REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050
Luu hõrenemine tekitab lülisamba rabenemise, mistõttu lülidevahelised kõhrkettad suruvad hapraks muutunud luu kokku ning sellest tulenevalt hakkab inimese kehapikkus vähenema. Kuigi iga luu võib igal hetkel murduda, esineb kõige enam osteoporootilisi randmeluu, kodarluu, reieluukaela ja lülisamba murde. Selliste luumurdude puhul mängivad oma rolli mõned lisanduvad riskitegurid, näiteks vananemisega kaasnev üldine ebastabiilsus ja suurem kalduvus kukkuda
mille tõttu inimene ei saa nii palju D-vitamiini kui lõunamaades. · Luuhõrenemise ehk osteoporoosi tõttu sandistub Eestis igal aastal suhteliselt rohkem inimesi kui enamikus teistes Euroopa riikides. Arstide sõnul on põhjuseks meie päikesevaene kliima ning kiiresti linnastunud elustiil. · Kõige rohkem inimesi kellel on osteoporoos on leedukad. Eesti on viiendal kohal. Tagajärjed · Kergelt murduvad luud · Reieluukaela murru tõttu surm · Küüru teke Huvitavad faktid · Iga 30 sekundi järel saab mõni eurooplane osteoporoosi tõttu luumurru. · Osteoporoos on globaalne probleem, mis puudutab enam kui 150 miljonit inimest üle maailma Kasutatud kirjandus · http://www.lilly.ee/index.php?lehekulg=tekst&te · http://www.osteoporoos.ee/ · http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis · http://www.epl.ee/artikkel/480805 Tänan !
Ülevaade järgmistest skeletisüsteemi haigustest: Osteoporoos: Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedas...
Osteoporoos Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti k...
hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sagedasemad reieluukaela murrud ja selgroolülide kokkuvajumine. Lastel on kõige sagedamini sõrmeluude, varbaluude ja rangluumurde, mis tekivad kas koolis võimlemistunnis või kodus tavalise tegevuse puhul ( näiteks kerged hüpped hüppenööriga). Osteoporoosi olemus: luutiheduse vähenemine luukoe peenehitusliku struktuuri muutus, mis põhjustab luu haprust ja sellest tingitud suurenenud fraktuuri (luumurru) risk. Osteoporoosi alaliikide skeem: Osteopeenia: luukude formeerub vähem.
proteesideks. Tsemendiga proteeside puhul kasutatakse proteesi luu külge kinnitamisel spetsiaalset kiiresti kõvastuvat luutsementi. Tsemendita protees kinnitatakse luu külge mehaaniliselt keerates või pressides. Vahel kasutatakse ka kombineeritud kinnitusega endoproteese. Puusa poolprotees koosneb metallkerast ja -varrest, mis asendavad vaid liigese reieluupoolse osa. Sellist tüüpi proteesi kasutatakse eakamatel patsientidel reieluukaela murru või ebaliigese korral. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik põhjalik valmistumine puusaliigeseoperatsiooniks. Enne operatsiooni koostab taastusraviarst raviprogrammi. Eesmärk on parandada jäseme lihasfunktsiooni ja liigeste liikumisulatust. Oluline on õppida operatsioonijärgsed taastusraviharjutused ja karkudega kõndimine selgeks enne operatsiooni. On tõestatud, et eelnevalt harjutanud patsiendid paranevad ka pärast operatsiooni kiiremini.
