Eakas inimene. Uuurimisreferaat

Q: Kui kaua Reeda vanemad on elanud?

Vastus leiad õppematerjalist: Eakas inimene. Uuurimisreferaat

raudna, ljubov

Eakas inimene. Uuurimisreferaat (1)

Sotsioloogia - Sotsiaalteadused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui kaua Reeda vanemad on elanud?

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12KÕ1
EAKAS
Uurimisreferaat
Juhendaja :
Mõdriku
2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………........................3
1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)…………………………………….4

Füüsiline………………………………………………………………………………..4

Vaimne………………………………………………………………………………….4

Sotsiaalne……………………………………………………………………………….4

VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED……………………………………...5

Füüsiline vananemine …………………………………………………………………..5

Meeleelundite vananemine……………………………………………………………..5

Psüühiline vananemine…………………………………………………………………6

TOIMETULEK JA TEGEVUSED……………………………………………………….7
3.1 Füüsiline…………………………………………………………………………………7 3.2 Psühholoogiline tervis…………………………………………………………………....7
3.3 Sotsiaalne seotus , suhted………………………………………………………………...8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas……………………………………………9
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS

sissejuhatus

Gerontoloogia on teadus organismide vananemisest ja vananemisprotsessidest. Gerontoloogia uurib:

vananemise bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte ;
vananeva elanikkonna mõjusid ühiskonnale;
kogemuslikku vananemist ja elukulgu;
vananemise põhjusi ja pikaealisust.

Vananemine on organismi arengu paratamatu lõpuperiood ja vananemismuutused toimuvad inimeses tervikuna , läbides kolme protsessi:

Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus
Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine
Sotsiaalne võime kahanemine:

Antud uurimis referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed ), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine).
Andmed kliendi kohta
Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75));

Pikkus 165, kaal 80 kg;
Töötav pensionär (6,5 aastad);
Haridus -keskeri;
Elukoht–Aravete alevik ;
Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter , teine korrus, lifti ei ole
Haigused: tugev artriit , kõrge vererõhk–150/90, kõrge kolesterool 9mmol/l, aegajalt depressioon , veenilaiendid . Kolm aastad tagasi kliendi kehakaal oli 105 kg, praegu tema kehakaal 80kg. Tänu sellele stabiliseerus vererõhk 120/60 ja kolesterooli tase 5,6mmol/l. Tervise näitajad on paranenud tänu psühholoogilisele nõustamisele ja tervislikule eluviisile.

Naisterahvas töötas piimafarmis lüpsjana alates 19. aastaselt. Viimased 9 aastad ametis pesija -desinfektor Olles pensionil, töötab osalise tööajaga. Töökoht elamiskohast asub kolme kilomeetri kaugusel. Eakas elab üksinda koos koeraga kolmetoalises mugavustega keskküttega korteris , teisel korrusel. Tema abikaasa suri 10 aastad ja 24 aastane tütar 7 aastad tagasi. Tal on veel üks tütar ja kaks lapselast, kes elavad Aravetelt 70 km kaugusel.

1 eluviis ( füüsiline, vaimne, sotsiaalne)

