Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Eesti Lähiajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida "uus rahvuspoliitika" taotles ?
  • Kesklinn arhitektuuriliselt ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus:
 
EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I]
 
Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused:
Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu:
Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941-44 Saksa okupatsiooni aeg
Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58
Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68
Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86
Taasiseseisvumine 1987-91
Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu:
1944-53 Genotsiidiaastad
1953-64/68 Lootuseaastad
1964/68-80 Lämmatamisaastad
1980-81 Valestart
1981-86 Stagnatsiooni haripunkt
1987-91 Iseseisvumine
Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi:
1944-45/49 Kehtestumisaastad
1945/49-50.-te keskpaik - Klassikaline stalinism
1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad
1968-86 Tumeda tuleviku aastad
1987-91 Vaimse vabanemise aeg
 
Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab , et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga.
 
 
 
 
ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230–237, Tannberg 2013) [L+I]
 
Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik.  Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane , tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor . Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL ’u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas , et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL’u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL’u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides.
  
Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne ). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo instituut, mis pidi olema juhtivaks asutuseks NSVL ajaloo uurimiseks (Eesti ajaloo sektor , Arheoloogia sektor, Kunsti ajaloo sektor). Sektorite juhiks olid Eesti vabariigi ajal ajaloolased. Artur Vassar, üks vähestes, kes kaitses oma doktorikraadi Saksa okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon ), sotsialismi ajalooga . Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes ( etnoloogia , sotsioloogia sektorid ). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest.
 
Richard Kleis , 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan , 1950-1951, NSVL’us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee “Võim ja vaim” väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist.
 
1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni. Keskseks figuuriks jääb Lenin peale Stalini surma. Kui oli Lenini allkirjaga dokument väljaspool Moskvat siis tuli saata Moskvasse. 1980ndatel hakati koostama kartoteeki Lenini kohta, kuhu pandi kirja kõik sõnad, mida Lenin oli kunagi öelnud (Sõna all oli kirjas, kus Lenin kasutas seda sõna eriteostes ja mitu korda). Kartoteek hävis peale NSVL lagunemist. Eesti KK Partei Ajaloo Instituudi ülesanne oli materjalide uurimine ja kogumine, klassiku tööde tõlkimine ja kohalikus keeles väljaandmine. Lenini ja Marksi teoste tõlkimine ja väljaandmine. Täpne tõlge, kuidas kindlat sõna tuleb õigesti tõlkida. Hiljem lisandus partei uurimise ülesanne. 1980ndatel institutsioonis oli 51 töötajat. 1947-1948, Ivan Käbin esimene parteiajaloo instituudi juht. Joosep Saat , 1948-1956, uuris kuidas 1917 enamlaste pööre võttis aset Eestis. Aleksander Panksejev, 1960-1984, kõige kauem olnud parteiajaloo instituudi juht, pani lõplikult paika ENSV parteiajaloo uurimise.
  
Kõrgkoolide partei ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedrid:
 
Uue režiimi omaste ainete lisamine, mis toetas sovietseerimis protsessi. Tähtsaim aine oli marksismi teooria alused, mida hiljem hakati kutsuma NLK ajalooks. Ülevaade NLK loomisest, tegevustest, liikmetest läbi aja. Hiljem sinna lisandus stalinism. Aine oli ettenähtud kõigile kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele.”Marksismi leninismi kateeder ”, hiljem NLKP kateeder. Oli võimatu lõpetada kõrgkooli/ülikooli ilma soorimata seda ainet. Õpetati seda ainet esimesel ja teisel kursusel. Ainemaht on 170 tundi, osadel erialadel oli väiksem ainemaht (meditsiinis oli 120 tundi). Aine püsis NSVL lagunemiseni. Kes pidasid loenguid, pidid õpetaja partei ajalugu ning uurima , õpetajad olid kui väiksed uurimis üksused. Aine õppimine pidi andma noortele ideoloogilise maailma aluse. 50ndatel mõisteti, et sellest ainest on vähe, Nikita Hruštšovi ajal pikendati NKLP aine programmi. Nikita Hruštšov pakkus arvuliselt ajastut , millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism , mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas).
 