Meeste hääl muutub kõrgemaks, naiste oma madalamaks. Tasakaaluhäired ja pearinglus on vanema ealiste inimeste sagedane kaebus. Põhjuseks võib olla mõni haigus, kuid see on harv põhjus. Peamiseks põhjuseks peetakse ebaõiget kehahoiakut ja halba rühti. Kui eakas inimene jääb haiguse tõttu pikemaks ajaks voodisse, siis on tal juba mõne päeva pärast püsti tõustes tasakaaluga probleeme. Tasakaaluhäire on ohtlik mitmes mõttes. Inimene võib kukkuda ja murda reieluukaela või puusaluu. Oht on aga ka selles, et kukkumise katuses hakkab inimene vähem liikuma. Tähtis on teha tasakaalu parandavaid harjutusi. Tasakaaluhäiretega vanuril tuleks kontrollida ka prillide sobivust, sest hea nägemine on tähtis tasakaalu hoidmisel. Vananedes rindkere jäigastub, kopsude elastsus väheneb ja hingamislihaste jõudlus langeb. Tagajärjeks on hingamismahu vähenemine ning õhu liikumiskiiruse vähenemine hingamisteedes
joint replacement) Hulk ülal väljatoodud vigastusi ja haigusi võivad viia vajaduseni asendada patsiendi omaliiges proteesliigesega. Näiteks võib reumaatilisest haigusest tingitud tõsise kahjustusega liiges vajada asendusliigest. See annab jäsemele võimaluse efektiivsemalt funktsioneerida ning võimaldab patsiendil saavutada soovitud liigutuspotentsiaali. Liigeste asendamine võib olla vajalik ka pärast kindlaid luumurde nagu näiteks reieluukaela murd (lad.k fractura colli femori). Reieluukaela murru vigastuse korral on reieluupea verevarustus komplitseeritud ning see võib omakorda põhjustada avaskulaarset (veresoonetu) nekroosi (koekärbus) ehk luu surma. Kui nii juhtub, võib reieluupea asendada metall implantaadiga. Mõned meditsiinikeskused on spetsialiseerunud kasvajast tingitud suurte luupiirkondade asendamisele. Vastavad proteesid on disainitud, toodetud ning tellitud vaid individuaalselt patsiendile.
tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti. Öise urineerimise lisandumine näitab südametegevuse puudulikkust öösel. · Narkolepsia ehk haiguslik unesööst. · Idiopaatiline hüpersomnia. Ebastabiilsus Kukkumine on vanuril tõsise tervise- ja funktsionaalsusehäire esimene kindel märk. Neljandik kukkumise tagajärjel haiglasse sattunuist on aasta jooksul surnud. Naelastatud reieluukaela murruga patsientidest sureb aasta möödudes kolmandik. Korduv kukkumine on niisiis halva prognoosiga, sest põhjuseks on sageli vananemisest tingitud võimekusmuutused ja mitmesugused haigused. Väliste tegurite osatähtsus vanuri kukkumisel on 15%, nendeks on libastumised ja komistamised nagu noortel inimestelgi. Suurem osa vanurite kukkumistest on seotud patsiendi tervisliku seisundiga, tasakaaluhäiretega, alajäsemete lihaste jõudluse langusega või pikaajalise liikumatusega.
sest brigaadi juhi taskus heliseb telefon. „Haiglast,“ ütleb häirekeskuse dispetšer vaikselt ja ühendab. „Nonii, siin dr. Hein. Ma tahtsin küsida, miks te ennist toda õhupuudusega patsienti traumapunkti ei viinud?“ kostab torust. „Sest see ei ole nende valdkond,“ kostab vastus. „Nojaa, õhupuudus ja 24-ne veresuhkur, mida te ei leidnudki, need vast nii väga ei olegi. Aga tema väga ilmne reieluukaela murd on küll!“ Seinal teeb häält valjuhääldi, kostab häirekeskuse väljasõidukorraldus, tuli läheb põlema. Kiirabitöötaja Berger ärkab üles. „Puuh, hea, et see kõik ainult unenägu oli,“ mõtleb ta. „Nii halba suhtlust pole küll olemas.“ „Kuhu läheme?“ küsib ta kolleegilt. „Kase 74, teadvuseta,“ kõlab vastus. KOK – krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. 144 Pilt 6.2. Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse töösaal. Tehniline suhtlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
