Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika Ühiskonna seisukohad, inimkäsitlused (heterogeenne, negatiivne soodne) Vanuripoliitika Seadused, toetused, teenused Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on neid 7 1. Nõustamine 2. Koduteenus 3. Abivahendid 4. Hooldamine perekonnas
HINDAMISINSTRUMENT KODUTEENUSTE MÄÄRAMISEKS 1. KLIENDI ÜLDANDMED Mees, naine T vanus -85 Puue (raskusaste; kehtivus) puudub 2. ELUKORRALDUS Elukoht (linn, asula): Tallinn Kellega koos klient elab: : Üksinda Üksinda, abikaasaga, elukaaslasega, lapse või lastega, muude sugulastega, muu (täpsusta)_____________________________________________________ Lähedaste kontaktandmed Kes, seos avaldajaga Elukoht 1 Poeg Tallinn 2 Poja tütar Tallinn 3 Kasulapsed lahkunud Viljandi elukaaslase omad 4 Kes ja kui tihti vaatamas käivad, milles abistavad: Vaatamas käiakse siis, kui vaja, muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIM...
Eakate nägemisprobleemid Nägemine on esimene meel, mis vanusega muutub. Vanuse kasvades silmaläätse elastsus väheneb, sellest saab aru kui tekst ei ole enam terane, vaid jääb ebateraseks. Vananedes ka pupill kahaneb, mis laseb siis vähem valgust silma. Nägemise kaotus on suurem nendes kohtades, kus keskkonnas on vähem valgust. Peamised muutused vananedes silmades on suurem tundlikkus pimestavale valgusele, suurenenud nõuded valgustusele. Eakatel on vaja rohkem aega, et ära harjuda heledate/tumedate valgustega, väheneb kontrasti tundlikkus, võime hinnata sügavusi õigesti, võime keskenduda lähedal asuvatele asjadele ja vähenenud värvi sensitiivsus. Eakatel toimub ka värvitaju kadumine, see ei kahjusta niivõrd igapäeva elu. Värvitaju langus algab umbes 70. aastaselt alates. Juhtub kuna eakatel muutuvad silmaläätsed kollakaks ja siis on raskem osasid värve teistest eristada. Silmasid saab kaitsta regul...
· Sisemisi tegureid ei tunta · Välised tegurid on mitmesugused elutavad ja elutingimused · On võimalik, et samad riskitegurid, mis soodustavad haigestumist paljudesse levinud haigustesse, mõjutavad ka vananemisprotsessi Põhilised enneaegset vananemist soodustavad tegurid: · Liigne närvipinge · Kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia) · Ebaõige toitumine · Kahjulikud harjumused (alkoholism, suitsetamine jt.) · Liigne kehakaal · Liikumisvaegus (hüpokineesia) GERONTOLOOGIA · Gerontoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib vananemist · Eristatakse järgmisi gerontoloogia harusid: - biogerontoloogia - sotsiaalgerontoloogia - psühhogerontoloogia - kinesioloogiline gerontoloogia · Kinesioloogiline gerontoloogia uurib inimese motoorsete funktsioonide muutusi vananemisel · Gerontoloogia rakendusharu on geriaatria meditsiinivaldkond, mis tegeleb vanemaealiste haiguste ja nende raviga
ennetamisele; kehaline aktiivsus; tekkiva valu leevendamine; vaimne aktiivsus; sotsiaalsete suhete säilitamine ning inimestega suhtlemine; regulaarne tervisekontroll; krooniliste haiguste ennetamine ja õigeaegne ravi. KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M. Pääsuke, R. Uibo, R. Tamm, T. Tulva, T. Tulviste, T. Tambaum. Gerontoloogia. https://litres.ee/anne-murov/gerontoloogia/lugege-veebis/page-3/ (16.10.2020) O. Ontin. (2019). Vanaea hapruse sündroom ja geriaatriline õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. https://moodle.edu.ee/pluginfile.php/3664533/mod_resource/content/1/Olga_Ontin.pdf (16.10.2020) H. Kolk. (2016). Haprad eakad patsiendid haiglas. https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes- teenistustes/1116-haprad-eakad-patsiendid-haiglas (16.10.2020) T. H. Ambrosi, L. H. Goodnough, H. M
