Milline on tulevik ilma noorteta? Seda ei kujutagi ette, sest noored on meie tulevik. Paljud kooliõpilased on hetkel eluetapis, kus nad peavad otsustama, mida tulevikus teha. Valikutega kaasnevad rõõmud ja mured – meil on palju võimalusi õppimiseks ja töötamiseks, mille vahel ei oska enam orienteeruda. Kuidas nende valikute vahel õnnelikult ellu jääda? Valikuid on palju ja neid tuleb aina juurde. 30 aastat tagasi oli poeletid kümneid kordi lühemad, kataloogid õhemad ning ülikoolides vähem erialasid. Just hariduse valdkonnas on valikute rohkus ühest küljest hea ja põnev, teisest küljest hirmuäratav – mis saab siis, kui ma teen vale otsuse? Noorele inimesele pakub kõige rohkem valikuvõimalusi kool. Millistel üritustel osaleda, kellega sujub koostöö, millises gümnaasiumis haridusteed jätkata – neid otsuseid tuleb tihti langetada. Teadmatus sellest, mis edasi saab, teeb nii mõnegi meist murelikuks
Tööpäevad oli pikad ning palgad madalad. See oli NSVL üheks eesmärgiks ühtlustada klasside vahelised tasemed. Pärast II maailmasõda panid lääneriikid rõhku oma majanduse edendamisele.Tänu sellele oli lääneriikide letidel uued kaubad, mida said kõik inimesed endale osta. Seevastu rõhus NSVL endiselt sõjatööstusele ning seetõttu jäi teiste majandusharude jaoks vähem tööjõudu ja raha. Poest oli raske midagi saada, sest tavaliselt olid poeletid tühjad, aga kui poes oli midagi huvitavat, siis seda said ainult need inimesed kellel olid vastavad talongid või siis need inimesed kellel oli tutvusi. Selline olukord pani vohama leti aluse kaubanduse ja salakaubanduse. 20. sajandi teisel poolel elanud vene rahvas oli sellepärast eriline, et nad kannatasid välja sellise karmi riigikorra ja pidasid vastu. Nende elu oli raskem, kui mujal maailmas, aga nad elasid selle üle.
inimestele töökohtasid, mängivad rahvusvaheliste firmade loodud uued töökohad seal äärmiselt tähtsat rolli. Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa majanduse kasvu. Globaliseerumise probleemiks on ületarbimine, mille toob kaasa majanduse tõus. Arenenud maade inimestel on piisavalt raha, et endale kõike lubada ja ettevõtted muudkui toodavad, isegi seda, mida inimene tegelikult ei vaja. Tänapäeval võib poest ju endale soetada ükskõik mida, poeletid on alati kaubast lookas. Kogu selle kauba tootmiseks raisatakse aga väga palju taastumatuid loodusressursse. Rahvusvahelised firmad küll pakuvad aasialastele tööd, kuid ühtlasi toovad neile riikidele kaasa ka mitmeid muresid, saastades sealset keskkonda jäädavalt. Põllumajandusfirmad väetavad maad üle ja muudavad nad sedasi kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ja globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste.
Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas. Majanduslik ummik 1970. aastatel aga majanduse arenemise võimalused jäid ummikseisu. ENSV paistis silma NSVLi ühtete kõrgemate majandusnäitudega, kuid siiski ka seal oli tunda allakäiku. Rahva toidulaud jäi aina nigelamaks ning poeletid olid tühjad oli toiduainetekriis. Olukord tulenes ENSV põllumajanduse allutatusest üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele
teiste autode nupule vajutamisega. Loomulikult polnud sellist autot reaalselt olemas, aga propagandana töötas see super hästi, sest peategelane oli karismaatiline ja noortepärane, samal ajal kui nõukogude filmide kangelased olid igavad, korralikud paipoisid. Sama „Dallase“ seriaaliga, kus inimesed nägid kuidas inimesed elasid välismaal, kõigil olid autod, käidi ringi moodsates riietes, töötati pilvelõhkujates jne. See kõik lõi pildi unelmate maast. Ajal mil Eestis olid poeletid toidukaupadest praktiliselt tühjad, näidati Soome televisioonis reklaami, kus letid olid toiduainetest lookas ja müüjad püüdsid teha kõik selleks, et inimesi ostma meelitada, mitte nii nagu siin, kus saada polnud midagi ja kui midagi müüki tuli, tuli see lihtsalt ära krabada, sest hetke pärast polnud enam sedagi. Loomulikult võitles nõukogude võim Soome televisooni propaganda vastu, kuid tulemus oli täpselt
Kuna ise nõukogude ajast midagi ei tea, saan kirjeldada ainult seda, mida olen kuulnud oma vanematelt ja vanavanematelt. Nõukogude ajal olid kõik poeletid samade kaupade valiku ja hindadega. Sarnased olid ka inimeste kodud, nende mööbel lauanõud ja ka rõivad. Pidulauad olid traditsioonilised, enamik pidudel ühesugused, ainuke vahe oli selles, et need kellel olid aiamaad, kes said ise kasvatada toorainet lisaks nendele mis poest osta sai, mida ei olnud muidugi palju, nende lauad olid natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi
võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetav. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas aga Eesti NSV "panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi.Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis.
rohkem igale poole majanduslikele aruteludele ja tulevikuplaanidesse ning arvestatakse ka Eesti huvidega. Globaliseerumisega kaasneb ka palju erinevaid probleeme. Üheks neist on suur ületarbimine, mille toob kaasa majanduse tõus. Arenenud maade inimestel on tekkinud piisavalt raha, et endale rohkem lubada ja ettevõtted muudkui toodavad, isegi seda, mida inimene tegelikult ei vaja. Tänapäeval võib poest ju endale osta ükskõik mida, poeletid on alati kaupa täis. Kogu selle kauba tootmiseks raisatakse aga väga palju taastumatuid loodusressursse. Põllumajandusfirmad väetavad maad üle ja muudavad nad sedasi kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ning globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste. Aina suurenev probleem Eesti jaoks on tööjõu massiline väljaränne.. Hinnanguliselt töötab praeguseks ajaks ainuüksi Soomes juba 90 000 Eesti elanikku, mis on väga
Valikud ja võimalused Kellele meist ei meeldiks mugavus, võimaldab ju näiteks auto hõlpsasti soojalt ühest kohast teise pääseda ning ka kilekott on üheks parimaks abimeheks soetatud kaupade pakendamisel. Igapäevane tarbimisest saadav nauding varjutab aga probleemid pikamaajalise keskkonna muutusega seoses. Pideval tavainimese heaolu parandamise teel, on risk, et praegu veel olemasolevate valikute ja võimaluste asemele võib varsti jääda vaid paratamatus ja leppimine. Millega on siis õigupoolest tegu? Moodne inimene on harjunud palju tarbima. Veel paarkümend aastat tagasi valitses poelettidel tühjus ja kaupa võidi saada vaid tutvuste kaudu. Nüüd aga üha enam globaliseeruvas maailmas on elatustase paranenud ja kaubavahetus paremini arenenud. Poeletid on kaupa täis ning inimesed ei kõhkle seda ostmast. See kõik tingib massilise tarbimise, millest omakorda tuleneb hulgaline tootmine. V...
karistada (joonlauaga vastu näppe lüüa). Tollel ajal õpetati välja selliseid inimesi keda parasjagu vaja läks näiteks raamatupidajad. Nõukogude aeg oli töökoht kohustuslik, kõigil pidi töökoht olema, sest plaanimajandus nägi nii ette (inimesed pidid olema võrdsed). Pildid Pildil on siis see nõukogude aegne joogiautomaat. Sajusaared osta.ee oksjoni kuulutus 2015 Lapsed kolhoosi põllul kartuleid korjamas. Õhtulehe artikkel 2020 Nõukogude aja tühjad poeletid. Õhtulehe artikkel 2012 Kasutatud Allikad Manjana K. (2022). Tik Tok. Vaadatud aadressil https://www.tiktok.com/@manjana_ Wikiwand. Loetud aadressil https://www.wikiwand.com/et/Eesti_NSV Endine töökaaslane
võimust, ringi sõitis koos arstide brigaadiga, reanimatsiooniaparaadiga - 1976 1982 mitmel korral kliinilises surmas, kohtumistel alati kardeti, et kukub - 1978 algab uus venestamislaine - 1982.aastaks oli riik viidud majandusliku kaose äärele: kohtadel korruptsioon, omavoli, alkoholism, riigivargus. Kõik majanduslikud plaanid jäid täitmata. Tegeldi juurdekirjutustega. - raskused energeetikas, söe-ja metsatööstuses, transpordis, tarbekaupade tootmises, toidukaupade puudus, poeletid tühjad - märksõnaks sai defitsiit - halvenes rahvusvaheline olukord - massilisi repressioone ei toimunud, kuid represseeriti kogu aeg - puudus sõnavabadus, valitses loosunglikkus, paraaditsemine, käsumajanduse süsteem - bürokraatlik vägivald valitses mõistuse üle - põlu all olid geneetika, küberneetika, dzäss, rokkmuusika, sotsioloogia, politoloogia - probleeme ei lahendatud, vaid lükati edasi
Saksamaa Liitvabariigi, >Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile. Kiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Majanduslik ummik. 1970. aastatel püsis nõukogude majandusmudel ainult tänu naftadollaritele. Põllumajanduses laiendati seakasvatust sisseveetavate teraviljade baasil. Poeletid tühjenesid, süvenes toiduainetekriis. Tööstuse oli 1980. aastateks üle 90 % allutatud üleliidulistele ametkondadele. Kaupade saamiseks vajati tutvusi. Sotsiaalsed probleemid. Põlisrahvale oli üheks negatiivsemaks tagajärjeks demograafilise situatsiooni pingestumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Muulaste osatähtsuse jätkuv kasv pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri.
Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelõkige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetatav. Põllumajanduse areng oli allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas aga Eesti NSV ,,panuse" suurendamist liha ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis. ,,Sõja ajal ja peale seda ei olnud suhkrut saada. Meil tehti suhkrupeedi siirupit. See oli ainus maiustus, mida lapsed sellel ajal süüa said. 50ndate keskel hakkas ka vahel suhkrut poelettidele ilmuma. Vahel tuli poe juurde järjekorda minna öösel ja seista seal 6-7 tundi, et pool kilo suhkrut saada. Koju tulles võis kohata mitmeid ,,kotipoisse", kes käisid ringi ja nurusid toiduaineid."
avalikkuse ja naaberriikide poole. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidu tööstuse- ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduses suurenes seakasvatus tänu sisseveetavale teravilja saadusele, mille vastuvõtuks ehitati ka Tallinnasse Uussadam. Samal ajal muutus kohalik tarbimine üha kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis. Tööstuse paisutamise tagajärjel suurenes oluliselt migrantide sissevool, mille tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahvastikus ning ülerahvastusid linnad. 1980. aastaks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud juba peaaegu 60%- ni. Samal ajal elas linnades 70% kogu elanikkonnast. Kultuurielu Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid
Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950.aastate lõpul hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse kasv paisutad ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanu suurettevõtteid ja rajati lisaks uusi. Majanduslik ummik Põllumajanduslik areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Märkimisväärne osa Eesti NSV tööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Kuna kõigest oli puudus, siis sai ära elada ainult tutvusi omades, ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine
elutingimused paranesid märgatavalt. Kahjuks andsid selle suurushulluse tagajärjed ennast rohkem tunda: kurnas maad ja halvendas keskkonna olukorda. xxvi. Majanduslik ummik Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele, mis tähendas Eesti NSV liha- ja piimasaaduste osa suurendamist üleliidulises fondis. Sisseveetava teravilja baasil laiendati kiires tempos seakasvatust. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 H...
*NSV majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduse areng oli Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas ENSV ,,panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Sisseveetava teravilja baasil laiendati seakasvatust. *Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. *Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks, poeletid tühjenesid ja süvenes toiduainetekriis. *Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi.
Lääne kaubad olid eriti ihaldusväärsed. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnev vabadus tähendas "võimaluste vabadust", mis tähendab ka valiku olemasolu ja vabadust tarbimises (Kennedy 2002 Rahu kaudu). Püüdlus kodanikuvabaduse poole oli tugevasti seotud just tarbijavabadusega (Keller & Kalmus 2009). Läänelik tarbijakultuur hakkas Eestis arenema 1980-ndate lõpus (Keller & Kalmus 2009). Peale Nõukogude Liidu lagunemist täitis turumajandus kiiresti poeletid kõikvõimalike kaupadega ning andis võimaluse Nõukogude ajal kroonilise defitsiidi all kannatanud inimestele võimaluse tarbida kõike soovitud asju ühel tingimusel selleks, et tarbida, peab olema raha. 1990-ndad tõid kaasa uusi kultuurivorme nagu reklaam, bränding ja "soppamine" ning alates 1995-1997 võib rääkida nihkest tarbimise esteriseerumise, postmaterialiseerumise ning tarbijakultuuri rafineerituse poole (Keller 2004). Tänaseks võib öelda, et Eesti
hindadega. Uhiuued rahad olid osa meie kultuurist, ajaloost ja kindlasti igaühele veel midagi, aga oluline on see, et oma rahaga pidid kõik üheskoos hakkama homset Eestimaad üles ehitama. Tulevikulootusi ei suutnud varjutada ka rahavahetuse varjus toimuv hinnatõus. Pärast rahareformi oli olukord kaubanduses esialgu endine. Kui esimene kroonivaimustus oli möödas, veeres elu jälle oma rada pidi edasi ning märkamatult, kuigi aegamööda täitusid poeletid tõepoolest aina enam kaupadega. Krooni tulek tõi poelettidele lisaks kohalikule ja idanaabrite toodetud kaubale ka välismaised kaubad. Enne seda ei osanud keegi unistada, et Soome televisioonist nähtud tehnika ja kogu maailmas tuntud firmade kaubad jõuavad ka Eesti poelettidele. Kadusid 19 järjekorrad ja hirm, et kaupa ei jätku. Küsitlusest selgus, et rahavahetus oli meie riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
