Eesti NSV (ENSV) (1)

EESTI NSV ( ENSV )
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus . Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn.
ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus.
Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena.
Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestatav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riigisse aastail 1940–1991 (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartide Balti riike käsitlevatel lehekülgedel oli näiteks järgmine märge: "USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal."
SÜMBOLID_________________________________________________________________
20. juulil 1945 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Eesti NSV hümniks Gustav Ernesaksa "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad Johannes Semper.
ENSV riigivapp kujutas sirbi ja vasara kujutist tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okas­puu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht.
ENSV riigilipp oli punast värvi kangas , mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk .
ENSV LOOMISE POLIITILISED KÄSITLUSED__________________________________
Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste vaatenurkade alt.
EESTI NSV RIIGIVÕIM JA HALGUSAPARAAT_________________________________
Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ", siis oli seal ka, et " NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil" ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel.
ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed).
1 lubatud partei: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei.
Võimustruktuur:
1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1. sekretär)
2) ENSV ministrite nõukogu (valitsus) (juht ministrite nõukogu esimees)
3) ENSV Ülemnõukogu (seadusandlik võim) (juht ülemnk. presiidiumi esimees)
ENSV HALDUSJAOTUS______________________________________________________
1940–1941- Eesti NSV loomise esimesel aastal jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus muutmata, koosseisu jäi veel Petseri maakond.
1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga;
1946. aastal moodustati Hiiu maakond;
1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond
Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks
26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus , mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad .
Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.
3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit: Pärnu, Tallinna, Tartu oblast
1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks.
Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes:
Eesti haldusjaotus 1954. aastal
5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva;
30 rajooni
24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st
1962 aastal Pärnu rajoon
15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon
Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu
STALINI AEG_______________________________________________________________
21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus.
Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas.
Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung , mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti NSV vallutas.
Enne seda toimus Eesti kiire sovjetiseerimine. Samuti vangistati mitmeid avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid .
1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande Eesti NSV-le ebalojaalse eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne metsavendlus, mis sai suure hoo sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses.
1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale Laskurkorpusele, Saksa rindest läbi.
Augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru.
Peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril.
1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased.
Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm . Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm.
Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks.
Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953.
28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950–1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.
GORBATŠOVI AEG__________________________________________________________
1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi.
Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid , näiteks IME projekt.
Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus loomeliitude ühispleenum, millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod,
Uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome.
Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988.
1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.
Kommunistid organiseerisid Eestis Interliikumise (Interrinne), mis asus Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada.
Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise vastu.
Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas.
1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne .
EESTI NSV MAJANDUS______________________________________________________
Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks.
1945-1945 toimus maareform , mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine.
Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest.
Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve – Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe.
Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga.
1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam.
1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh,
1955. Narvas mööblivabrik,
1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehas jne.
ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 60–70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust.
1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel.
1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus.
EESTI NSV SISEPOLIITIKA__________________________________________________
Okupatsioonivõimu kuriteod
NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid.
Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus.
Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese.
Vastupanutegevus ENSV-s
Relvastatud vastupanu
Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad nii enda varjamise kui partisanisõja vormis alates okupatsiooni esimestest nädalatest. Relvastatud võitlus muutus laialdaseks 1941. aasta esimesel poolel (Suvesõda), mil metsavendade arv jõudis 10 000 lähedale. Metsavennad tegid koostööd nii eestlastest koosnenud Soome luuregrupiga "Erna" kui lähenevate Saksa vägedega.
Nõukogude võimude organisatsioonilised ettevalmistused vastupanuliikumise likvideerimiseks
1949. aasta 28. jaanuaril võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta (märtsiküüditamine).
1949. aasta veebruaris võttis NSV Liidu MN otsuse nõukogudevaenuliku elemendi jaoks täiendavate kinnipidamiskohade loomise kohta, millega loodi 12 erilaagrit ( GULAG )
1949. aasta märtsiküüditamise ning sundkollektiviseerimisega, hävitati metsavendade toetusbaas maal. Metsavendade tegevus hakkas seetõttu paratamatult hääbuma. Paljud legaliseerusid või langesid haarangutes võimude kätte.
Metsavendade organisatsioonidest oli olulisim Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses kõigis maakondades 1945-1949 ning Pärnumaal 1949-1952.
Noorte salaorganisatsioonid
Moodustati noorte ning kooliõpilaste organisatsioone, mille liikmed võtsid aktiivsest vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge)
EESTI NSV LÕPPEMINE_____________________________________________________
16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda on peetud ka N Liidu lagunemise lähtepunktiks.
Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid .
Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast koos 20. augustil 1991 ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Nõukogude Liidu õigusjärglase, Venemaa Föderatsiooni relvajõud lahkusid Eestist alles 1994, viimased sõjaväelased 1995, tuhanded erusõjaväelased jäid aga Eestisse.
TÄHTSAD EESTI OKUPEERIMISEGA SEOTUD SÜNDMUSED____________________
23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri
28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat
17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse
21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus)
6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik
14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________
Nõukogude okupatsioon 1940-41
Saksa okupatsioon 1941-44
Võimuaparaadi ümberkorraldamine:
ENSV Vene konstitutsioon
Ülemnõukogu (asendas Riigikogu)
EKP (juhiks esimene sekretär)
Rahvakomissaride nõukogu (valitsus)
Eesti kindralkomissariaat
Piirkonnakomissarid
Eesti Omavalitsus
Propaganda juht Hjalmar Mäe
Majandusreformid
Maareform
Eraomand riigistati (natsionaliseeriti)
Rahareform
Vastuoluline - majandus allutati Saksa võimule
Müüginormide kehtestamine
Elatustase langes
Eesti Rahva Ühisabi (rahva algatusel )
Kultuurielu nõukogustamine
Ebasoodne olukord Eestile
Marksisismi, lenenismi autorite looming
Tsensuur
Kultuuriväärtuste hävitamine
Tsensuur
Repressioonid
Kodanlaste suhtes
1941 küüditamine (22. juuni)
7800 elaniku hukkamine
sõjavangid, SS-leegion
20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon
MÕISTED__________________________________________________________________
Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine
Talvesõda (1939-1940)
Quisling - kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega
Interreegnum- võimuvaakum
SARK - Siseasjaderahvakomissariaat
SARK=NKVD
Kodanlik natsionalism- rahvuslikkuse rõhutamine, vastandiks internatsionalism
Sofhoos - riiklik majand
Kolhoos- kooperatiivne majand
Nomenklatuur - ametikoht, mille saamiseks pidi olema partei liige
Forseerima- kiirendama
Komistoorium- kiriku nõukogu