Õenduslugu (vanur) (8)

SISSEJUHATUS
Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper , Logan , Tierney õendumudelile.
Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb:

• Anamneesist
  
• Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu
  
• Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu
  
• Õendushooldusplaanist
  
• Arutelust
  
• 
  

1. ÕENDUSANAMNEES
“..10...” september 2010 N
Patsiendi andmed: vanus
Sugu
kaal 65 kg; pikkus 160 cm;
75 aastat
Varasem tervishoiuasutuse kogemus
Positiivne-kõrg vererõhk
Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid
Hüpertoonia
Regulaarselt kasutatavad ravimid
Amlodipin-ratiopharm
Allergia
Jah ravimallergia
Allergia avaldub: kontaktdermatiit
Suhtlemine
Teadvus:
- selge,
suhtluskeel –
vene
kõne – selge
Hingamine ja hemodünaamika
- hingamissagedus 18 x min,
- hingeldus ,
- südametegevus - vererõhk mm Hg paremal käel 165/100
-vererõhk mm Hg vasakul käel 170/110
- pulsisagedus x min 80
Nägemine
prillid ainult lugemisel
Kuulmine
-Korras
Valu
Valu hindamine:
valu tugevus valuskaalal keskmine 4-6
asukoht- pea, põlved
iseloom – terav , tuim
ajaline korrapärasus –õhtul, öösel
esilekutsuvad faktorid –närveerimine
leevendusvõtted – ravim
Kahjulikud harjumused

Ei
Vaimsed probleemid
-kontaktivõime - hea
-psühhomotoorne aktiivsus - alanenud
-tähelepanu – korras
-arusaamine – hea
-ämäluhäired – probleem lähimäluga
pearinglus
Naha terviklikkus
korras
Söömine ja joomine
-Puudulik hammastik
neelamine – vaba
-söömist mõjutavad tegurid – isutus
-lemmiksöök – kartul , seened, liha, kala
- lemmikjook – tee
-toidud, mis ei maitse - puder
-haigus on mõjutanud söögiisu – ei
-dieet – tavaline,
toitumisviis – toidukordade arv päevas – 3 korda
lisatoit toidukordade vahel -2,3 korda
Eritamine
urineerimine – probleemideta,
defekatsioon – probleemideta
juhtuvad kõhukinnisus ja kõhulahtisus (aeg ajalt)
Isiklik puhtus ja riietamine
Pesemine - teostab iseseisvalt (raskused- vannisminek ja väljatulek)
Riietumine -teostab iseseisvalt
Kehatemperatuuri kontroll
kõrvalekalded normist – ei
tavapärane kehatemperatuur – 36.6
Füüsiline aktiivsus
liigub iseseisvalt
liikumist mõjutavad:
tasakaaluhäired
rühihäired – skolioos
Tervisesport : jalutamine
mitu korda päevas – 1 kord, 3-4 korda nädalas, 30 minutit
Magamine
une pikkus mitu tundi järjest – 4 tundi
unetus
uinumisraskused
tavalisest lühem uneaeg
katkendlik uni
iseärasused – norskamine
Seksuaalsus
menopaus
Sotsiaalne võrgustik
Pensionär
elab – üksi
elamistingimused – 3 korrus, mugavustega korter , lift –ei; kaldtee –ei; koduloom (ad)/lemmikloom(ad) –ei; hobid / harrastused - kudimine
Sotsiaalne toimetulek : pension
Suremine
hirm ja ängistus
teadmised ja teadlik olemine lähenevast surmast;
leppimine surmaga;
kas olulised isikud teavad prognoosi;
läheneva surma korral soovib viimased elupäevad veeta – kodus,
organite loovutamine – ei ole sellele mõelnud
Terviseriskid
kaalu juurdevõtmine 5 kg 2 aasta jooksul,
suitsetamine – ei
alkoholi tarbimine – lahja alkohol (peod)
töökeskkonna ohutegurid – füüsikalised, füüsilised
Informatsiooni edastamine patsiendi tervisliku seisundi kohta
‪Jah Kellele - sugulastele
Küsitles
Nimi Kristina Pretskailo
Kuupäev 10 sept. 2010

