Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1
organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada selle liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine seisneb protsesside juhtimises organisatsioonis, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha-, info- ja materiaalsed ressursid ühtseks tervikuks. Juhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi, sai tähelepanu ajal, mil tehnoloogilise revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. JUHTIMISE ARENG Traditisiooniline juhtimisstiil Ettevõte kontrollib iga tulemust Kui vead on tehtud, see korrigeeritakse. Tegijat karistatakse. Juhtimine on jagatud erinevatele juhtidele harudes. (Hierarhiline süsteem ) Töötajaid motiveerib hirm põrumise ees. Tootlikusele keskendumine Kriisiolukordi lahendatakse jooksvalt Palga teenimise eesmärk MIKS VAJAB MUUTUSI?
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata i...
Toode oleks männipuidust, kahe sahtliga, tugev ja mahukas ning sobiks ideaalselt tubade jaotamisel väiksemateks üksusteks. Toode oleks lõplikult viimistletud naturaalse lakiga, kuid tarnitakse detailidena ning vajab kohapeal kokkupanekut. Toodet annab erinevalt toonida. Näiteks: antiikõli, valge lakk jne. Toote tükihind oleks ligikaudu 3000 EEK Teiste konkurentide ees on antud ettevõtte eeliseks uudsus. Ettevõte alustab uue ja moodsa masinapargiga, samas kui konkurentide masinapark on vana, limiteeritud ja amortiseerunud. Samuti värsked disainiideed - vanemate firmade ees, kes on juba aastaid valmistanud sarnaseid ja traditsioonilisi riiuleid vananenud tehnika tõttu. Seega on antud ettevõtte stardipositsioon kõvasti etem. Turu ja tarbijate analüüs Väljavalitud sihtgrupiks on peamiselt tuntuim mööbli edasimüüja baltikumis: IKEA. Tooteid saavad osta ka eraisikud otse firmalt, ilma vahendustasudeta. Samas on plaan pakkuda antud
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t
PUUVILJADE KUIVATAMINE JA KUIVATID Merlin-Hans Hiiekivi Biotehnilised Süsteemid III 1 Töögraafik Tegevus/kuup 15.0 6.1 13.- 20.- 27.10 03.- 10.- 17.- 24.- . 25.- 01. 08- äev 9- 2.1 19.1 26.10 -2.11 09.1 16.11 23.1 30.11 31.1 -08.0 12.0 5.10 0 0 1 1 2 1 1 Ainetöö xxx xx teemavalik Lähteandmet xx xxx e valik Kirjanduse xx xxxx xxx xxx xxx xxx otsimine Kirjandusega xx xxxx xxx xxx xxx xxxx xxxx xxx xxxx xx tutvumine ...
Tavaliselt kolhoosnikele palga maksmine toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei tulnud erinevad kampaaniad (maisikampaania, ruutpesitsemise kampaania). 1958. aastast hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70- ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse
Sisukord EESSÕNA Personalijuhtimine Mis töö see on? Tänapäeval ei saa ükski suurem organisatsioon läbi personalijuhita. Personalijuhi tööpõld on väga lai kogu inimressursi korraldamine ja juhtimine. Personalijuht töötab koostöös juhtkonnaga välja personalipoliitika põhiseisukohad millise kvalifikatsiooniga tööjõudu vajatakse, kui suur on optimaalne töötajate arv, milliseid töökohti on vaja tulevikus juurde luua ja milliseid koondada, mille alusel käib töö eest tasustamine, tunnustamine ja edutamine jne. Ta hoiab lähtuvalt seadusandlusest ning ettevõtte sisekorrast korras firma dokumentatsiooni (lepingud, töötajate arvestuse, puhkusearvestuse jne). Personalijuht korraldab personali leidmiseks ja väljavalimiseks konkursse, juhib kandidaatidega peetavaid tööintervjuusid. Ta koostab iga töökoha kohta ametijuhendi, kus on kirjas inimese vastutus ja kohustused, korraldab töötajate seas kirjalikke küsitlusi (töötingimuste jms kohta) j...
Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: K 16 Jaanuar 9.30 10.30 1. Personalijuhtimise olemus ja kujunemine Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid";
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
Eestis on olemas selline firma nagu logistika pluss. Seal kasutatakse päikesepaneele. Laokulu vähenes. Samuti on paberikulu vähendatud, transporti muudetakse ökonoomsemaks kasutatdes teekonna optimeerimist(co2 vähenemine) ja maksimum koormaid. Osad inimesed eelistavad nähe toodetel märget, et need on tulnud loodussõbralikult firmalt, mistõttu on neil konkurentsieelis. Reklmaamitakse, et nad keskkonnasõbralik firma. Eesti masinapark pole väga loodussõbralik. Sadolin kautab 100% rohelist energiat(Eesti Energia roheline pakett). Tarneahelas annab konkurentsieelise nendes riikides, kus roheline energia on kallim, kui tavaline. Eestis erilist vahet hinnas pole. Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine. Innovatiivsete lahenduste kasutamine Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 4
moodustati teemeistrite piirkonnad ja määras rahastamise. Vaesus ja rasketehnika puudus võimaldas teid siiski peamiselt kohendada. Esimene betoonsild 1926 Tartu Vabaduse Sild . Hakkasid levima liiklusmärgid ja tunti huvi liiklustiheduse vastu, mis näitas väga väikest liiklustihedust ja väikeseid kaubakoguseid. Esimene teehöövel saabus 1926 hiljem ka USA-st teemasinaid. 1932 olid igal maakonnal oma teedeosakond ja masinapark. Esimene ekskavaator jõudis 1936 Väike masinapark ei võimaldanud siiski suuri mahtusid, Harjus ehitati 5-10 km uusi teid b4-4,5m. Veel 20 saj alguses puudus vajadus teid lumest rookida, sõideti saanidega jne. Vajadus tekkis 1925 kui liikusid esimesed bussid, nende läbipääsemine tekitas vajaduse. 1929 saadi niikaugele, et igas maakonnas oli veoauto ette kinnitatav sahk. Kui 1936 eraldati lumetõrjeks 39000,- siis 37/38 juba 213000,-. Eks selline asi pärssis kogu arengut, kui ei olnud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Tutvumis-ja erialapraktika Praktikaaruanne Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1.ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS........................................................................5 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne. 5 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus......5 1.2.1.Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga..........6 1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes..................................................................6 1.3.1.Ettevõtte peamiste logisti...
Uus NSVL juhtkond pööras põllumajandusele rohkem tähelepanu, suurendas selle majandusvaldkonna finantseerimist ning tühistas varasemaid kolhoosidele üle-jõu käivaid kohustusi. Eesti NSV-s tõi see enesega kaasa: A) Vähendati kolhooside kohustuslikke müüginorme. B) Tõsteti riiklikke varumishindu. C) Alates 1950.aastate lõpust hakati kogu palka maksma kolhoosnikele rahas. D) Isiklikelt abimajapidamistelt kaotati järk-järgult kohustuslikud müüginormid. E) Paranes ühismajandite masinapark. F) Kasvas ühismajandite juhtivkaadri ametialane ettevalmistus. G) 1960.aastatel alustati majandite spetsialiseerumist mingis kindlas valdkonnas (linnu-, sea- või loomakasvatus) ning alustati suurfarmide rajamist. SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2. märtsil diagnoositi tal ajuverejooks, mille oli põhjustanud kõrge vererõhk ja kõhuverejooks. Stalin suri 3 päeva hiljem 74 aasta vanuselt.
Missugused maaeluga seotud muutused 1950. ja 1960. aastatel leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks? 1953.a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse; 1954.a hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas; Majanditele müüdi masina-traktori-jaamade likvideerimise käigus nende masinapark, see aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele; 1951a Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine; Põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele; Abimajandite loomine. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Tallinn, Tartu. Missuguse tähenduse omandas Kirde-Eestis leiduv põlevkivi
1) muutuvkuludes kütuse ja määrdeõlide kulud korrashoiukulud masinajuhi töötasu 2) 3) püsikuludes masina amortisatsioon hoiustamiskulud kindlustusmaksed intressikulud ettevõtte üldkulud 4) Masinkulude vähendamise võimalused · tootmise spetsialiseerumine (suurema tootmismahu korral spetsialiseerumine 2-3 kultuuri kasvatamisele, millede viljelemist kasutatav masinapark on sarnane) · tootmise mitmekesistamine (jõumasinate ja transpordivahendite intensiivsem kasutamine taime- ja loomakasvatuses) · teenustööde tegemine · tööoperatsioonide ühitamine · tehnoloogia muutmine/täiustamine · optimaalne masinapark · masinate ühiskasutus ja rentimine · masina korrashoid ja masinajuhi hea töö 5) 6) 4.2. Tehnika kasutamise efektiivsus 7) Termoniloogia