ja areng, selle toetamine ja suunamine; inimene füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tervikuna; kutse- eetika; abivajaduse olemus jöbi eluetappide; hoolekande eesmärgid, põimõtted, mee-todid; sotsiaalhoolekandeteenuste mõisted, sisu, otsustamise tingimused. Sotsiaaltervishoiust peaks teadma terviseedenduse ja rahvatervise kohta, samuti tundma haigusi ja puudeid ning abivajadust nende korral. Tööst erivajadustega klientidega peaks teadma eripsühholoogiat ja eripedakoogika aluseid; gerontoloogia aluseid; arendamis-, abistamis- ja regabilitatsiooni-meetodeid ning hoolekande probleeme ja võimalikke lahendusi. Vajalikud teadmised koos-tööst kliendi lähedastega; klienti toetava võrgustiku loomisest; hooldus-, abi- ja töö-vahenditest, nende korrastamisest ja kasutamisest; kodumajandusest ja korrastustöödest; oma töö korraldamisest. Erioskused ja teadmised. Tevishoiuteenustest peab tundma mõisteid ja sisu ning osutamise tingimusi. Samuti toitumis- ja
· On võimalik, et samad riskitegurid, mis soodustavad haigestumist paljudesse levinud haigustesse, mõjutavad ka vananemisprotsessi Põhilised enneaegset vananemist soodustavad tegurid: · Liigne närvipinge · Kõrgenenud vererõhk · Ebaõige toitumine · Kahjulikud harjumused· Liigne kehakaal · Liikumisvaegus GERONTOLOOGIA · teadusharu, mis uurib vananemist · jaguneb:- biogerontoloogia sotsiaalgerontoloogia psühhogerontoloogia - kinesioloogiline gerontoloogia · Kinesioloogiline gerontoloogia uurib inimese motoorsete funktsioonide muutusi vananemisel · Gerontoloogia rakendusharu on geriaatria meditsiinivaldkond, mis tegeleb vanemaealiste haiguste ja nende raviga · Gerontoloogia tegutseb põhimõttel: lisada mitte elule aastaid, vaid aastatele elu · See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia
ülesannetega ning olla tunnustatud, armastatud ja teiste poolt tähele pandud. Bioloogiline vanus- füüsiline näitaja Reeda pikkus vähenenud 2cm, rüht natuke kaldus ettepoole vastupidavus väsib ruttu ja vajab lühiajalist puhkust, kiirus ei ole see, mis ennem oli, nägemisteravus kasutab lugemisprille. Psühholoogiline vanus Levinsoni järgi Reet asub hilises täiskasvanu eas. UNESKO kriteeriumite järgi tema on noor eakas ja rahvusvahelise Gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt( 59-74) keskeas. Ta tuleb hästi toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale uue rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Personaalne vanus-eakaReeda subjektiivne suhtumine oma vanusse tunneb ennast "hinges" 5-10 aastad noorena kui tegelikult. Seega on vananedes head tervist silmas pidades tema jaoks oluline säilitada nooruslik mõtteviis
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4
stagneerun. 14. Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad. Ärevushäired- foobiad, hirmud. Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine) Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise protsessi). Pidurdusprotsessid vähenevad, suureneb inertsus(tahavad palju rääkida), kaotatakse varasemaga võrreldes kiiruses ja ladususes, väheneb nn voolav intelligentsus.
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad,...
