MEEDIA 1. Kas ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama? Põhjendage oma arvamust! Otsige internetist argumente oma arvamuse tõestamiseks (teisisõnu: defineerige ajakirjandust ja meediat) Kui me hakkame nüüd võrdlema ajakirjandust ja meediat omavahel, siis saame öelda, et ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Meedia on aga informatsioonikandjate ühine nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi. Seega saame väita, et Meedia on justkui üldine nimestus ning ajakirjandus on üks osa sellest meediast. 2. Kuidas te kirjeldate ajakirjaniku missiooni? Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjan...
Stalini valitsemise ajal oli riik teistest eraldatud, maailmast informatsiooni saamine oli äär- miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL-i kohta. Hrustsovi ajal hakkasid kontaktid teiste riikidega paranema. Oluline riik oli Soome. 1950.aastaks oli kultuurielu elavnenud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse ja see omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas ja tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM)
Gidion Spilett oli pikka kasvu, 40 aastane, ta kandis punakavardjundiga põskhabet.Ta pilk oli rahulik, terav ja kõike märkav.Ta oli harjunud hetkega haarama kõike vaatevälja üksikasju.Spilett oli tugeva kehaehitusega. Ta oli juba 10 aastat ,,New York Heraldi''reporter, kes ei kohkunud millegi ees, kui oli vaja saada täpset informatsiooni. Ka tema oli võtnud osa kõigist lahinguist nagu Cyrus Smithki. Käsitsedes pliiatsit niisama osavalt kui sulge, saatis ta ajalehele mitte ainult reportaaze, vaid ka pilte. Mulle meeldis Gidion Spilett väga, kuna ta oli väga julge ja abivalmis. Nabuchodonose ehk Nab. Nab oli umbes 30 aastane, tugev, nobe, osav, andekas, rahuliku iseloomuga, vahest lihtsameelne, alati naeratav, teenintusvalmis ning heasüdamlik, Nab oli Cyrus Smithi teener, kes oli talle kõigest hingest ustav. See kartmatu mees oli inseneri maaomandil sündinud neeger. Peale orjuse kaotamist ei tahtnud ori oma peremehest lahkuda. Ta armastas oma
1939 sündis uus infosaade ,,Päevamärkmik". Juba raadio esimestel päevadel hakati kasutama võimalust kõnet ja tegelikkuse helilist pilti edasi andma nii tekib osavõtuillusioon, et suheldakse just temaga, mida rohkem kuulaja sisse elab, seda enam hakkab ta end samastama esinejate ja nende ideedega. Üks zanre, mille kaudu tegelikkust võimalikult täpselt edasi antakse, on reportaaz. Algusaastail tehti reportaaze nii riiklikest sündmistest kui elust endast (jaanipäevad, sünnitusmaja jne) 1938 sai valmis esimene raadiobuss Hõbehall, sellega seoses laines reportaazide geograafiline hulk. 1. 4. 3. Kuuldemängud Kuuldemängude puhul oli tegu uue kunstilise zanriga, mis lähtus raadiotöö spetsiifikast ja võimaldas seda optimaalselt ära kasutada. Kaasati parimad näitlejad, mis propageeris omakorda teatrit.
suurendamine. Võib lugeda õnnestunuks, sest metsavendlus sai valusa hoobi (palju nende abistajad saadeti ära ja allesjäänud inimesed ei julgenud enam neid aidata) ja vastupanu peale seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. 22. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale ja arengule? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus?
suurendamine. Võib lugeda õnnestunuks, sest metsavendlus sai valusa hoobi (palju nende abistajad saadeti ära ja allesjäänud inimesed ei julgenud enam neid aidata) ja vastupanu peale seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. 22. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale ja arengule? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus?