on üksikinimene ja rattaga .Aktiivsena vananemine tähendab pikemat tööelu, paremaid töötingimusi, aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus osalemist ja iseseisvust igapäevaelus (www.sm.ee). Tervisliku toitumise ja mõõduka sportimise näol olemas tohutute vahendite valik oma tervisliku seisundi ja füüsilise vormi parandamiseks. Me kõik teame juba noorest east alates, et me kunagi vananemine ..Kuid vähe on neid, kes tegelikult end selleks ette valmistavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt .Minu uuritav vanur on üks vähestest. Inimese elukvaliteedi mõjutavad kolm valdkonna. Esimene neist – füüsiline seisund ( endaga seotud asjaolud ), psüühiline loomus ( hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, otsustusvõime, võime kohaneda muutustega elus jmt).
1.1 Füüsiline. Uuritav pensioni eas naisterahvas eluaeg teinud füüsilist tööd alates 19 aastaselt. Viimased kolm aastad harrastab sportliku eluviisi-käib tööl rattaga, jalutab koeraga 3 korda päevas, 1 kord nädalas käib jooga trennis ja 1 kord hingamis trennis, nädalavahetusel teeb kepikõndi; toitub tervislikult. Keskmiselt päeva jooksul 5 korda teiselt korruselt trepist üles- alla. Suvel kasvatab väiksel maalapil kartulid, maasikaid, sibulaid, küüslauku. Korrapärane kehaline treening tõi eakale tohutud kasu: kaalu langetamist 24 kg., võrerõhu ja kolesterooli tase normaliseerimist, vähendades suuresti tema südame- ja vereskonnahaiguste riski
1.2 –väga aktiivne ( füüsiline töö, jalgratta sõit, koeraga jalutamine, trenn , kepikõnd)Vaimne. Hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, tajub ja mõtleb reaalsust, teadvustab iseennast (kui olukord on pingeline- masendus , depressioon- otsib abi psühholoogi käest, tema vastuvõtul hakkas käima 7 aastad tagasi, peale tütre surma ), loeb lehte/ajakirju, lahendab ristsõna, peab endast ja teistest lugu, püüab mõelda positiivselt, proovib näha inimesi ja sündmusi paremast küljest, heatujuline, otsustusvõimeline ja võime kohaneda muutustega ( otsustas, et müüb oma korteri maha ja ostab väiksema tütre ja vennale lähedal Rakvere kandis; kolides teise kohta kindlasti otsib osalise tööajaga tööd ja tegeleb edasi trenniga)
1.3 Sotsiaalne (suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus). Suhtlemisring- tööl olles töökaaslastega; trennis – trennikaaslastega; sõbrannaga, tütrega ja tema lastega- telefoni, Skype , Facebooki abil, kord kuus käib tütre ja lapselaste juures , surnud tütre elukaaslasega siiani on head suhted, käivad teineteise külas( tema elab Tallinnas). Enesearendamine: treenib mälu-lahendab ristsõna.
2 Vananemisega kaasnevad muutused
Vananemine hõlmab kogu organismi, kõiki kudesid ja elundeid. Inimeste kehad muutuvad paratamatult vähem nõtkeks ja painduvaks ning meeled, eriti nägemine ja kuulmine , vähem teraseks. Vananemise iseloomulikeks tunnusteks on üsna tihti jäigad valutavad liigesed. Varane haiguse diagnoosimine garanteerib adekvaatset ravi. Mida varem mingit terviseriket aga ravitakse, seda paremad on tulemused( antud juhul eaks olles sügavas depressioonis peale tütre surma õigel ajal sai aru, et peab abi otsima spetsialisti käest). Inimese elukvaliteedi mõjutavad kolm valdkonna. Esimene neist – füüsiline seisund ( endaga seotud asjaolud), psühhiline loomus, sotsiaalne.
2.1Füüsiline vananemine Naisterahva juuksed on täielikult hallid ja hõredad . Naha veesisalduse alanemise tõttu, muutustest kollageenis ja elastiinis- näonahal on sügavad kortsud ja näonahk halli värvi. Lihasrakude asemel on tekkinud rasv , seda eriti näha kehatüve piirkonnas, kätel nahk ripub. Selgroolülide kokkuvajumise ning ka kühmujäämise tõttu eaka kasv on 2 cm lühemaks jäänud, kõhre veesisalduse vähenemise tõttu lülisamba elastsus vähenenud ja joogaharjutused eriti ei õnnestu. Vähenenud kõõluste vastupidavus venitusele. Sõrmeküüned on õhenenud ja varbaküüned on paksenenud. Liigeste moondumine-sõrmed/ varbad , põlved kanged -põhjuseks tugev artriit.
Psühhomotoorsed muutused: vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Eakas tunnistab , et lihasjõud ja kiirus on vähenenud. Närvirakkude edastamise langus viib reaktsioonikiiruse vähenemisele. Siin on jällegi individuaalne- vanur ei kurda, et tema reaktsiooni kiirus on langenud.
Temperatuuritudlikkus - külmatundlikkuse suurenemine, soovib kõrgema toatemperatuuri 23-24 graadi
Hingamine normis , hingeldamist ei esine
2.2 Meeleendite vananemine