2. VANURID LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU
ELAMISTOIMING
KIRJELDUS
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE
Turvalise keskkonna säilitamine elukaare lõpuosas võib tähendada sõtuvust teistest inimestest ning abivahenditest ja nõuab teadmiste värskendamist. (Roper jt,1999:70) Rahaline kitsikus võib piirata turvalisust kodus. Vanurite ohutunnet võib kahandada ka meelteteravus. (Roper jt,1999:71)
SUHTLEMINE
Vanaduses halvenevad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juba aistingute moonutatuse tõttu. Lakkavad ajurakud funktsioneerimast ja põhjustavad unustamist ja meeltesegadust. Põdurus võib mõjutada keha asendit, kehakeelt ja žeeste. (Roper jt,1999:106)
HINGAMINE
Vanaduse lähenedes on organismi kõige olulisemad muutused südame – vereringe ja hingamissüsteemis, samuti tugi – liikumisaparaadis. Järgnevalt muutused südame – vereringes ja hingamissüsteemi ehituses ja talitluses. Suureneb südame kaal, lihasrakkudes ladestub pruunikas pigment. Südamelihases lisanduvad väikesed sidekoelised kolded . Sidekude ja rasvkude ladestub enam lihaslingudes. Sidekoelised muutused südameklappides. Südame töö on suurem ja suurenevad süstoolne ja diastoolne vererõhk. Südame – vereringe süsteemi talitlus aeglustub,arterite seinad paksenevad, elastsus väheneb, väheneb veremaht , samuti hapniku omastamise võime, kopsudes väheneb alveoolide arv, langeb gaasivahetus, kopsude elastsus langeb.
( http://www.trimm.ee/article/suda-vereringe-hingamine-ja-vanadus
1.10.2010)
SÖÖMINE JA JOOMINE
Elukaare teisele otsale lähenevatel inimestel väheneb sageli söögiisu. Vanurid pole enam huvitatud energiarikastest toiduainetest. Suureneb sageli inimese sõltuvus teistest, see mõjutab ka söögi ja joogi valikut ja vähendab selle elamistoiminguga tavaliselt seostuvat mõnutunnet. (Roper jt,1999:166)
ERITAMINE
Elukaare lõpuosas võib lapsepõlves omandatud eritamisharjumustes toimuda muutused. Kusepõis kaotab inimese vananedes sageli toonuse, neerude talitlus väheneb ja seetõttu eritavad vanurid sageli, koguliselt vähem uriini ja käivad sagedamini WCs kui noored. Võib ka ilmneda loidus solestikus ja kuna paljud vanurid söövad vähem, väheneb ka rooja hulk. (Roper jt,1999:192)
ISIKLIK PUHTUS JA RIIETUMINE
Raskusi eriti sageli valmistab vanuritele iseseisvalt vanniminek ja vannist väljaminek. Halvenenud nägemine ja värisevad käed võivad muuta vanuritel üha raskemaks enda konventsionaalse riietamise. Raske on selga panna rõivaesemeid, mis kinnituvad seljatagant, seepärast tuleks eelistada eest kinnitatavaid rõivaid. Kergem on hakkama saada tõmblukkude ja takjapaelaga, kui tillukeste nööpide, haakide ja aasadega. Esineb sageli ka suu ja hammastega seotud probleeme. Üle 75-aastaseid inimesi on hambutud ning enamusel neist, kellel on veel oma hambad alles, on kaaries . (Roper jt,1999:225)
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE
Kahaneb termoregulatsiooni tõhusus, organism ei reageeri enam nii tundlikult temperatuurimuutustele, perifeersete veresoonte kokkutõmbumisvõime on samuti vähenenud. Tugev kuumus või külmus mõjutab eakat inimest tuevalt. Samal ajal võivad vanurid olla ka vähem aktiivsed ja halvema toitumusega ning seetõttu on oluline neile lisasoojuse andmine, et vältida vaegsoojust. (Roper jt,1999:256)
FÜÜSILINE AKTIIVSUS
Vanurite üldiseks heaoluk ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Oluline, et vanurid pööraksid suuremat tähelepanu hea tervise edendamisele, kuna nende tervishoiuteenustele kuulub palju raha tervishoiu eelarvest. Saabub aeg, kui vanurid kaotavad oma kehakaalu, omavad vähem energiat ning vajuvad kössi. Iga päev kuulub rohkem aega igapäevaste toimingute ettevalmistamisele. (Roper jt,1999:270-271)
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE
Pensionääridel jääb palju aega vaba aega tegevusteks, mis kuuluvad „mängu” kategooriasse. Tänapäeval tunnustab ühiskond vanuritele erinevate vaba aja tegevuste võimaldamise vajalikkust . (Roper jt,1999:295)
SEKSUAALSUSE VÄLJENDAMINE
Kuigi vananedes seksuaalne aktiivsus kahaneb, jäävad paljud eakad täiskasvanud seksuaalselt aktiivseks. Hoolimata halvenenud tervisest ja elamisega seotud asjaoludest on nad huvitatud seksuaalsetest naudingutest nind paljud soovivad saada rohkem informatsiooni selle kohta. (Roper jt,1999:326-327)
MAGAMINE
Magavad vanad inimesed noortest vähem ja nende und katkestavad sagedamini ärkvelolekuperioodid. Nende unes on ka vähem REM-und. Nad veedavad rohkem aega voodis, kuigi mitte tingimata magades. Üldiselt pole vanurid sageli rahul oma une kvaliteediga. (Roper jt,1999:357)
SUREMINE
Vanemad inimesed teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule. Sellest annab neile märku eakaaslaste surmad. Enamus vanureid on terved , nad säilitavad oma iseseisvuse ja surevad äkki või pärast lühikest haigust. Neile, kes on haged ja sõltuvad, võib surm olla teretulnud, kuna vabastab nad valudest ja ebamugavustest. Lähedaste kaotamine ja depressioon , lisaks ka sotsiaalne eristatus ja vaesus on vanurite enesetappude sagedased põhjused. (Roper jt,1999:380)
3.ÕENDUSHOOLDUSPROBLEEMIDE PÜSTITAMINE LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU
Elamistoimingu kirjeldus lähtuvalt kliendi ealistest normidest, aluseks Roper jt elamismudel
Aktuaalne /potentsiaalne probleem/id valitud kliendil
Magamine:
Aktuaalne problem:
Rahutu uni
Potentsiaalne problem:
Väsimus ja jõuetus
Suhtlemine:
Aktuaalne problem:
Tähelepanu ja mälu nõrgenemine
Potentsiaalne problem:
Depression, mis on seotud unustamisega
Hingamine:
Aktuaalne problem:
Düspnoe e hingeldus
Potentsiaalne problem:
Astma, hüpoksia
Söömine/joomine:
Aktuaalne problem:
Ülekaalulisus
Potentsiaalne problem:
Kõhukinnisuse/ kõhulahtisuse oht, südamehaigused
Eritamine:
Aktuaalne problem:
Kusepõie toonuse kaotamine
Potentsiaalne problem:
Infektsiooni leviku oht
Hügieen:
Aktuaalne problem:
Raskused pesemisega
Potentsiaalne problem:
Vigastuste oht
Kehatemperatuur:
Aktuaalne problem:
Meeleoluhäired
Potentsiaalne problem:
Kehatemperatuuri potentsiaalne muutumine
Liikumine:
Aktuaalne problem:
Kehalise aktiivsuse langus, hüpertoonia
Potentsiaalne problem:
Vigastuste oht (füüsilise aktiivsuse kaotus, pearinglus, nõrkus)
Töötamine/harrastused:
Aktuaalne problem:
”Töötu alaväärsustunne”
Potentsiaalne problem:
Depression, stress
Seksuaalsus:
Aktuaalne problem:
Seksuaalne aktiivsus kahaneb
Potentsiaalne problem:
Mittevajalikkuse tunne
Turvalisus
Aktuaalne problem:
Vanurite kuritarvitamine, vähenenud meelteteravus
Potentsiaalne problem:
Vigastuste oht- venitused , nõrkus
Suremine:
Aktuaalne problem:
Surma hirm
Potentsiaalne problem:
Tervise halvenemine, ärevuse tekkimine
4. ÕENDUSHOOLDUSPLAAN
Õendusprobleem