vahetati. J. Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast eraldatud ning seetõttu oli ka Eesti NSV-s maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske. Peamiseks infokanaliks olid siis välisraadiojaamad, millest osa hakkas saateid edastama ka eesti keeles ning nende eesmärgiks oli anda informatsiooni ilma tsensuurita maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Kuuekümnendate oluliseks jooneks oligi see,et tekkis taas side muu maailmaga. Oluliseks muutus eestlaste naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja- Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinna-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste ning nende vahenudsel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 4 Kuuekümnendatel kasvas ka noorte aktiivsus ning tänu nende organiseerimisele hakkasid
12. Kuidas oli eestlastel Nõukogude ajal võimalik saada kontakti välismaailmaga? Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. 13. Milles väljendus Eesti kui ,,Nõukogude Lääne" (Soviet West) staatus? Selline nimetus kinnistus Lätile, Eestile ja Leedule sel ajal, kui need riigid olid osa NSV Liidust. Baltimaad olid nõukogude elu vitriin ja samal ajal oli see üks suure riigi kõige ebanõukogulikum piirkond
deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu'd isegi keset baarikära. Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze. Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul, ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda. Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse
Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal mattis maha Eesti lootused vabaneda Nõukogude okupatsioonist. Side läänemaailmaga J. Stalini aeg oli Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Peamiseks infoallikas muus maailmas toimuvast olid välisraadiojaamad, esimeseks selliseks oli Ameerika Hääl. Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada informatsiooni muust maailmast ja anda omapoolseid reportaaze NSV Liidu kohta. Sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka kontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ja üksikud teadlased pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad
Otsene relvastumine hääbus, materiaalne tase paranes. Side läänemaailmaga. Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad,
Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende Halvasti mõjusid eksperimendid eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati 39. Eesti NSV valitsemine. tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele Nõukogude võimustruktuur. teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste.
luureameti kirjade tsensuuri osakonnas, mille ta ka vastu võttis. Sama ajal kui Astrid ise oli sõjasündmustest pidevalt ärritatud, teadis ta, mida sõda talle isiklikult tähendas head tööd ja huvitavaid töökaaslasi. Tema mees oli edutatud Mootorsõidukijuhtide ühingu direktoriks ja perekond sai ka endale uue korteri. Sõja ajal hakkas Astrid pidama sõjapäevikut, kuhu kogus kõikvõimalikke ajaleheväljalõikeid: uudiseid, reportaaze. Ta tegi seda, et hoida mälus korda ja saada terviklikku pilti maailmas toimuvast ja selle mõjust endale. Ta luges ka päeviti üldajalugu, et ennast harida. Natsismi, vägivalla ja Hitleri isiku jälestamine läbib punase joonena kõiki sõjapäevikuid. Siit tulenevalt "Vendades Lõvisüdametes" laseb Astrid Lindgren kurjusel kehastuda kaheks õudseks koletiseks. Oma töö tõttu luureametis koges Astrid iga päev, kui uskumatult ärahellitatud on
Helga Nõu kuulub 1930. aastail sündinud ja kuuekümnendail kirjandusse tulnud kirjanike üsna väikesearvulisse põlvkonda, kes asub väliseesti kirjanduse rajajoonel. Tema esimeseks kirjanduslikuks katseks oli 1950. aastal noorsooajakirjas ,,Tulehoidja" ilmunud gaiditeemaline meeleolupilt Järgmistel aastatel avaldati samas väljaandes, hiljem ka Stockholmi eestikeelses ajalehes Helga Raukase vesteid, lühijutte, reportaaze, illustratsioone jm. Kirjanik ise peab oma ilukirjanduslikuks debüüdiks 1962. aastal ajakirjas ,,Mana" ilmunud novelli ,,Kell kaheksa". 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhisanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi
puhul on tavaline deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu'd isegi keset baarikära. Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze. Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul, ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda. Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse
Uus kurss ei kestnud kaua, 1953.aasta juuni lõbul L.Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaeg tähendas senise vägivallamasina seiskamist. Side läänemaailmaga Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Üheks peamiseks infokanaliks välismaaga olid välisraadiojaamad. Nende saadete eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Oluliseks aknaks Läände oli eestlaste naaberriik Soome. Soome vahendusel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Sel ajal kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada ja elamisväärseks muuta. Eesti rahva olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi seestpoolt ümber
ajakiri Himal, kirjutavad kriitiliselt ja informatiivselt mõlema poole kohta. Sageli räägitakse maoistide julmusest. On tõsi, et maoistidel pole halastust (korrumpeerunuiks peetavate) politseinike vastu; politseinikud aga ei tseremoonitse maoistidega ning nende ohvriks võivad langevad ka tsiviilisikud, keda lihtsalt kahtlustatakse sümpaatias maoistide vastu või nende toetamises. 2002. aasta lõpus oli Nepali 75 maakonnast 55 maoistide võimu all. Lääne ajakirjanikud on neist vähe reportaaze teinud. Arvatakse, et kaks kolmandikku konfliktis hukkunutest on tapetud sõjaväelaste ja politseinike poolt. Konfliktis on hukkunud üle 9000 inimese; mõned allikad nimetavad hukkunute arvuks 13 000. Alates 19. augustist 2004 on maoistid isegi mitu korda pealinna mõneks päevaks välismaailmast täielikult ära lõiganud või pannud kinni tähtsaid ühendusteid. Lahingud algasid alates augustist 2003 uuesti. Turistid said
Esimeseks selliseks jaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas USA ametlikku informatsiooni. Eestiga seotud teated ei tohtinud ületada 15% saateajast. Samal ajal tegutsesid USA rahalisel toel Vaba Euroopa ja Vabadusraadio, mis olid suunatud Ida-Euroopa ja NSV Liidu rahvastele. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Vaatamata saadete pidevatele segamistele julgeolekuorganite poolt, aitasid välisraadiojaamad säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. Hrustsovi ajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud.