Mälu. Üks kesksemaid vananemisega kaasnevaid psüühikamuutusi on mälu nõrgemine. Eaka ütluste järgi mälu peale ei kurda, ometi kaugemaid( nooruse) sündmused mäletab paremini kui hiljutisi. Mõlemad treenerid panid tähele, et eakal on hea mälu harjutuste ja nende järjekorra meelde jätmisele kui teistel. Ta on treeneri „parem käsi“ eakate grupis . Järelikult, kõik on individuaalne
Nägemine. Antud eaka puhul esineb nägemishäire- lühi ja kaugnägevust alates lapsepõlvest ja aastatega nägemine muutub aina nõrgemaks, momendil kaugprillid tugevusega – 6,0 ja lähiprillid + 8,0
Kuulmine: ajaperioodil 65-74 kuulmine langeb 30%. Antud eakas kuulmis langust veel ei kurda.
Naha tervislikkus on korras, haavad paranevad normaalselt, kaebusi ei ole.
Haistmine eaka sõnul on normis
Maitsetundlikus korras
Tähelepanu. Aisting . Taju . Eakas väidab, seoses vananemisega keskendumine on aeglasem . Taju on nõrgenenud, selleks et vastu võtta uut informatsiooni vajab rohkem aega kui varem
2.3 öötav pensionäär, trennikaaslastega tuleb toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale rakendusala (huvi-ja seltsitegevus , ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed ) Püüab mõelda positiivselt, teistele head soovides. Proovib aidata oma eakaaslasi, kutsudes neid sportlikule eluviisilePsüühiline vananemine: vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Kuid oluline on ka see, et eakas ise tunnetaks oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. F.Gize järgi minu valitud eakas on ekstravert- mitte eitav oma vanemist saabumist ( lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas).
Inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode , mis leiavad aset rasketel eluetappidel. Kriisiga on tegemist siis, kui tasakaal on häiritud. Antud eakal olid suured kriisid siis kui suri abikaasa ja tütar. See periood elus oli tema jaoks väga raske ja kohanemine võttis mitu aastad. Nendel rasketel aegadel eaka tervis tunduvalt halvenes ja tema kriisi sümptoome – hirm, suutmatust, süütunnet jm. Vaimset heaolu taastada aitas spetsiaalist ja nüüd see säilib tänu tegevusele ja mõttelaadile.
Sooritusvõime muutumine: vajalik pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvat tegudest aitab eakal tugevdada stressiga toimetulekut.
3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED
Eaka inimese tervist ja heaolu mõjutab tema toimetulek igapäevaeluga. Mõiste tegevusvõime kirjeldab vanuse, tervise ja elutingimuste omavahelist seost, nende erinevates valdkondades toimuvad muutusi ( füüsiline, psüühiline, tegevuslik/ funktsionaalne, sotsiaalne) ja muutuste elulist oodatava eluea, tervisliku seisundi ja iseseisva elu seisukohast ( Maiu Kauber,2011). tegevusvõime võib jagada füüsiliseks, psüühiliseks ja sotsiaalseks tegevusvõimeks. Eakate tegevusvõimet hinnates kasutatakse jaotust: füüsiline, kognitiivne ja psühhosotsiaalne tegevusvõime.
3.1Füüsiline: Aktiivsusteooria- võtmesõnadeks on aktiivsus. Antud eakas on aktiivne( töö, trenn, jalgratas, koeraga jalutamine, kepikõnd). Selle teooria kohaselt võimalike kaotuste korvamist mingil aktiivsel viisil ( vanur tegeleb nii palju ise endaga, et mitte mõelda oma üksinduse ja surnud tütre peale).Vanur tuleb toime iseseisvalt oma igapäevatoimingutega. Välist abi vajab ainult koeraga arsti juures käies ( ei ole jõudu koera hoida )või surnuaeda( siin psüühiliselt üksinda raske toime olla) minnes.
Tervislik eluviis: kaks korda päevas soe söök( valmistab suppi , jurviljatoidud...), ei suitseta, alkoholi ei tarvita, õhtul peale kuut ei söö, vähene ravimite tarvitamine, stressiga toimetulek, toetudes lähedastele, positiivne mõtlemine, regulaarne füüsiline koormus.
3.2Psühholoogiline tervis: tuleb toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Püüab mõelda positiivselt, teistele head soovides. Lahendab ise oma probleeme ja suudab rahuldavalt toime tulla erinevate muutuste ja kriisolukordadega. Ta tunneb oma organismi ja teab millal peab arsti juurde pöörduma. Teab kui ohtlik tema jaoks masendus, mis mitu korda viis teda ohtlikuni seisudeni nii füüsilisel kui psüühilisel tasandil ja teab kelle juurde sel puhul pöörduda. Lapsed ka hoiavad silmad lahti ja peavad alati emaga side. Eakas tunneb ennast väärtuslikena. Vananemisega kohanemise teooria: psühholoogiline piiramine- vähem meelelahutust väljaspool kodu ( teater- ainult suvel), rohkem kodust meelelahutust (TV)
