REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu"
Hirmude põhjused on leitud, pahupidi pööratud, puust ette tehtud ja punaseks värvitud. Raamatu tegelased võivad kaduda. Nende hävitamisega autor romaani lõpupoole ka peaasjalikult tegeleb. Ülevaade autorist Sündinud: 27. märtsil 1960 Tartus Koakondsus: eesti Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, abikaasa Auli Vilep Haridus 1967-1978 - Tartu X Keskkool 1978-1979 - EPA, elektrifitseerimine 1979-1980 - TRÜ, matemaatika 1980-1982 ja 1984-1986 - TpedI, matemaatika Ühiskondlikud organisatsioonid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjandusselts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Lastevanemate Liit Keeleoskus eesti - emakeel inglise - rahuldav vene - väga hea nii kõnes kui kirjas soome keel - arusaamine rahuldav, rääkimine raskustega Ülevaade raamatust Tegelased Peategelane: Eric Ta poeg Ernie Tema väljamõeldud tegelased: Harry ja Thor Teose probleemistik
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Jaana Varis 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Nimi 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960
maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. 10. Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis? ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed
Nõukogude kool, Eesti Loodus ja Noorte Hääl. Tema artiklid olid tavaliselt seotud õpetamisega, õppimisega ja psühholoogiaga, aga ta on tundnud huvi ka loomade vastu. (Mälestusi, 1991) Järgnevalt toon ülevaateks välja tema loomingust mõned teosed ja artiklid: 1959. aastal. Eesti keele grammatika. V klass. – Nõukogude Kool, nr 2 (Enn kirjutas retsensiooni sellele õpikule). 1963. aastal. Vanuselised iseärasused. – Tln.: TPedI. 1963. aastal. Loomapsühholoogia. Eritoimetus.- Tln. 1967. aastal. Ergutamisest ja Karistamisest. Koost.I.Unt.Tln. 1968. aastal. Psühholoogia õpik pedagoogilistele instituutidele (tõlge). Tln. Valgus. 1969. aastal. Mis on arengupsühholoogia? Nõukogude Õpetaja,- 17.05. 1972. aastal. Kuidas Õppida? – Tln. Valgus 1975. aastal. Ajaloo teaduskonnas õpitavate erialade kutsekirjeldused. Trt. 1975. aastal. Üldpsühholoogia
Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Vaimne vastupanu venestamisele Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid siis, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samuti oli see aeg ka vastupanukultuuri tekke aeg, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aasta 40 kiri iseloomustab
a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool GULAGi laagritest ja asumistelt. Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Noorte salaorganisatsioonid. Vaimne vastupanu venestamisele Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis
16 aastaste EM-il pronksmedal, samuti oli ta aastaid üks Eesti rahvuskoondise liidreid. Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis hooajal 1989-1990 Gert TPEDI meeskonna eest, kus samal aastal tegi meistriliiga debüüdi samuti alles 15 aastane Martin Müürsepp.Alates aastast 1991 algab Kullamäe tõeline tähelend. Hooaega alustab ta BC Kalevis ning sellele järgneb juba suurklubi Kaunase Zalgiris, mille rivistuses tuleb ta ka esimese eestlasena Leedu meistriks. Leedust tuleb mees aga tagasi Kalevisse. 14
Ta on juhendanud Eesti kuulitõuke rekordimeest Heino Silda, Enn Rohulat, Ants Savestit, kettaheitjaid Veljo Kuusemäed ja Enn Eriksoni.(Saarmann, Teemägi:2001) Heino Lippule omistati 1999. aastal Tallinna teenetemärk pedagoogilise töö eest noorte spordiõpetajate kasvatamisel. Peale treeneri töö on ka kõik ülejäänud ametid olnud Lipul seotud spordiga. 1946-1951 ja 1955-1960 oli ta TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud. 1960-1992 TPedI kehakultuurikateedri õppejõud.(Saarmann, Teemägi_2001) 1970 1976 kandis ta organisatoorse töö koormat Kergejõustikuföderatsiooni aseesimehena ja Tallinna sektsiooni eestvedajana.(Press_2006) Lippu on tunnustatud mitmete aunimetuste ja nimekate auhindadega. 1991. a. valiti Lipp taas ellukutsutud Eesti Olümpiakomitee auliikmeks. Samuti on Heino Lipp Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliidu, Eesti Spordiselts Kalevi ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi auliige
töötasid kõrgemad kunstikoolid nii Tallinnas vähenev ideoloogiline sõda. kui Tartus, kuid seoses kodanlike natsionalistide Viimasena lisandus Nõukogude ajal Eesti väljajuurimise ja üldise kontsentree kõrgkoolide nimekirja 1952. aastal asutatud rimiskampaaniaga Tartu “Pallas” likvideeriti, ja Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPedI). uksed avas Eesti Riildik Kunstiinstituut Eesti teaduses alustas nõukogude võim Tallinnas (ERKI). Peeti tõsiseid plaane ka oma ümberkorraldusi Tartus asuva Eesti ülikooli üleviimiseks Tallinna, mis siiski ei Teaduste Akadeemia sulgemisega, sest ise teostunud. Suleti ka Tartu kirjastused, millest seisvusaegne akadeemia ei vastanud uutele
Kõige selle pärast langes haridus veelgi, sest lõputunnistuse said ka need, kes seda ei väärinud. *Kõrghariduses senine ainesüsteem asendati kursuste süsteemiga, mis kitsendas üliõpilaste valikuvabadust ja iseseisvust. *1950 kaotati Tartus kõrgem kunstikool ,,Pallas" ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI). *Veel tegutsesid Tallinnas Polütehniline Instituut (TPI), Riiklik Konservatoorium ja alates 1952 Pedagoogiline Instituut (TPedI). Tartus jätkas tööd Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ) ja 1951 alustas Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). *Kultuurielus asendus 60ndate optimistlik õhustik järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. *Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. *Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. *Kogu negatiivsus oli eriti tugev 70ndate lõpus, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino
annaabi.ee 
