KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirja...
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunst...
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel...
Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim seadis eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli. Kogu ühiskonnas valitses ideoloogiline surutis, mis tähendas, et varem või hiljem pidi hoomatav paisuma nii suureks, et isegi NSV ei oleks suutnud seda peatada. Eesmärke viidi ellu erinevatel viisidel. Esiteks hävitas nõukogude võim valikuliselt eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajargsetel aastatel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilu...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Nõukogude võim valitses Eesti aladel aastatel 1940-1941 ja taastati pärast Saksa okupatsiooni aastateks 1944-1990. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt avaldas Nõukogude võim eesti kultuurile üsna suurel määral mõju. Kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud, kaasnes sellega ka kultuurielu valdkondades infosulg. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada ning kogu tähelepanu pidi pöörama vaid vene kultuurile. Siiski läbi välisraadiojaamade ja Soome televisiooni saadi teada lääne kultuuri uuendustest. Sulaajal väheste otsekontaktide kaudu jõudsid Eesti NSV-sse ka Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ja moodsad kunstivoolud. Nõukogude kultuuripoliitika seisnes ka eelnevate põlvkondad...
Tööleht 9.klassile. ENSV EV sai iseseisev olla............aastat. II maailmasõja ajal oli Eesti...............võimu all. Nõukogude okupatsioon taastati...........a. Sellest alates oli Eesti.......................aastat okupeeritud. Eestis rakendus sotsialismileer nii: 1. Kehtestati üheparteiline süsteem. Eestis oli ainus tegutsev partei..........., mille liidriteks olid............ 2. Toimusid ebadem. valimised. ENSV-s valiti.............................................. 3. Viidi läbi repressioone. Neist suurim oli......................................................... 4. Majanduses rakendus.....................ja...........................majandus. 5. Maal viidi läbi............................................................................... 6. Tööstuses pöörati tähelepanu rasketööstuse arendamisele e.................................................................., oluliseks rööstuspiirkonnaks kujunes............
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku ...
1) Kuidas toimus ENSV valitsemine? : 1944. a taastus Nõukogude võim. Kõrgemad võimuorganid koondusid Tallinnasse. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Kõrgeim seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu ülesanne oli otsuste kinnitamine. ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1...
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid. Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Samuti lisandus kõigele sellele ka punapropaganda, mis pidi kaasa aitama kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja koduee...
1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sini...
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
Balti riigid NSV Liidu koosseisus II maailmasõja jooksul jõudis Venemaa okupeerida üpris mitu riiki . Need olid näiteks Armeenia , Valgevene, Eesti , Läti, Ukraina, Gruusia jne . Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifi...
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis m...
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
Kontrolltöö 9. klassile 1. Selgita, mis vahe on sotsialistlikul sõprusühendusel ja sotsialistliku orientatsiooniga riikidel? 1. Nimeta sotsialistlike riikide ühiseid jooni? 2. Mis riike nimetati sotsialistlikeks riikideks? 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide majandust? 3. Mis oli NL kokkuvarisemise peamisi põhjusi? 3. Kas sotsialistlikel riikidel oli ka neid ühendavaid rahvusvahelisi organisatsioone? Kui oli, siis nimeta need? 4. Mille pärast eelistas rahvas Hrustsovi riigijuhi kohale? 4. Mida nimetatakse Hrustsovi sulaks? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 6. Iseloomusta võimuvõitlust NL riigijuhi kohale peale Stalini surma (1953-1956)? 6. Iseloomusta Breznevi aegset Nõukogude Liitu? 7. Mille poolest erines ENSV aegsete esimesed sekretäride valitsemine (Karotamm, Käbin, Vaino)? 7. Iseloomusta Nõukogude Liidu võimustruktuuride olemust ja põhielemente E...
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVL...
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1944 11.09.1044 Tallinna ,,vabastamise" päev Liiduvabariikide võimustruktuur Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5. Nimeta olulisemaid...
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimehek...
1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970.aastatel? 1970.aastatel muutus vastupanuliikumine taas avalikuks. Peamiseks võitlusvahendiks kehtiva ...
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine · Eraomandit puudumine ...
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
Väike-Maarja Gümnaasium Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel Koostanud: Jaanika Vilgelm November 2011 SISUKORD 1. Sisukord...........................................................................................................2 2. Poliitiline taust.................................................................................................3 3. Kultuurielu.......................................................................................................4 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasut...
EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL Referaat Pärnu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Valitsemine............................................................................................................................................3 Majandus................................................................................................................................................4 Kultuur....................................................................................................................
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põ...
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult r...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood]) · Rootsi aeg(17...
Laulev revolutsioon Al. 1869.a on eestlased tulnud kaugeist paigust kokku laulupeole. Laulupidu on üle 100 aasta ühendanud rahvast võõrvallutajate kiuste. Kas kultuur suudab hoida rahvast koos? Siinne rahvas on seisnud vastamisi paljude võõrvägedega-Taani, Rootsi, Saksa, Poola, Vene tsaarid ja NSVL(kõik ihaldanud selle maa väärtusi). al.1939, kui tungisid NSV väed Eestisse, ühe öö jooksul viidi üle 10 000 mehe, naise, lapse Siberisse. Siis tulid natsid. Natsid taandusid ning NSV tuli tagasi ning jäi 50 aastaks. Kuid eestlased võitlesid, laulsid ja jäid ellu. Surm lahendab kõik probleemid. Pole inimest, pole probleemi.(Stalin), 1939-MRP-Hitler ja Stalin sõlmisid pakti, mis jagas Euroopa ära. See tehing tõi Euroopale hävingu. Eesti läks NSV mõjusfääri. 1940.a okupeeriti Eesti täielikult. Eestil polnud kaitset, kuna olime üksi. 1940- esimestel kuudel aeti in. kodudest välja, vahistati tuhandeid ja paljud hukati-mõte oli purustada ühisk. va...
Mis viis Eesti taasiseseisvumiseni? 1987 1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) ...
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamin...
Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus 1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis? Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega hakkasid eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja oma inimesi. Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam ...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