Adaptsiooni kiirus: uuritav eakas usub oma võimetesse ja tal pole raskusi oma eluga toime tulla. Vananedes ta kohanes rollimuutustega- lesk , pensionär. Ta langetab ise otsused: nt. millal töölkäimise lõpetab , proovides säilitada toimetulekut, et tegeleda edasi hobidega/spordiga, mis annab talle end vormis hoida; korteri müük- ost ja elama asuma tütre lähestikku.
Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendus ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid : osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu… Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971 ). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine. Tema puhul on tähtis, et mitte uuesti kriisi langeda, tal peab olema arenguruumi- s.t. mingi huvitav hobi , uued teadmised/oskused ( nt. muusika /tants). Antud eaka puhul oleks suur abi seeniori mõistest, mida eriti soovitas president Lennart Meri. Uuritava eaka eluetapi iseloomustamiseks on tekkimas uus positiivne tõlgendus: õnnestunud ja väärikast vananemisest, millele on tunnuslik küpse vananemiskultuuri omaksvõtt (Rowe, Kahn 1998)
Integratsioon - üldistab vanaduse arengu tähtsust. Antud puhul inimene püüab seostada varasemad kogemused käesoleva hetkega: nt. töökogemused (piimafarmis 46 aastad), huvi sporti vastu( oli kooli- ja nooruse ajal). Tänu tugevale tahtele ja antud tervisele eakal on võimalus iseseisvaks toimetulekuks eluga ning emotsionaalseks heaoluks Ta tegeleb eneseharimisega, mis tagab teadlikuma osalemise ühiskonnaelus
kronoloogiline vanus 66 aastad. Ta on aktiivne inimene: käib tööl, tegeleb lemmik loomaga , käib kaks korda nädalas joogas ja üks kord hingamis trennis. Kord kuus sõidab tütre juurde külla. Loeb lehti ja ajakirju, kasutab mobiil telefoni, surfab internetis- suhtleb lähedastega Skype-s, Facebookis . Soovib vahetada kolmetoalise korteri väiksema vastu ( kuulutus on üleval) , kui müük-ost õnnestub, läheb Reet töölt ära. Elama soovib minna , sest töö tema jaoks-tee elatusvahendite muretsemiseks ja üha tähtsamaks tegevuse psühholoogilised aspektid: oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus, vaheldusrikkus, töö tähtsuse tunnetamine , tööst saadav rahulolueale rahalise sissetuleku Reedal on kindel elurütm, turvaline rutiin , inimkontaktid (saab rahuldada oma suhtlemis- ja tunnustusvajadust), ta tunneb ennast vajalikuna. vanus- füüsiline näitaja – Reeda pikkus vähenenud 2cm, vastupidavus –väsib ruttu ja vajab lühiajalist puhkust, kiirus ei ole see, mis ennem oli – Levinsoni järgi Reet asub hilises täiskasvanu eas. UNESKO kriteeriumite järgi tema on noor eakas ja rahvusvahelise Gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt( 59-74) keskeas . Ta tuleb hästi toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale uue rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Personaalne vanus-eaka subjektiivne suhtumine oma vanusse –tunneb ennast “ hinges “ 10 aastad noorena kui tegelikult. Seega on vananedes head tervist silmas pidades tema jaoks oluline säilitada nooruslik mõtteviis
Sotsiaalne vanus –käitub vastavalt rollile ( töötav pensionär, vanaema), mida ühiskonna poolt normatiivselt heaks kiidetud( nt. riietus, mõtlemisviis, tegevused jm).
Surmaga kohanemine aktsepteerib/ kurbus on läbi töötatud, rahu iseendaga ja maailmaga on sõlmitud
3.3 : imed kasutab lugemis prillid , nägemine pimedas raskendatud detailide vaatlemine- lahendab ristsõna, loeb ajakirju, lehte. Uue info omandamise kiirus langeb - mobiil telefoni seadmete kasutamisega tekib raskusi.- lühimälu (operatiivmälu) on halvenenud- kaigemaid( nooruse) sündmuse mäletab paremini kui hiljutisi.Sotsiaalne seotus, suhted
Modernset vananemist kajastatakse teaduskirjanduses dilemmana: vanemas eas on tänapäeval palju võimalusi eneseteotuseks, kuid teisalt seavad eakatele piiranguid vananemisega kaasnev füüsiliste ja psüühiliste võimete vähenemine( Maiu Kauber, 2011). Antud vanuril sotsiaalse tegevusvõime korras, sest ta suudab säilitada olulisi sotsiaalseid rolle nii füüsilisel kui psüühilisel tasandil. Hea kontakt lähisugulastega - tütar, lapselapsed ,vennad, surnud tütre elukaaslasega; lapsepõlve sõbrannaga, töökaaslastega, trennikaaslastega
kypbookkäimine üks kord kuus.Eraldamisteooria järgi tema näeb vanadust teistsuguse eluperioodina kui keskiga ja saab aru, et kohanemine vanusega nõuab muudatusi kui indiviidil. Ta teab, et inimsuhetel, erinevatel harrastustel ja muul tegevusel on oluline roll õnneliku vanaduse seisukohalt ja hindab seda.
Vajalikke impulsse sotsiaalse tegevusvõime jaoks antud eakal:

