttu, kus  põielihas on väljaveninud ja ei ole võimeline kokku tõmbuma. Esineb sageli  meestel eesnäärme suurenemise või vähi korral,  ● Täielik ehk totaalne inkontinents-    tahtele allumatu pidev uriini eritus, mille  sagedamateks põhjusteks on kusepõie sulgurlihase kahjustus operatsiooni või  vaagnatrauma järgselt, põie -tupe või kusejuha- tupe vaheline uuris ehk fistul. 8. Kuseteede põletike tekkepõhjused. ● halb hügieen


● urineerimishäired (eesnääre, prolaps) ● uriinipidamatus ● neurogeene põis diabeetikutel ● limanahkade kahjustus 9. Eakate spetsiifilisemad terviseprobleemid. ● noorematel eakatel (65-aastased) kardiovaskulaarsed ja psühhosomaatilised  häired ● liiges-ja lihaskonna vaevused ● liikumisraskused ja mälu halvenemine ● valu, mitme kroonilise haiguse ● masendus mittetoimetulemisest ● peapööritus ● teovõime vähenemisega kaasneb depressioon ● nägemise ja kuulmise langus ● uriinipidamatus ● kukkumised ning tasakaaluhäired ● dementsus 10. Millest on tingitud söögiisu ja kehakaalu vähenemise probleemid? ● seedeelundite muutused ja haigused ● depressioon ja alkoholism ● pahaloomulised kasvajad ● kroonilised kopsu- ja südamehaigused 11. Millised on normaalse vananemise füsioloogilised ja psühholoogilised  iseärasused? Füüsioloogilised: ● muutused organismi talitluses ● homöostaasi häired ● muutunud ainevahetus ● vähenenud kehaline võimekus Psüholoogilised:


● vananemisega seotud sotsiaalsete muutuste mõju tervisele (pensionile minek,  perekonna koosseisu ja suhete dünaamika) 12. Meeleelundid ja nende füsioloogilised muutused. Nägemismeel:  ● läätse elastsuse ja läbipaistvuse vähenemine ● veresoonte uudismoodustised (lähi ja kaugnägemise halvenemine) ● pigmentepiteeli degeneratsioon Kuulmismeel:  ● kuulmisnärvi kiudude häälestuskõvera muutmine ● basaalmembraani jäigastumine- kuulmise nõrgenemine Haistmis- ja haistmismeel: ● retseptorite hulga vähenemine ● muutused juhteteedes- tundlikkuse vähenemine 13. Unehäirete põhjused. ● une - ärkveloleku ööpäevase biorütmide muutused (vananedes une -  ärkveloleku tsükli faasid nihkuvad) ● psüühilised (depressioon, neuroosid) ● kroonilised somaatilised haigused - südamepuudulikkus, krooniline  obstruktiivne kopsuhaigus ning astma ● valu ja kroonilised haigused - sagedamini valutavad selja- ja kaelalihased    ning nimmepiirkond ● ravimid ja nende kuritarvitus ● hingamishäired (apnoe) ● dementsus - tüüpiline probleem on uneränne 14. Kurvameelsuse põhjused. ● organismi ealised muutused ● kehalistest haigustest tingitud tervise halvenemine ● teatud ravimite pikaajaline tarvitamine (uinutid, rahustid) ● psühholoogilised läbielamised (elukaaslase surm, elukoha muutus)


● sotsiaalsed probleemid (madal sissetulek, tutvusringkonna vähenemine,  raskendatud liikumise tõttu vähenenud suhtlemine). 15. Mida tähendab aktiivne vananemine? kestev osalemine ühiskonnas, majandus-, kultuuri- ja igapäevaelus, säilitades  autonoomiat ja iseseisvust. WHO järgi võimaldab aktiivne vananemine inimestel  kasutada oma füüsilist, sotsiaalset ja vaimset potentsiaali kasutada kogu elu vältel. ● Milleks on vaja eraldi eakate arsti ehk geriaatrit? Vanemaealisel inimesel on mitu haigusi korras, mistõttu on üsna tavapärane, et eakas  patsient ringleb ühe arsti juurest teise juurde, ühest raviasutusest teise, ometi jäävad tema 
probleemid lahendamata.  ● Geriaatria - gerontoloogia rakendus, mille sihtrühmaks on ägedate ja krooniliste haigustega  ning elulõpu hooldust vajavad vanemaealised inimesed. ● Mis on geriaatrilise sekkumise kõige olulisemateks sihtideks?  Funktsionaalse seisundi, elukvaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine. ● Kes   on   geriaatriline   patsient? Ühe   või   mitme   terviseprobleemiga   patsient,   kelle   tervise-   ja   toimetuleku   seisund   vajab interdistsiplinaarset lähenemist.  Ei ole määratlus vanusest lähtuv. ● Miks   haiguste   avaldumine   ja   diagnostika   on   habrastel   eakatel   noorematest   erinev?   Reageerimine ravile võib olla teistsugune, suur oht on ravitüsistuste tekkeks, sotsiaalsed
tegurid võivad oluliselt mõjutada ravitulemust. ● Geriaatrilise   sekkumise   kõige   olulisemateks   sihtideks   on. Haigete  funktsionaalse   seisundi,   elukvaliteedi   ja   iseseisva   toimetuleku   parandamine.   Patsiendi   seisundi   igakülgne   hindamine   (kehalise   ja   vaimse   tervise,   funktsioonivõime,
igapäevaeluga toimetuleku, sotsiaalse tugivõrgustiku, elamistingimuste ja veel palju muu) ning kõrvuti ravi ja hooldusega rehabilitatsiooni- ja ennetusmeetmete võimalikult varajane
rakendamine.  ● Kes   kuuluvad   üldjuhul   geriaatrilise   sekkumise   korral   meeskonda?     Arst, õde, sotsiaaltöötaja, taastusspetsialistid, patsient ja lähedased. ● Mida   nimetatakse: deliirium  -  äge   segadusseisund


immobiilsus  -   kukkumisi inadekvaatsus - mäluhäireid ● Füsioloogilised   vananemisnuutused: seedetraktiga   -   motoorikahäired nahaga - kollageeni sisalduse vähenemine; kortsumine ja õhenemine; higinäärmete hävimine;
juuste   hõrenemine   ja   pigmendi   kadumine veresoonestikuga - arterite elastsuse pidev vähenemine