(2008). Natural Healt Guru: Overcoming Diabetes. Toimetulek diabeediga. Tallinn: Maalehe raamat. (2009). Halling, T. (1994). Mis on suhkruhaigus? http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1737 (08.10.2013) Ilanne-Parikka, P. Kangas, T. Kaprio, A.E. Rönnemaa, T. (1999) Diabeet. Tallinn: AS Medicina. (2000) Rajasalu, T. (2003) II tüübi diabeet. http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 ( 08.10.2013) Täht, E (1999) Diabeet Õppematerjal haige hooldajale Tallinn (2002) Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Tartu 11
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
2. Kohanemine pensionile jäämise ja vähenenud sissetulekuga. 3. Kohanemine abikaasa surmaga. 4. Oma eagrupiga täpse osaluse loomine. 5. Sotsiaalsete ja kodanikukohustuste täitmine. 6. Rahuldavate füüsiliste elutingimuste loomine. KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD Saarma, J. (1992). Vananemine ja psüühika.- Tallinn: Valgus, Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. (2008). Artiklite kogemik. TLÜ KIRJASTUS. Tallinn, Soots, A. (1999). Kriis ja kriisisolija abistamine. Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon.. Tartu, Kindro, A. ,(2005). Isiksus. Tallinn. Mondo Tilvis, R., Sourander,L. (1993).Geriaatria.Medicina, . , , . , . (2007). ; .: . , . (2002). . ,,- " K, . ., , . . (2003). . . ,,".
Tartu: Eesti Koopmans, R. T. C. M., Molen, M., Raats, M., Ettema, T. P. (2009). Neuropsyciatric symptoms and quality of life in patiens in the final phase of dementia. International Journal of Geriatric Pyschiatry 24: 25-32 . Linnamägi, Ü., Asser, T. (2004). Dementne inimene- koormus ühiskonnale. Eesti Arst, 83 (4), 256-261. Linnamägi, Ü., Braschinsky, M., Saks, K., Võrk, E., Lääts, T. (2008). Käsiraamat Õendushoolduse osutamise nõuded. (2007). Eesti Haigekassa, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsion, Hooldusravi Osutajate Ühendus, Eesti Õdede Liit. http://www.legeartis.ee/failid/File/Hooldusravi%20tegevusjuhend_10.07.2007.pdf (03.09.10). McCloskey, R. M. (2004). Caring for Patients With Dementia in the Acute Care Environment. Geriatric Nursing, 25 (3), 139-144. Woods, B., Thorgrimsen, L., Spector, A., Royan, L., Orrell, M. (2006). Improved quality of life and cognitive stimulation therapy in dementia. Aging & Mental Health, 10(3), 219-226.
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
vanema, üle 45-aastase inimese organismi füsioloogiliste iseärasustega (vt Ilmarinen, 1999). Sündivuse vähenedes ja keskmise eluea pikenedes arenenud maades Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja eriti Jaapanis töötajate keskmine vanus kasvab. Suureneb üle keskea inimeste protsentuaalne osakaal. Paraneb nende majanduslik olukord ja probleem muutub üha olulisemaks. Lisaks kasvab nüüdisajal huvi kestva tervise ja pikaealisuse vastu. Need probleemid haakuvad gerontoloogia probleemidega, näiteks töövõime, -oskused ja kogemused noorel ja vanal töötajal. Pole õnnestunud leida selget piiri, millal on tegemist vananemisega ja millal eluaastatega seotud haigustega. Eluaastatega kaasnevad protsessid organismis sõltuvad käesoleval ajal suuremal määral keskkonnatingimustest kui geenidest. Üha rohkem koguneb andmeid, mis näitavad, et organismi funktsionaalsete võimete langus vanas eas on eeskätt tingitud haigustest, mitte
füsioloogilised funktsioonid ja anatoomilis-histoloogilised struktuurid, mis on vajalikud elus püsimiseks ja paljunemiseks hakkavad kõhetuma ja manduma Bioloogiliselt võib vananemist vaadelda kui molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste kuhjumist, mis viivad funktsionaalsete muutusteni (nt mitokondriaalse homeöstaasi kadumine, rakujagunemise peatumine, vähenenud regeneratsioonivõime) kudedes ja rakkudes Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab Mõningaid eluea rekordeid: äädikakärbes 3 kuud, hiir 4,5 a, rott 7 a, koer 29 a, Aafrika elevant 86 a, kilpkonn 190 a, tuataara ~200 a, angerjas 155 a, Islandi karp (Arctica islandica) 507 a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