kirjandus- loeb lehte/ ajakirju
internet- e-mail, Skype, Facebook
mobiilne side
televiisor
raadio
isiklik looming- peab päevikut
külaskäigud– tütre, sõbranna juures
teatri külastamine paar korda aastas
pensionäride ekskursioonid, peod
võimalus käia psühholoogi juures

3.4 rdioni õpe, ta oleks sinna ka läinud.Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas:
-Depressioon
Võimalikud põhjused: Kurbus kaotatu pärast (väga igatseb surnud tütart)
Sümptomid: Kurbus, - stress
Stressi tase sõltub: realistlik pilt oma majanduslikust seisust peale pensionile jaamist.
-Ülekaalulisus
Võimaliku põhjused: depressioon
Sümptomid: kurbus, apaatsus
-Kõrge vererõhk/kolesterool
Võimalikud põhjused: ülekaalulisus
Kõik kolm kokku mõjutavad üldist heaolu ja füüsilist liikumist.
3.5 aktsepteerib/ kurbus on läbi töötatud, rahu iseendaga ja maailmaga on sõlmitudärtuste ümberhindamist (õigus tööle, eneseteostustele, teadmiste täiendamine, osavõtule kultuurielus ,elukoha valikule, spordile)ka Reedal. - Toeks eakale-

