50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
159 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
spikker112
Õppematerjali autor
miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkus USA abi ka Ida-Euroopa riikidele, millest viimased Moskva survel loobusid. Lääne-Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud Soome. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO 24.10.1945 Tehti Rahvasteliidu asemele, mis ei suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Loodi uue sõja vältimiseks
ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas. Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud. Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus (Allies). I Sõda Euroopas 1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda (Blitzkrieg) 1.september 1939.a
kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.
Kuuba kriis või Kariibi kriis, 59.toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Riik oli vaene ja suurtes maj. raskustes, toodeti peamiselt suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLiidul paigutada Kuubale raketid, millega oleks vajadusel saanud pommitada USA tähtsamaid linnade rajoone. 1962 toodigi raketid kuubale ja selle peale USA kuulutas välja riigi suhtes maj.blokaadi. Suhted USA ja Nliidu vahel teravnesid. NL lubas ka kogu Kuuba suhkru ära osta, nii et teotada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva survel 1962 kohtusid 2 suurriigi liidrid Kennedy ja Hrustsov ja leppisid edaspidise suhtes: NSVL viib oma raketid Kuubalt ära kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse; seati sisse telefoni otseside Moskva ja Washingtoni vahel, NSVL jätkas Kuuba suhkru eksporti kuni
SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada,
Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20. Mis oli Eisenhoweri doktriin? 1957. palus USA president Kongressilt volitusi osutamaks sõjalist ja majandusabi neile Lähis- ja Kesk-Ida maadele, keda ohustab mõni rahvusvahelise kontrolli all olev riik. Hakkasid tihenema USA-Iisraeli suhted. 21. Mille seisnes Lähis-Ida kriis? On see probleem tänapäevaks lahendatud? Pärast II Ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli
Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid