§39-48 (0)

39- Eesti NSV valitsemine
1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe.
EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha.  Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu , mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni - ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude moodi- hääletatakse ainult ühekandidaadi poolt, rohkem lihtsalt polnud. Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid - Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile. KGB ül- jälgida ühiskonnas toimuvat ja hoida ära nõukogude vastaseid aktsioone. Julgeolekutöötajatel valimiskohustus. Moskva kontrollimehhanismid-  Loodi Eesti büroo, mille eesmärk oli kontrollida sovetiseerimist (kaotatakse 1947.a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud. Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks.
40.Poliitilised olud
1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil  Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne.  Tagajärjed- 8. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemides, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid  arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Võimule said Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus , jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Side läänemaailmaga- Eesti NSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega. z1960. Aastate Lääne noorsooliikumine , d?äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud . Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi.
Venestamine - I. Käbini asemel  sai parteijuhiks Karl Vaino. Tema jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huve, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eestist pidi lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda . Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles.
40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti  teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon , möödalaskmised noorsoo poliitikas. Rahva seas leidis see laialdast poolehoidu.
41. Vastupanu ja repressioonid
1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus.
Võimude vägivallapoliitika-  1944. aastal  algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi- ja sunnitöölaagritesse saatmine. Arreteerimise eest põgenes osa inimesi metsa varjule. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene toimus 1945.a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV -sse. Küüditamise peamine ettevalmistaja oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene teostaja oli Eesti NSV siseministeerium .  1949. 25. märtsi l küüditati Siberisse 20722 inimest. See oli suunatud maa elanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende vabatahtlik kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi  võtta toetuspind metsavendluselt. 1959 .a pöördus Eestisse tagasi 30000 küüditatut ja arreteeritatavu.
Balti apell 1979.a koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi , Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele. Ning see sai tuntuks Balti apelli nime all. Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist.
42. Majandus ja rahvastik
Maareform - alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine . Määrati kindlaks talude suurus (30 ha). Poliitilistelt vastastelt võeti ära ka muu vara ja loomad. Talude suvaline ümberjagamine tekitas inimeste vahelisi pingeid (uusmaasaajad). Riiklike ettevõtete loomine- sovhoosid , masina-, traktorijaamad, hobulaenutuspunktid
Kolhoseerimine - 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel  inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine . Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama .
Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale. Ehitus toob Eestisse hulgaliselt migrante.
Põllumajandus- 1954.a hakatakse kolhoosnikele maksma palka (seni normipäevad). MTJ likvideerimise järel masinad majanditel. Põllumajandus spetsialistide ettevalmistamine EPA-s. Põllumajandus spetsialiseerub.
Majandus 70.aastatel- Põllumajanduse areng suunatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. Kohalik toiduainetega varustamine läheb järjest kehvemaks. Varimajanduse süvenemine.
Sotsiaalsed probleemid- migrantide sissevool tänu tööstuse paisutamisele. 1980.a eestlaste osakaal rahvastikus 65%. Muulaste ja kohalike suhete pingestumine. Eesti ökoloogiline olukord halveneb.
Käsumajandus- võõrtööliste sissevool. Eestlaste elanikkond kasvas muulaste arvel  (1945-1950- 170 000 inimese võrra). Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades siin kompaktsed venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad
43 Kultuurielu põhijooned
Eesti NSV poliitilise ja majandusliku eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. Aastate lõpul ja 1950. Aastate esimesel poolel. Kultuuri poliitika üheks osaks oli vaimupärandi valikuline hävitamine. Hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Lisandus ka propaganda, mis pidi aitama allutada vaimset elusfääri valitseva re? iimi kontrollile. Haritlaskonna uus põlvkond- haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: loometegevust piirati või sunniti sellest aastakümneteks loobuma . 1950.a keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkasid etendama uus põlvkond haritlasi. Kultuuritarbimine ja massiteave- Isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poolel hakkas tekkima kõrgkultuur. Loovharitlased astusid kultuuriellu , toimus linnastumine ja rahva haridustaseme üldine tõus, samas ka materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas ka massiteabevahendite (ajakirjanduse, raadiolevi ja televisioon ) ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises.
Kiriku koht ühiskonnas Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati, kogudustel tuli nende eest küllaltki kõrget hinda maksta. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Võeti kasutusele surnuaiapüha. Ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku, ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni.
Haridusolud Kooliõpetuse tase langes. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks. Sellega seoses läks haridus allamäge, sest tunnistused said ka need kes ei olnud seda väärt.