tütar/lapselapsed;
lapsepõlve sõbrannad;
hea suhe surnud tütre abikaasaga, kes käib kord kvartalis meeste tööd tegemas;
töö/trennikaaslased;
lemmikloom;
harrastused ja hobid;
toitudes tervislikult, tehes spordi ja loobudes peale kuut söömist- eakas võttis kaalust alla 25 kg.;
majanduslik kindlustatus;
vaimsed huvid ja positiivne ellusuhtumine;
tihe päevaprogramm ei lase vanuril alla anda ja annab talle tunda, et ta on ühiskonnale kasulik;
teda ümbritseb turvaline keskkond: meeldiv perearst ja psühhloog, abivalmis ja hea nõu andjad apteeki töötajad.

KOKKUVÕTE
Igas vanuses inimene tunneb ennast hästi siis, kui ta saab tegeleda endale jõukohaste ülesannetega ning olla tunnustatud, armastatud ja teiste poolt tähele pandud. Inimene vananedes peab endale selgeks tegema neli aspekti: vahekord ajaga - uuriv eakas annab endale aru, et ta on pensionär; vahekord toimetulekuga-uuritav eakas teab, et materiaalsest sissetulekust sõltub tema sotsiaalne elu; vahekord tervisega - teadvustab, et peab sportiga tegelema ja tegeleb tervise nimel; vahekord iseendaga- teab kui raske sügavat depressiooni läbi elades eluga toime tulla (selle pärast käib kord kvartalis psühholoogi vastuvõtul).
Uuritava eakat iseloomustab enesemääramisõigus, individuaalsus ning väärikuse austamine ühiskonnas, kus on loodud võrdsed võimalused igale eale. Üha tähtsamaks tegevuse psühholoogilised aspektid: oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus, vaheldusrikkus, töö tähtsuse tunnetamine, tööst saadav rahulolu. Naisterahval on kindel elurütm, turvaline rutiin, inimkontaktid (saab rahuldada oma suhtlemis- ja tunnustusvajadust), tunneb ennast vajalikuna Tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks, teeb enda kallal kõvasti tööd. Tervislik eluviis pikendab toimetulekut iseendaga Rahulolu eluga stabiilne. tasakaalukas, kohanenud rollikaotustega. Inimsuhetel, erinevatel harrastustel ja muul tegevusel on oluline roll õnneliku vanaduse seisukohalt.
KASUTATUD KIRJANDUS
Kauber, A (2011).Eaka heaks
Kukemilk, P.-R (2013). Sissejuhatus sotsiaalgerontoloogiasse: tudengi õppematerial
Abrahamas, P (2009). Eakate tervise entsüklopeedia

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 118 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ljubov raudna Õppematerjali autor

eakas trenn toimetulek vananemine vanur tegevusvõime lapselapsed

Kasutatud allikad

https://www.sm.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Kroonilise psüühikahäirega eakad

seisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja kõrvalabi vajaduse hindamine nõuab erilist tähelepanu. Ennekõike tuleb seejuures silmas pidada psüühikahäirega kaasuvaid kehalisi haigusi, sensoorseid puudusi ja arvestades seda, et eakad võtavad sageli mitmeid ravimeid, ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid.. Üldreegel eakate ravis on "alusta madalalt ja liigu aeglaselt". Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab

Närvihaigused

doc

VANURIIGA

märgatavam, kui selles eas inimestel üldiselt. Sümptomeid on siiski nii vähe, et igapäevase eluga toimetulek ei tekita veel raskusi. 5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI Psüühiline vananemine on erinev. F. Gize järgi on kolm tüüpi vanenenemist: 1- vanur- negativist, kes eitab, et ta vananeb. 2- vanur- ekstravert, mitte eitav oma vanemist saabumine (lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas, 3- introventirovaane tüüp- inimene, kes teravalt tunneb vanenemise protsess, kaob huvi kõigele uuele, elab minevikus. Kuna inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, siis räägitakse ka nn. elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, lapsevanemaks saamine, kliimaks, pensionile jäämine jt.). Nendel perioodidel toimuvad suured muutused inimese elus. Kriisiga on tegemist siis, kui tasakaal on häiritud

Pervasiivsed arenguhäired

doc

GERONTOLOOGIA

2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3

Ühiskonnaõpetus

doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

eluaastast.  85-100-a - hilishilis täisiga  100-... nn ülivanurid Arenguülesanded:  Füüsiline seisund – vananemisteooria e paranemine haigustest võib võtta kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine  Kognitiivsed võimed – nägemine,kuulmine, haistmine,maitsmine, mälu muutub raskemaks  Sotsiaalsed suhted – suhted on asümmeetrilised ehk eakas tahab lastega rohkem suhelda kui vastupidi Võimaliku probleemid:  Dementsus – masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi  Depressioon -kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine  Stress – pensionile minek vabatahtlik või sunnitud  Vaesus – Eestis on vaeste protsent eakate hulgas kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt  Elamistingimused - (üksielavad eakad)

Sotsiaaltöö

doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas. 2. Geneetiline eelsoodumus teatud haigustele 3. Ema karakteristikud: Vanus alla 18 a. Vanus üle 40 a. Ema toitumus ( alatoidetud ema, ehk ülekaalulised vastsündinud)

Arengupsühholoogia

docx

Tervis ja heaolu

andma oma panuse ühiskonna heaks. Inimeste jaoks on vaimne tervis vahend, mis võimaldab neil realiseerida oma intellektuaalset ja emotsionaalset potentsiaali ning leida ja täita oma rolli ühiskondlikus, kooli- ja tööelus. Ühiskonna seisukohast aitab kodanike hea vaimne tervis kaasa jõukuse, solidaarsuse ning ühiskondliku õigluse kasvule. Halb vaimne tervis mitmekordistab kodanike ja sotsiaalsüsteemide kulusid, kahjusid ning koormust. Vaimselt terve inimene: • tajub maailma realistlikult, • on teadlik oma tundmustest ja käitumismotiividest ning • suudab kontrollida oma käitumist ja teatud määral jagu saada oma masendusest, hirmust ja halvast enesetundest, • on adekvaatse enesehinnanguga, suudab sõlmida lähedasi inimsuhteid, suudab töötada ja sotsiaalselt suhelda, • tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad:

Inimeseõpetus

doc

Tervise psühholoogia

Pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded et hakkama saada väliste ....... Nõab pingutust Pingutatakse et ohjata situatsiooni Toimetulek on õpitud käitumise stressiolukorras reageerimiseks Pidevalt muutuv protsess Isikuomaduste ja keskkonna interraktsioon võib olla evokatiivne introvertne laps jäetakse eemale, kuna arvatakse,e t ta ei soovigi osaleda. , proaktiivne mõjub ilneb siis, kui inimene hakkab ise endale keskkondi looma, intovertne inimene, otsib ka endale sellise töö (raamatukoguhoidja, reaktiivne . Triaad subjektiivne kogemus e. Tunne. Neurofüsioloogilised muutused autonoomses ja kesknärvisüsteemis. Emotsiooni väljendus. Stressiga toimetulek Sublimatsioon- suuname energia, mis on sotsiaalset aktsepteeritud, et oma tunnetega toime tulla. Viha Lähed poksi trenni. Aja ratsionaalne planeerimine. Sotsiaalne toetusvõrgustik. Oskus puhata.

Psühholoogia

docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Ema õmbleja, isa puussepp. Lapsepõlves põdes tuulerõugeid. . Allergiat ei tea endal olevat. Kahjulikke harjumusi ei ole (ei suitseta ,ei joo). Patsient arvab, et on oma vanuse kohta päris hea tervise juures. Tema ema on surnud 81a, isa suri 89 a . On õde 60 a, kes elab Tallinnas üksi ja on hea tervise juures .Vend on 65 a ja elab koos oma poja perega maal isa talus. Patsiendil on kaks poega. Patsient elab üksinda ja on liikuv inimene. Harrastab jalutamist ja kergemate kodutööde tegemist. Psühholoogiline ja hingeline tervis Patsient on tavaliselt emotsionaalselt stabiilne. Kontaktivõime on hea kuid tähelepanu hajutatud. Kohati esinevad meeleoluhäired. Patsiendi mõtlemine vastab eale, mälu halvenenud. Patsient räägib ja väljendab end arusaadavalt. Patsient on sõbralik, rahumeelne, omab kindlat maailmavaadet, pikemalt suheldes on avatud ja sotsiaalne. Stressiga tuleb toime omaette olles, mediteerides ja lugedes

Meditsiin

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

padova: Tänan! Mu esimene referaat Mõdrikul- tõesti, sain abi.

09:36 08-12-2014

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk