· Tallinna vana telemast 1955 o Alustab saateid Eesti Televisioon o Telesaated varem Eestis kui ntks Soomes · Mootorlaev Vanemuine o 1965 laevaühendus Soomega o Tegelikult jõelaev, sõitis 4 tundi o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!! · Eesti oli näidisliiduvabariik, näidati välismaalastele, nagu lääs · Eesti, Läti, Leedu NSVL i kodanikele nagu välismaa, välismaale nii kui nii ei lubatud · Ajakirjandus: o Noorus o Sotsialistlik Põllumajandus o Tehnika ja Tootmine o Töörahva Lipp o Küsimused ja Vastused (ajakirjanikud pidid välja mõtlema, isikud, küsijad, küsimused ja vastused) o Töörahva ELU
mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus · Suurtööstused, rasketööstused · Tööjõud toodi mujalt Kolhoosid (põllumajanduslik ühismajandus) ja sovhoosid (loob riik, kuulub riigile) J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu · Tööstus, suurettevõtted · Keskkonna saastatus Nõukogude lääs Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks. · Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K
said võimuorganiteks, viidi läbi rajoniseerimine. Tekkis metsavendlus- kommunistid hakkasid otsima rahvavaenlasei -> küüditati Venemaale -> see-eest põgeneti metsadesse. 5. Iseloomusta ENSV'd HRUsTsOVI sula perioodil: võimustruktuur, näidisliiduvabarik, noorte salaorganisatsioonid, teisiti mõtlejad, side Läänemaailmaga, komsomoolid. - Stalini surm tõi kaasa ühiskonna elu kergenemise pea kõigis valdkondades. Eestist sai ''näidisliiduvabariik''. Laveerimispoliitika. Rehabiliteerimine-heastada ülekohut, represseeritute õigeksmõistmine. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust Nõukogude Liidu süsteemi omaksvõtmise vastu. Tuntumaiks sai Eesti Rahvuslaste Liit. Profasistlikud rühmitused '' minu vaenlase vaenlane on minu sõber''. Sulaperioodil hakkas Eesti ka välismaailmaga rohkem suhtlema välisraadiojaamad, omad raadiojaamad. Otsekontaktid muu maailmaga- visiidid Eestisse
aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks:
Sõjajärgse nõukoguliku majanduspoliitika (sundindustrialiseerimine ja - kollektiviseerimine) tagajärjed: - massiline võõrtööjõu sissetoomine (1945 1950 kasvas elanikkond muulaste arvel 170 000 inimese võrra) - eestlastest elanikkonna osatähtsuse vähenemine - linnaelanike arvu kasv - talupoegade maalt lahkumine - elatustaseme langus - sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged Pärast Stalini surma põllumajanduse toibumine, ENSV-st saab näidisliiduvabariik. Toimusid N.Hrustsovi eksperimendid põllumajanduse valdkonnas. Juhtimine majanduse valdkonnas muutus paindlikumaks, kuid jätkati ikka majanduse ekstensiivset arendamist. ,,Sulaajal" loodi rahvamajandusnõukogud, mis allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965.a. rahvamajandusnõukogud likvideeriti. Rahvus-ja kultuuripoliitika. 1945 1989 vähenes eestlaste osakaal 97,3% -lt 61,5%-le. Eestis elas 963 000 eestlast ja 602 000 muulast, peamiselt venelast. 1970
aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks:
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal
Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumie. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik Stalini surmale järgnes sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 1950. aastate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. Eesti NSV-d juhtis nendel aastatel Johannes Käbin. J. Käbin ja tema meeskond.
● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest; ○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng. ● Kergetööstus; ● “kuldsed kuuekümnendad”; ● 1965 Eesti-Soome laevaühendus; ○ Soome TV. ● 1966 EÜE– Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev; ● 1968 Praha kevad; ● 1970 seisaku algus– Brežnevi võimu kinnistumine. ENSV 1978.-1986. aasta, stagnatsioon: ● 1978. aasta- K. Vaino; ● Venestamine;
Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu ,,Lääs", omamoodi näidisliiduvabariik. Rahvastik Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool. Eestisse sisserännanute arv moodustas elanikkonnas üpris suure osa. Eestisse tulid nad, kas organiseeritud värbamise teel või sugulaste ja tuttavate õhutamise tõttu. Eesti rahvuslik koosseis muutus võrreldes sõjaeelse ajaga väga palju. Eestist olid lahkunud pea kõik sakslased ja rootslased, juudid ja mustlased olid tapetud või põgenenud. Aastatel 1946-1989 tuli Eestisse 472 000 inimest.
keele rääkimist ja vähendas eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse arendamise tulemusel kasvasid linnad ja palju muulasi asus sinna elama. Kolhooside pärast asus palju talupoegi linna elama. *Linnades oli majanduslik olukord halvem, seal jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. *1947 viidi läbi rahareform, kaotati kaardisüsteem ja reguleeriti hinnakujundust. 26.-27. ENSV kui näidisliiduvabariik *ENSVd mõjutasid 50ndatel kaks olulist välisündmust: Stalini surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine NSV vägede poolt 1956. *Stalini surmale järgnes NSVLs nn. sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise pea kõikides valdkondades, ja puudutas ka ENSVd. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav
Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa Kingissepa. Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos. Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse. Käsumajandus. Näidisliiduvabariik 1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli ,,raudne eesriie." Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat püüdis olla Moskva-meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hrustsoviga. Pärast Stalini surma:
ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik. 1956 Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused vabaneda Lääne abil Nõukogude okupatsioonist. 1961 Kriis Euroopas, Berliini müüri ehitamine, Euroopa lõhestatus 1962 Võimalus 3.ms puhkemiseks Kuuba kriis J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka NSV-s maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske. Raadiojaam Ameerika Hääl. N
Hilary Karu 77 D 11 EESTI AJALUGU + Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. + Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid Eesti kui näidisliiduvabariik, soodsamad tingimused + Karjääri tegi Karl Vaino (ideoloogiaseretäriks) Samas 1956 Ungari ülestõusu mahasurumine Süsteeminga kohanemine Kontakte läänemaailmaga ENVS 1950 - 1978 1950 II pool algab ühiskonna vabanemine stalinistlikust surutisest + Rehabiliteerimine, põllumajanduse areng + Stalini surma järel Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000lt inimeselt umbes 50 000ni,
annaabi.ee 