Välis-Eesti:
 
Rahvusteaduste eriseisund paguluses . - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada. Selletõttu 20. saj paguluse uuring ajaloos pole põhjalik.
Institutsionaalne tugi - Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968, AABS) - Tegutseb tänapäevani, korraldab konverentse, annab välja ajakirju, edendas ajaloo uurimist.
Üksikuurijate panus (R. Taagepera, T. Parming jt.) - Rein Taagepera kirjutas Balti riikide ajaloolise ülevaate (panustas pagulus ajaloosse).
Tartu Ülikooli ajaloo osakond :
 
Enamus ei tegelenud 20. saj ajalooga, enamus tegeles vanema ajalooga. Uuriti talurahvast. 1945- 1950ndad , likvideeriti etnoloogia, arheoloogia, Eesti ajaloo kateedrid. Ajaloo osakonnas jäi kaks kateedrid: üldajaloo ja NSVL ajaloo kateeder.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis:
 
Ülemineku periood- Periood 1980ndate keskpaigast kuni 90ndate aasta keskpaigani. Gorbatšovi perestroika muutused hakkasid esile ilmuma. Muudatused ajaloouurimise organisatsioonilises struktuuris ja uurijaskonnas: kogu partei ajaloo likvideerub, partei ajaloo instituut saadetakse laiali, taastatakse eemaldatud kateedrid NSVL ajal (arheoloogia, etnoloogia, eesti ajalugu, lähiajalugu), luuakse eraldi arhiivinduse kateeder. Publitseerimisvõimaluste avardumine: aeg, kus on võimalik paljudel ajaloo teemadel kirjutada, 80ndate ajakiri Looming (ajaloo ajakiri), ajakiri Akadeemia, 80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine).
 
Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid : Kirjalikud, esemelised, suulised , etnoloogilised, lingvistilised , audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid . Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolševiku tegevuste dokumente. Enamikel uurijatele olid arhiivi materjalid kättesaamatud, selle jaoks pidi olema partei liige. Hiljem tehti üleriiklik arhiiv, mis oli avalik kõigile. 1984. aastal reorganiseeriti ENSV riigi keskarhiiv kaheks: Tallinn: Eesti NSV oktoobri revolutsiooni ja sotsialistliku ülesehituse riikliku keskarhiiv (ORKA).Tartu: Eesti NSV rahvusarhiiv (RAKA). Jagati kahe arhiivi vahel olemasolevad materjalid, oktoobri revolutsiooni alates materjal oli ORKAs ja varasem materjal oli RAKAs. 960ndatel ja 1970ndatel luuakse olulisi arhiive: NSV teaduse arhiiv. ENSV filmi ja foto dokumentide riiklik keskarhiiv, Eesti NSV teaduse tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv (Koguti kõik projektid ). Rajooni arhiivid, ülesandeks oli talletada kohalike asutuste materjale, talletada personali dokumente. Arhiivid võeti julgeoleku organisatsiooni võimu alla (NSVL toimus see 1930ndatel). 1930ndatel hakati pidama rahvavaenlaste kartoteege, kus nad liigitasid ära erinevad rahvavaenuse tasemed . Pidevalt koguti rahvavaenlaste kartoteege kui miskit toimus. Sama süsteem kehtis ka ENSVs. Suur osa arhiivi materjalidest olid ära salastatud riigi poolt, neid hoiti erihoidlates. Sama erihoidlate süsteem toimis ka raamatukogudes, et lugeda oli vaja Moskva poolt õigust. Seda kirja sai kui oli vaja materjali uurimistöö jaoks. Nõukogude liidu ajal ei tohtinud teha suguvõsa uuringut . NSVL oli kaartide suhtes väga tundlik, sest NSVL kaart oli ebatäpne ( rannajoon ).
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Nõukogude aja allikate eripärast: Telefoniõigus- Korraldusi, käske, juhtnööre anti edasi telefoni teel, millest mingit paberalusel jälge ei jäänud. Selline korraldus toimis Jossif Stalini ajal. Jossif Stalinile meeldis telefoni teel paljusi asju ajada (eriti valitsusaja perioodi lõpul). Jossif Stalini ajal kõige tähtsam koht oli tema enda suvila . Jossif Stalini ajal kremlis pidi alati keegi olema ja vastama kõnedele, kuid Nikita Hruštšovi ajastul ta andis korralduse, et kreml peab olema kindlal ajal inimtühi. Telefoni kõned tehti, et ei jääks korraldustest jälge.
Nõukogude ajastu lingvistiline taust- Nõukogude ajal tekkis uus keel, milles olid sovetistlikud elemendid. Sõnade lühendamine, neutraalse sõna politiseerimine. See allikas annab palju informatsiooni selle ajastu ja asutuse kohta, kust dokument on pärit. Olid tehtud Nõukogude ajastul nimed nii poistel kui ka tüdrukutel, millel oli sovetistlik tähendus.
Nõukogude ajastu sotsiaalse etiketi elemendid- Mundri, eraldusmärkide, autasud , jne. Igal ajastul on olemas oma sotsiaalne etikett. Etiketi tundmine annab palju informatsiooni konkreetse ajastu kohta (lisa informatsioon). Läbiaja ühiskonna jaoks ordenite süsteem oli teisejärguline. N: Punast Ordenit oli raskem saada 50ndatel kui 80ndatel . Mitmed erialad said endale mundrid, toimus ühiskonna munderdamine.
Pealekaebused. Nõukogude Liidus teatati kõigest, isegi oma partei kaaslase ebaväärikast käitumisest (Kui partei liige omas armukest siis sellest saadi teada ning ta sai karistatud). Altpoolt tulnud kaebused, neid vaadeldi täpselt. Võeti sageli konkreetseid meetmeid kaebuste alusel.
 