a. New Yorgis. *Kõige rohkem infot sai pagulaste tegevuse ja kultuurielu kajastuste kohta. *Varsti anti eestikeelseid saateid Münchenist. Samal ajal tegutsesid Ameerika Ühendriikide rahalisel toel Münchenis Ida-Euroopa maadesse ja NSVL suunatud raadiojaamad ,,Vaba Euroopa" (RVE) ja ,,Vabadusraadio" (VR, algselt ,,Vabastusraadio"). Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest NSVLs ja ENSVs. Välisraadiojaamade kuulamine oli oluliseks infoallikaks ENSVs. *Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. ENSVs hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega, 60ndatel leidis kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäzz- ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. *Tähis oli Soome, Põhja-Eestis nähti Soome TV saateid. *1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin, mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis
liikumistega. Relvaks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samas püüti välja otsida ja dokumenteerida kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda infot välismaal. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle mõisteti kohut ja saadeti siis vangilaagrisse. Eesti nagi ka muu NSVL oli eraldatu muust maailmast raudse eesriidega. Ainsaks tõepärase informatsiooni allikaks olid välismaa raadiojaamad kust edastati tsenseerimata uudiseid, kommnetaare ja reportaaze sündmustest N-llidus. 1950 aastatel hakanud sulaajal tihenesid kontaktid välismaailamaga (eriti Eesti teadlaste ja nende välismaa kolleegide vahel) Eriti tähtis oli Eestile Soome Põhja-Eestis sai vaadata Soome televisiooni saateid ning 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Nõukogude maj. Poliitikat iseloomustas tõõstuse sunniviisiline eelisarendamine (indutrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) , ning jäiga riikliku
surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka Eesti NSV-s raske saada tõepärast informatsiooni maailmas toimuva kohta. Peamiseks informatsiooniallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad: eelkõige Ameerika Hääl, mille keskus oli New Yorgis, ning Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. Välisraadiojaamade saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. 1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid tasapisi taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome
surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka Eesti NSV-s raske saada tõepärast informatsiooni maailmas toimuva kohta. Peamiseks informatsiooniallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad: eelkõige Ameerika Hääl, mille keskus oli New Yorgis, ning Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. Välisraadiojaamade saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. 1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid tasapisi taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome
surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka Eesti NSV-s raske saada tõepärast informatsiooni maailmas toimuva kohta. Peamiseks informatsiooniallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad: eelkõige Ameerika Hääl, mille keskus oli New Yorgis, ning Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. Välisraadiojaamade saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. 1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid tasapisi taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome
Lisaks sellele antakse läbi õppeasutustest saadud legitiimsusega teatav vorm ka kunsti ja filmi kritiseerimisele. Fetaherstone räägib koolist, aga siia võib kindlasti lisada ka riigi (kultuuriministeerium). Firth ja Savage (1993) leiavad, et selline sõdimine akadeemiisej a popkultuuri vahel (näiteks) lihtsalt vastandumise pärast on naeruväärne. Kuid nad leiavad, et on toimunud teadmiste edasiandmisel ja hindamisel liikumine ,,intellekti autoriteedilt" ,,eksperdi autoriteedini" - ehk reportaaze annavad inimesed, kes on asja ,,sees" (Võsa?) Nende arvates võitlus ei toimu mitte klassi sees, vaid kommerts ja intellektuaalkultuuride sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised. Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus.
annaabi.ee 