44.Eestlased maailmas
Kogu eestlaskond jaguned maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks(Eestis), väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas).Eestlaste rändamine läände sai alguse 19-20.saj vahetusel(Ameerika ühendriikidesse ja Kanadasse). Arvukas väliseesti kogukond tekkis II MS ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: paljud inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, jäid sõjavangidena liitlaste kätte, olid sunniviisiliselt Saksm. tööteenistusse saadetud . Enemik pagulatestoli koondunud Rootsi ja ka teistesse lään-riik, kus pandi ümberasutajate laagritesse. NSV liit ei tahtnud sellega leppida ja palus abi välisriikidelt, et nood sunniksid pagulasi kodumaale tagasi tulema . 1945 a okt. Otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. *Repatrieerus-ehk vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi. Lääneriikidesse jäi u.75 00 ja välja tuli sealt u. 20 000.Väliseestluse olulisemaks keskuseks olid Toronto , New Y ja Stock . Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tugevus tugines mitmesugustele pagulasorg . 1 osa moodustas sellest välisvõitlus, mille eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute inform . olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut. Nende eesmärkide nimel koostati märgukirju ja saadeti laiale, peale selle veel igal pool üritati tutvustada seda ja korraldati meeleavaldusi. 1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond. Ja siis moodustati E poliitiliste erakondade koostööorg. E Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954 a pagulus - ehk eksiilvalitsus, mille juhiks sai August Rei. siis tuli Tõnis Kink ja siis Heinrich Mark. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut. 1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus.1950a hakkasid kontaktid Kodu- Eestiga taasutma ehk isiklikud kontaktid.1959 a. avanes pagulastel võimalus turistina E külastada. Selleks oli vaja viisat. 1960 a muutusid tähtsaks kultuurikontaktid. Pagulastele anti välja ajakiri Kodumaa, Seda suunas 1960a loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA)- see oli KGB kontrolli all. Teaduslikud kontaktid- kodueestlasi hakati kutsuma teaduskonverentsidel eettekandeid pidama. Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem. Hakkas vähenema. Põhjused: sundkollektiviseerimine, massirepressioonid, emakeelse koolihariduse keelustamineja sõjasündmused. 1940 a tuli kõige rohkem eestlasi tagasi.
45 Uus ärkamisaeg
1985 a sai võimu M.Gorbatšov.ENSV hakkas seisakuaegne õhustik lagunema 1986 a. lõpul, mil avalikustati Moskav keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks E-sse. 1987. a vallandus see ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvust.1987. a augustis loodi E esimene ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)eesmärgiga avalikustada 1939. Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23 aug moodustati Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus , kus osales u. 2000 in. Tegu oli esimese senist režiimi vastustaav poliitilise massimeeleavaldusega. Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine. *1987. a loodigi E Muinsuskaitse Selts(EMS)-esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorg. 1988 a aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenium, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, nõudmisi esitati keskvõimule ja avaldati meelt ENSV juhtkonna tegevusele. Savisaar esitas üleskutse mood. Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR)- massiline rahvaliikumine. Seda toetati. Seadis peasihiks Gorbatšovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 1988 a aprillis toodi ****Tartus muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõuk. E avalikkuse ette s-m-v lipp . Juunis tpimus öölaulupidu. 16 juuni vabastati k.Vaino EKP Komitee I sekretäri kohalt ja asemele tuli V. Väljas. 23 juun , sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine.I Rahvarinde kongressil võeti vastu harta ja resolutsioonid. 1988 suvel tegid suurte tehaste juhid ENSV Töötajate Internatsionaalse Ühendnõukogu (* interliikumine -IL) ja sügisel Töökollektiivide Ühendusnõukogu(TKÜN). Liiduleping-seal pidi saama kinnituse Vabariigi uus seisund.status que: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 16 nov 1988.
46 Iseseisvuse ettevalmistamine
jaan 1989 võeti vastu keeleseadus-E keel sai riigikeeleks.24. Veeb kuulutati iseseisvuspäevaks. Ööl enne seda võeti maha ENSV lipp ja 24 ommikul pandi üles trikoloor .1989 suvel võeti vastu valimisseadus(2a ja 5 a)Rahvuslikud jõud olid kogu asja vastu:ERSP, EMS ja E Kristlik Liit 14 veeb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine-massiline kodanikualgatus .Eesmärk oli E iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. 1989 märtisis toimusid NõukL rahvasaadikute kongressi valimised. RR-oli vastu ja teised poolt. Edu saatis RR. 18 mai 1989 mõisteti MRP hukka. MRP 50 apäeval 1989 korraldasid Balti riigid katkematu inimketti V-T. Balti keti pikkus oli 600km-2mlj in. 1987 a kuulutati välja majandusreform, eesmärgiga sotsialistku plaanimajanduse täiustamine. ENSVmajanduse reformimise eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja(IME)-aluseks oli 26 sept 1987 ajalehes Edasi avaldatud artikkel. Selleks tuli üle minna omaette eelarvele, turusuhetele koos oma raha kehtestajmisega. 27 nov.1989 võttis NSVL Ülemnõuk. Vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. 11 märts1990-Soome ises . Väljak.1990a veeb toimusid E Kongressi valimised.selle tegevorg. Valiti n78-liikm. E Komitee, juht Tunne Kelam .sama a märtsis toimusid EKP 20. kongress -fikseeris ametlikult partei lõhenemiserahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKP-ks ja Moskva-meelseks NLKP E org. sellele järgnes EKP-st lahkumine .Ülemnõukogu valimised-1990 märts(edu saatis RR).Esimeheks sai A.Rüütel(ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees)->majandusprogramm kujundas endast IME edasiarendust->eesmärk oli vabaneda käsumaj.süst.tekkis maj.kriis.ENSV-s töötati välja välisministeeriumi põhimäärus- Lennart Meri-rajas uue institutsiooni.1989 a loodi Balti Nõukogu(E.Lät,Led)1990 a sõlmis E esimese rahvusvahelise lepinguSloveeniaga.30märt1990 Eestiriiklikust staatusest , kuulutati välja üleminekuperiood, pidi lõppema omariikluse taastamisega.
47 Omariikluse taastamine.
1990-1991- Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. Loodi töölistest võitlussalku. OMON -Läti miilitsarühm.Tallinnasse saadeti dessantväelaste polk->eesmärgiga alustada operatsiooni sõjaväeteenistusest kõrvalhoidjate püüdmist(eestlased suutsid seda vältida). 10. jaan saatis Gorbatšov läkituse Leedu Ülemnõukogule, nõudes NL ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Nõuti hindade alandamist. 15 jaan korraldati kõigis 3 riigis meeleavaldusi. 13 jaan ommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa rahvast ümbritsetud Vilniuse tuletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Selle käigus hukkus 14 in. 18 jaan üritasid interrinde toetajad streike korraldada. Riias tapeti 5 in. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12 jaan 1991 kirj Moskvas alla E ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. V NFSV esimees oli Boris Jeltsin. Kirjutasid alla lepingule, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust.(iseseisvusreferendum) Ennetava referendumi vastu oli E Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 a välja kuulutatud. 1 rahvahääletus oli Leedus(10 veeb). REFERENDUMI KÜSIMUSELE: KAS TEIE TAHATE E VABARIIGI RIIKLIKKU ISESEISVUST JA SÕLTUMATUSE TAASTAMIST? 14 juunil ründasi OMON Heinaste ja Ikla piiripunkti. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis pidi kujutama endast konföderatsiooni(Novo-Ogarjovis). 19 aug 1991 a suleti Gorbatšov Krimmis koduaresti. Teda pidi asendama Gennadi Janajev. Augustiputš- riigipöördekatse, millega tunnistati RESK-i tegevus seadusevastaseks. Moskva pööret toetasid EKP, ENSV töökollektiivide Ühendnõukogu, liidulised tehased. Võimuvaakum Moskvas võimaldas E välja kuulutada iseseisvuse. Ülemnõukogu võttis 20 aug 1991 a vastu Otsuse E riiklikust iseseisvusest. 21 Lätis 22 aug tuli tagasi Gorbatšov. 6 sept 1991 a tunnustas kolme Balti riigi iseseivsust ka NL Riiginõukogu. E koos teiste Balti riikidega võti samal aasta keskel ÜRO-sse.
48 E V aastatel 1991-2005
Uue põhiseaduse eselnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 a lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juun 1992 a kiideti rahvahäletusel uus põhiseadus heaks.Presidendi-ja parlamendivalimised toimusid 92 a sept. 5 okt 1992 valiti Riigikogus taasiseseisvunud E V esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendi
tulemusel said Isamaa( koalitsioonivalitsus )koos E Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga(ERSP) ja Mõõdukatega. Valitsusjuhiks sai Isamaa liider Mart Laar. 93 a alustas tööd Riigikohus. Kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlik võimuorgan Riigikogu ja täidesaatev võimuorgan- Vabariigi Valitsus.(selle seadus võeti vastu 1995 a). Majandusreformi põhialuseks oli 1992 a juunis toimunud rahareform , võeti kasutusele kroon. 1995 a jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. 31 aug 1994 a Jeltsini ja Meri kohtumisel alustati võõrvägede väljaviimist. 1994Na novembrini oli Meri ametis, aga aasta lõpuni asendas teda Andres Tarand Siis said enim hääli Koonderakonnad ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi->Mart Siimann ->Mart Laat -> Siim Kallas(Reformierak. ja keskerak-2003)Siis tuli juhiks Juhan Parts(Res Publica -2005) ->Andrus Ansip. 2001 a sai presidendiks Rüütel. 1994- Euroopa Nõukogu liige 1 mai 2004-Euroopa Liidu liige. 1999-jõustus viisavabadus Schengeni riikidega.2004 a märtsis- NATO liige.