Historiograafia põhijooned: olulisemad teemad, autorid ja käsitlused:
 
Üldkäsitlused:
1952- Üheköiteline Eesti NSV ajalugu.
1955- 1971 - Kolmeköiteline Eesti NSV ajalugu.
1959 - Üldhariduskooli õpik Eesti NSV ajalugu.
1961-1972- Kolmeköiteline Ülevaade Eestimaa kommunistliku Partei ajaloost.
1985- Venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost.
2005- Eesti ajalugu VI.
 
 
Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad:
Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu.
Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk.
Vastupanuliikumine - M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets
Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu.
Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik .
Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk
Väliseestlus- R. Raag , E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo.
Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin , T. Vahet, R. Ruutsoo , T. Made.
 
II. Nõukogude Eesti:
 
TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS :  (EA VI, 260–264) [L]
 
Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas:  Moskva peamised eesmärgid:
Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire . Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: piirilepingud (Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia , Soome), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, Lõuna-Sahhalini ja Kurili saarte okupeerimine. Soome kaotas 10% territooriumist ja 12% rahvastikust (~ 440 000 inimest). Lõuna-Sahhalini ja Kurili saared kuulutati 1944 aastal NSVL omandiks. Kiiresti moodustati Lõuna-Sahhalini oblasti.
 
Baltikumi isoleerimine Euroopast: Olulised muudatused: Baltikumi iseoleerimine Euroopast, Poolat tõugati eemale Leedu piiridest ja Ida- Preisimaa liideti NSVL.
 
Sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad : Teise maailma sõja ajal ja järel oli saavutada enda jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See tähendas nii 1939-1940. aasta vallutuste lõplikku kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku kontrolli saavutamist Ida-Euroopas. Leedu sai tagasi Vilniuse , Klaipeda ja väiksemad alasid lisaks nendele, mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu territoorium suurenes 9300 ruutkilomeetrit. Lätilt võeti ära Abrene alad, kaotas 1200 ruutkilomeetrit. Eestilt võeti ära Petserimaa, Narva tagused alad, 1957. a piirimuudatused. Eesti kaotas 2300 ruutkilomeetrit. NSVL oli plaan sokutada kõik liiduvabariigid ÜRO’sse, et omada rohkem hääli kui USA, kuid vastu võeti ainult Venemaa, Ukraina ja Valgevene.
 