Eesmärk

Õendustegevus

Hinnang ja kuupäev
Uinumise raskus ja rahutu uni, mis on tingitud müraga.
Uinub raskusteta.
Ei sega kedagi.
Ära süüdista oma unustes kedagi.
Kui ärkad keskööl võta midagi rahustavat.
Klient mõistab probleemi olemust ja ei muretse enam.
Halb enesetunne kõrge vererõhu tõttu.
Pearinglus, kohin kõrvas.
Vererõhu normaliseerimine . Kõrge RR põhjuste väljaselgitamine.
Mõõda RR mitu korda ööpäevas.
Rahusta.
Selgita välja ravimite toimet.
Vestle õega oma muredest .
Selgita välja kõrge RR põhjuste.
Patsient mõistab vajadust ja oskab RR mõõta.
Mõistab ravimite regulaarse tarvitamise vajadust ja teab, millest toimet nad avaldavad.
Söömise raskused, mis on tingitud hambade puudumisega.
Sööb raskusteta.
Valib endale sobiva toitu.

Mine hambaarsti juurde.
Toitlusta sobiva toiduga, mis ei kutsu välja raskusi
Patsient mõistab probleemi olemust, külastab hambaarsti, teeb kas hambaproteesi või ravim oma hambad.
ARUTELU
Õenduslugu koostamine andis mulle hea võimaluse arendama oma suhtlemisoskust patsientidega ja õendusanamneesi õigesti täitma. Anamneesi alusel sain situatsiooni kirjeldada ning patsiendi aktuaalsete ja potentsiaalsete probleeme püstitada läbi 12 elamistoimingu tuginedes Roper, Logan, Tierney õendusmudelile.
Küsitletud patsiendile oli väga meeldiv vastata minu küsimustele ja samal ajal rääkida oma muredest. Patsient oli väga lahke ja avatud ning hea meelega vastas küsimustele ja oli valmis rääkida