minimaalse marginaaliga, 7 ... 10 protsendilise kasumiga ja pidevat käibevahendite nappust. Hangete tingimustesse sisse kirjutatud, et arved esitatakse alles pärast tööde akteerimist, akteeritakse korraga umbes kuu aja tööd ja arved kuuluvad väljamaksmisele 45 päeva pärast arve esitamist. ... eelised konkurentide ees ehitusturul on kiire kohanemisvõime, paindlikkus, pikaajaline ehituskogemus, kvalifitseeritud ehitajad, olemasolev masinapark ning korralikud tööriistad. Tööd teostatakse kiiresti ja kvaliteetselt, tähtaegadest on suudetud kinni pidada. Ettevõttepraktika aruanne 4. JUHTIMISTEGEVUS OÜ ... juhatuses on kaks liiget: ettevõtte omanik, juhatuse esimees, kes töötab firmas tegevjuhina ja juhatuse liige, kes töötab ehitusjuhina. Tegevjuht ja ehitusjuht tegelevad objektide leidmise, hinnapakkumiste koostamisega ning lepingute sõlmimisega
Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev reziim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses. 1950.-ndate alguseks oli NSVL-i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Lisaks hakati väiksemaid
ning reguleeris hinnakujundust. Ulatuslik migratsioon tõstatas ulatusliku keeleprobleemi. Keeleprobleemist tekkis suur probleem, kuna eestlased ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. 1950. aastate alguseks oli põllumajandus NSV Liidus täielikult laostunud, mis soosis kolhoosikorra arengut. 1954. aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. 1951. aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Põllumajandus taastus vaevaliselt. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid
kogumist. Paul Johansen (1901-1965) Tallinnas toimusid suurejoonelised kaevamised 1950. aastate alguses. Johansen avaldas 1950. aastatel raamatu Tallinna kujunemisest, kuid sellega NSVL hakkas rahastama kaevamisi, et lükata Johanseni vaade ümber ning väita, et Tallinn on loodud eestlaste ja venelaste poolt. Lääne-Euroopas oli 1960. aastatel majandus kosunud ja algas linnades suur ehitusbuum. Rajati suuremaid ja võimsamaid ehitussüvendeid ning see masinapark, mis selleks rajati kippus hävitama kogu kultuurkihti. Arheoloogidel oli enda nõudeid kehtestada üpriski raske. Briti arheoloogia võttis 1972 vastu memorandumi ajaloo erosioon, arheoloogia planeerimine (?). Peale seda õnnestus mitmetes linnades luua linnavalitsuste juurde linnaarheoloogia üksusi, mis hakkasid tegelema päästekaevamistega. Sama asi toimus ka Lääne-Saksamaal. Tuleb läbi viia linna inventariseerimine, kuna toimusid igasugused kanalisatsiooni ja
töid saavad kõik kindlasti järele proovida, ning töö heaks toimimiseks koolitatakse kõiki töölisi mitte ainult enda tööülesannete alal, vaid ülevaade antakse kogu tootmisprotsessist üldse. Ka on suhteliselt vaba võimalus oma graafikut ja tööaega planeerida. Kuna meeskond on väike ja valitud on vaid hingega asjast huvitatud inimesed, siis peaks omavaheline suhtlus ja aegade klapitamine ka kenasti võimalik olema. Ettevõttel on uus ja huvitav masinapark ning töötajate turvalisus on oluliseks prioriteediks. Kuigi töötada tuleb ka suvel ja nädalavahetustel, siis enamus tööst toimub suhteliselt avatud ruumides ja selle kompenseerimiseks saavad osad töölised talvel veidi pikemalt puhata. 21 Komposti turustamine Komposti kvaliteet Meie kompost koosneb aia- ja haljastusjäätmetest, mis sisaldab täpsemalt aiaprahti, puulehti,
maaelanikele. xxv. Põllumajanduse toibumine Stalini surma järel oli uus juhtkond sunnitud parandama senist põllumajanduspoliitikat. Aastast 1953 alandati müüginorme põllumajanduses, tõstendi nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. Aastal 1954 hakati Eesti NSV kolhoosides maksma osa palgast rahas. Masina-traktorijamaade likvideerimise käigusmüüdi nende masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Põllumajandus hakkas vaikselt toibuma. Aastal 1951 loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mis aitas kaasa põllumajandusspetsialistide ametialasele ettevalmistamisele. Toibumine oli aga vaevaline. Halvalt mõjusid Nikita Hrustsovi eksperimendid: maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti. Aastatel 1960 halgas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle kindlate
Sellel olid rasked tagajärjed, sest ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Pärast Stalini surma 1953. aastal algas nn. sulaaeg. Toimus majanduses detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud. Need andsid ENSL suhtelise autonoomia. Selle tulemusena majandus arenes ning elutase hakkas paranema. 1954. aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg
*50ndate alguseks oli põllumajandus NSVLs laostunud, mis sundis Stalini surma järel võimule tulnud uut juhtkonda muudatusi tegema. *1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. *1954 hakati ENSV kolhoosnikele töötasu maksma osaliselt rahas, 50ndate lõpuks kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. *MTJde likvideerimise käigus müüdi nende masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Kõik see pani aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. *Aastate jooksul paranes veel kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus. Sellele aitas kaasa Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine 1951. aastal ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine. *Põllumajanduse taastumine oli siiski vaevaline.
Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine. 1953. a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958. a, kui kaotati MTJ-d, nende masinapark müüdi kolhoosidele ja sovhoosidele. Keerukas ja ebaõiglane põllumajandussaaduste jaotussüsteem asendati saaduste kokkuostuga sobiva, mittel pelgalt sümboolse hinnaga. Kõrged maksud ja kolhoosnike iskliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine lõpetati. Ümberkorraldused suurendasid natuke talurahva iseotsustusõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele. Kolhooside ja sovhooside juhtkondadele anti vabamad käed. „Loomuliku valiku“ teel täitusid
ettevõtte olukord. - hinnata tuleb muldade omadusi (vastavalt sellele tuleks paika panna tootmissuund ja sealt edasi külvikultuurid) - millist orgaanilist väetist on kasutada (kui on näiteks olemas loomasõnnikut siis saaks edukalt kasvatada rapsi; mineraalse väetise puhul lähevad hästi liblikõielised) - millised taimekahjustused on probleemiks (kas tehniline baas annab seda kõrvaldada või pean valima riskivabamad kultuurid) - milline on masinapark ja tööjõud See on vajalik, et valida külvikorda kutuurid, mis kohalikesse oludesse kõige paremini sobivad. Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks. Integreeritud 9 süsteemina sisaldab külvikord pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis,- väetamis,- umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid. Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
osas. Tehnoloogia valikul tuleb arvestada mitmeid tegureid, ka toodangu mahtu. Samuti peaks kaaluma, kas senini rakendatud tööoperatsioonid on ikka tingimata vajalikud või võimaldaks tehnoloogia täiustamine osadest loobuda või asendada mõne teise, odavamaga. Tehnoloogia täiustamine on üks olulisemaid abinõusid tootmiskulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks. 37 Optimaalne masinapark on samuti äärmiselt oluline omahinna alandamise võimalus. Kui masinapargi võimsus on antud töömahu jaoks liialt väike, võtavad tööd palju aega ja neid ei suudeta teha optimaalsel ajal, tagajärjeks on toodangumahu langus ja omahinna tõus. Kui aga kasutatavad masinad on liialt suure võimsusega, on nad kallid, nõudes seega mõttetult suuri kapitaalmahutusi ja püsikulude suurenemise tõttu tõuseb omahind. Mitmete kultuuride kasvatamisel on
nisu Külvikorralüli Koosneb kultuuridest, kus esimeseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on kultuur(id), millel on mullaviljakust tõstev ja taastav funktsioon, teiseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid *- sõnnikut saavad kultuurid Külvikorda kavandades tuleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte olukord. - hinnata tuleb muldade omadusi - millist orgaanilist väetist on kasutada, - millised taimekahjustajad on probleemiks, - milline on masinapark ja tööjõud. See on vajalik, et valida külvikorda kultuurid, mis kohalikesse oludesse kõige paremini sobivad. Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid
Tähtsus oli 30ndate puhul väga poliitiline. Sõja järel, kui Eestis kollektiviseerimine läbi viidi, tulid ka MTJ-d Eestisse, olid ka hobulaenutuspunktid jne. Moskva poolt vaadatuna tähtsustati MTJ-i ka kui poliitilist inst-i Eesti külas. 40Ndate II poolel MTJ-de ülemad on liiduvabariigi nomenklatuuris sees. Tegelikult Eesti külas MTJ-l sellist poliitilist rolli polnud. 50Ndate alguses visati MTJ tegelased nomenklatuurist välja. H ajal jõutakse selleni, et MTJ-d 1958 likvideeritakse. Masinapark tuli kolhoosidel-sovhoosidel välja osta. Iseenesest kaks poolt ühendati ja vaieldamatult põhimõtteliselt oli mõistlik samm. Väga jõuliselt H poolt eelistati sovhooside arendamist, mis praktilises elus tähendas seda, et kui päevakorrale tõusis väiksemate kolhooside ühendamine, siis sageli pandi 3 kolhoosi kokku, aga neist tehti sovhoos. H jaoks sovhoositöötaja oli maatööline, NL oli töörahva liit. Sovhoos oli riiklik ettevõte, seetõttu tuli ka
sööda väärindushind = 1,4+57,14*1,40/100=2,20. Kui söödakulud kasvavad 2 kroonini. 69 kasum = 2,2-2=0,2kr/l rentaablus = (0,2:2,00)*100=10% 31 Põllumajandustehnika arengule iseloomulikud suunad ja põllumajandus- tootja valikud seoses tehnika kasutamisega. · kogu masinapark peab olema ühtlaselt kõrgel tasemel. Kasvõi üksainus nõrk lüli tehnoloogilises masinaketis jätab ilma loodetud kasumist; · üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllumajandus-masinatele; · mida suurema tootlikkusega on masin seda väiksem on selle erihind, kui masinal on ettenähtud aastakoormus: mida rohkem teeb masin aastas tööd, seda väiksem on masinakulu 1 ha kohta; · põimmasinate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