Haldusjaotuse sovetiseerimine: Esimesel nõukogude aastal 1940-1941. Tuleb terve nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine. NSVL uue kommunistliku režiimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond, Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel.  Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August-september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess.
1950. aasta haldusreform :
Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu)
1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta.
26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. “Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s”, millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad . b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks.
 
Pärast haldusreformi :
5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu.
39 maarajooni.
27 rajoonilise alluvusega linna.
22 alevit .
641 külanõukogu.
 
Oblastieksperiment: (1952-1953)
N. Karotamm 1949 “Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole.”
3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s.
4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s.
 
Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn.
Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi , Liepaja, Riia
Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid .
 
Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat:
 
Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964:
Uute alevite ja linnade moodustamine.
Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus , vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki.
Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid . Hiljem taastati Pärnu rajoon . 1959. a, 37’st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni.
Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine.
Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine.
 
Ühendati väiksed kolhoosid suurtemateks kolhoosideks, et oleks kergem majandada. Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne.
HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS:  (EA VI, 250–256, 268–274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S]
 
Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. (ÜK(b)P KK Eesti Büroo; Üleliiduline Kommunistlik bolševike partei keskkomitee )
 
Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine: Eesti taasvallutamine 1944. aastal. Loodi operatiivgrupid. Rakendati Nõukogude võistruktuuri töölerakendamine. 0.-11.09.1944- Võrus EK(b)P KK pleenum . - Esimene Nõukogude võimu põhiinstitutsiooni üritus, mis avalikkusele teada anti. Tühistati kõik Saksa ajal vastuvõetud seadusaktid ning taasjõustati kõik seadused, mis võeti vastu esimesel Nõukogude Liidu aastal.
 
Operatiivgrupid: Moodustati Nõukogude tagalas, enne Eesti territooriumile saabumist. NSVL tagalas pandi paika iga asula/piirkonna jaoks väike kohalik võimumeeste grupp. Kui punaarmee vallutas Narva siis peale punaarmeed saabus Narva operatiivgrupp, kes hakkas koheselt kohapeal Nõukogude võimu rakendama . Sellised operatiivgrupid moodustati iga linna kohta. Julgeolekuorganil oli vaja kontrollida kohalikud elanikud, neil oli informatsiooni NSVL vastaste inimeste kohta, kelle vastu tuli rakendada karme meetmeid. Üritati koguda erinevate piirkondade kohta informatsiooni (Konkreetses piirkonnas elavate inimeste kohta), infot koguti NSVL tagalast. Informatsiooni saadi vanadest Balti-Saksa ajalehtedest, seal oli kirja pandud, kes määrati valla- või maavanemaks. Informatsioon koguti kokku ning töödeti läbi. Kirjutati aruandeid, et mis toimus linnas, aruanded saadeti NSVL kõgreimale organile (Tavaliselt polnud midagit väga juhtunud, osad aruanded väidavad, et suri 2 inimest siis teised aruanded väidavad, et keegi ei surnud).
 
Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim: Poliitiline võim kuulub parteile.
Kuni 1952. aastani:
ÜK(b)P- Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei.
EK(b)P- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei.
Alates 1952. aastast:
NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei.
 
 
Partei kõrgemad võimuorganid:
Kongress .
Pleenum.
Keskkomitee (KK).
Revisjonikomisjon.- Oluline võim puudus.
KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese .
 
Parteiaparaat:
KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis.
KK esimene sekretär.
KK sekretariaat.
KK osakonnad ja nende töötajad.
 
Täidesaatev võim:
 
Eesti NSV valitsus:
1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN)
Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN)
Rahvakomissariaadid/ministeeriumid:
Üleliidulised.
Liidulis-vabariiklikud.
Kohalikud.
Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed.
 
Täidesaatev võim:
 
Eesti NSV valitsusjuhid:
1944-1951- Arnold Veimer
1951-1961- Aleksei Müürissepp
1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega.
1984-1988- Bruno Saul
1988-1990- Indrek Toome
 
 
 
 
Seadusandlik võim:
 
Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil:
Ülemnõukogu istungjärkudel.
Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu.
Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL’us.
 
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed:
1940-1946- Johannes Vares- Barbarus . - Poeet, doktor . Võttis vabatahtlikult endalt elu.
1946-1950- Eduard Päll
1950-1958- August Jakobson - Nõukogude Eesti kirjanik. Sai kahekordselt Stalini preemiat. 40ndates temast sai võtme figuur kirjanike elujuhtimisel. Kirjanike liidu esimees. Ei kasutanud ära oma Ülemnõukogu Presiidiumi positsiooni, isegi aidata kirjanike, kes sattusid hätta.
1958-1961- Johan Eichfeld
1961-1970- Aleksei Müürisepp
1970-1978- Artur Vader
1978-1983 Ivan Käbin
1983-1990- Arnold Rüütel
 
EKP koht võimustruktuuris:
EKP liikmeskonda iseloomustas 1944-1990:
Liikmeskonna kiire kasv.- Punaarmeest demobiliseeriti sõjaväelasi ja ohvitsere, keda võeti vastu parteisse.
Eestlaste osakaalu suurenemine.- Esialgselt oli rohkem venelasi , kuid läbiaja eestlaste osakaal EKP’s suureneb.
Naiste osakaalu aeglane kasv.
Vananemine.
Haridustaseme tõus.
Tööliste osakaalu vähenemine.
 
EKP KK esimesed sekretärid:
1944-1950: Nikolai Karotamm. (NSVL tagala partei sekretär 1941-1944)
1950-1978: Ivan Käbin.
1978-1988: Karl Vaino.
1988-1990: Vaino Väljas.
 
Kaadri komplekteerimise allikad: Kaadri komplekteerimise allikad:
Moskva “kaadriabi”.- Oskustega inimesed, kes suunasid ja abistasid sovitiseerimisprotsessi edendamist kohapeal.
Demobiliseeritud. - Kõige olulisem kaadri allikas. Protsess, mis on seotud punaarmee järk-järguline laiali saatmine . 1945. a maiks oli punaarmees 13miljonit. 1945. a vabastati vanemad teenijad teenistusest. Septembris anti välja järgmine ukaas, millega vabastati uus seltskond . Kestis kuni 1948. a alguseni
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti Lähiajalugu #1 Eesti Lähiajalugu #2 Eesti Lähiajalugu #3 Eesti Lähiajalugu #4 Eesti Lähiajalugu #5 Eesti Lähiajalugu #6 Eesti Lähiajalugu #7 Eesti Lähiajalugu #8 Eesti Lähiajalugu #9 Eesti Lähiajalugu #10 Eesti Lähiajalugu #11 Eesti Lähiajalugu #12 Eesti Lähiajalugu #13 Eesti Lähiajalugu #14 Eesti Lähiajalugu #15 Eesti Lähiajalugu #16 Eesti Lähiajalugu #17 Eesti Lähiajalugu #18 Eesti Lähiajalugu #19 Eesti Lähiajalugu #20 Eesti Lähiajalugu #21 Eesti Lähiajalugu #22 Eesti Lähiajalugu #23 Eesti Lähiajalugu #24 Eesti Lähiajalugu #25 Eesti Lähiajalugu #26 Eesti Lähiajalugu #27 Eesti Lähiajalugu #28 Eesti Lähiajalugu #29 Eesti Lähiajalugu #30 Eesti Lähiajalugu #31 Eesti Lähiajalugu #32 Eesti Lähiajalugu #33 Eesti Lähiajalugu #34 Eesti Lähiajalugu #35 Eesti Lähiajalugu #36 Eesti Lähiajalugu #37 Eesti Lähiajalugu #38 Eesti Lähiajalugu #39 Eesti Lähiajalugu #40 Eesti Lähiajalugu #41 Eesti Lähiajalugu #42 Eesti Lähiajalugu #43 Eesti Lähiajalugu #44 Eesti Lähiajalugu #45 Eesti Lähiajalugu #46 Eesti Lähiajalugu #47 Eesti Lähiajalugu #48 Eesti Lähiajalugu #49 Eesti Lähiajalugu #50 Eesti Lähiajalugu #51 Eesti Lähiajalugu #52 Eesti Lähiajalugu #53 Eesti Lähiajalugu #54 Eesti Lähiajalugu #55
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ajaloolik Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt ainest Eesti Lähiajalugu. Tasub eraldi õppida selgeks kirjanikud, kunstnikud ja sportlased. Ise sain A kätte.
Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused , Lähiajaloo piirid , Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused , ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine , Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid , Nõukogude aja allikate eripärast , Historiograafia põhijooned: olulisemad teemad , autorid ja käsitlused , Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas , Baltikumi isoleerimine Euroopast: sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad , Haldusjaotuse sovetiseerimine , 1950 , aasta haldusreform , Oblastieksperiment , Muudatused haldusjaotuses pärast 1953 , aastat , Balti küsimus Kremlis 1944 , aastal , Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine , Operatiivgrupid , Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline , täidesaatev ja seadusandlik võim , EKP koht võimustruktuuris , Kaadri komplekteerimise allikad , Nomenklatuur , Standardvalimised , Moskva kontrollimehhanismid , ÜK(b)P KK Eesti Büroo , Baltikumi sovetiseerimine Ida-Euroopa arengute kontekstis , Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned , Eesti NSV “valitsejad” , Karotamm , Vares , Käbin ja tema meeskond , Vaino , Võimuvõitlus Eesti NSV võimuladvikus , Võitlus “kodanliku natsionalismiga” , 1950 , aasta märtsipleenum: põhjused ja tagajärjed , Eesti NSV koht L , Beria “uues rahvuspoliitikas” , “Sula-aja” poliitilised olud , Nn , komsomoliopositsioon , Vastukajad Ida-Euroopa sündmustele (1956 , aasta Poolas ja Ungaris , 1968 , aasta „Praha kevad“) , Uusvenestuse pealetung , Noorterahutused ja 40 kiri , Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus , Maareform ja kollektiviseerimine , Sundindustrialiseerimine , Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine , Linnastumine , Käsumajanduse tagajärjed , Majanduslik ummik 1980 , aastatel , Demograafilise arengu põhijooned , Elanikkonna arvukus , etnilise koosseisu muutumine , „Raudne eesriie“ , Piirirežiim , Suur põgenemine , Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased , Eestlaste peamised asukohamaad , Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes , käik ja tulemused , Pagulaskonna tegevuse põhisuunad , Eksiilvalitsus , Välis- ja Kodu-Eesti suhted , Eesti NSV välisministeerium , Eesti NSV ja Soome suhted , KGB ja pagulased , VEKSA tegevus , Balti küsimus rahvusvahelisel areenil , Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus , Kiriku koht ühiskonnas , Haridusolud , Nõukogulik teaduskorraldus , Kirjandus , Kunst , Arhitektuur , Muusika , Teater ja kino , Meedia , Side Läänemaailmaga , Vaimuelu kontrollimehhanismid , Tsensuur , Elu-olu ja mentaliteedi muutused , Gorbatšov ja perestroika Nõukogude Liidus , Idaloki kokkuvarisemine , Muutuste algus Eesti NSV-s: uus ärkamisaeg , Laulev revolutsioon , Ühiskonna politiseerumine , Suhted keskvõimuga , Üleminekuperiood , IME majandusprogramm , Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus , 1991 , aasta jaanuarisündmused Baltikumis , Iseseisvusreferendum , Augustiputš Moskvas ja selle kajastumine Eestis , Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine , 1991–2018 , Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamise ja riikluse arengu põhijooned , Balti riikide tee Läände pärast iseseisvuse taastamist: ühis- ja erijooned

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
docx
Eesti lähiajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
52
docx
Nõukogude Liidu eksam
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
32
docx
Leedu ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun