Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda (0)

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL

• Pinged säilivad
  
• Ainsaks võitjaks USA
  
• Kõige suurem pettumus aga Saksamaal
  
• Ungari polnud ka tingimustega rahul
  
• Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa
  
• 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu
  
• Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega
  

SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS

• Majandus ei elavnenud
  
• Kasvas tööpuudus
  
• Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks)
  
• Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti
  
• Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule
  

ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.

KOMINTERN

• 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
  
• Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele
  
• Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim – kui vaja siis vägivallaga – ning kehtestada ’’proletariaadi diktatuur’’
  
• Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis
  
• 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis
  
• Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada
  
• Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus
  
• Itaalias saatis edu fasistlikuks nimetav liikumine
  
• 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule
  
• Neid juhtis Benito Mussolini
  

UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD

• 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga
  
• USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega
  
• 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv
  
• Majandus püsis mõnda aega tõusu teel
  
• Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel
  

RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL

• 1925. aastal toimus Locarno konverents
  
• Osa võtsid – Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia , Saksamaa
  
• Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles’s paika pandud lääne piiri
  
• Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule
  
• 1928.a Briand ’i – Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48
  
• Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida
  

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933

• 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks
  
• Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega
  
• 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika , müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega
  
• Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest
  
• Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi
  

PÕHJUSED:

• Ületootmine
  
• Vale majandamine – võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta
  
• Valitsuste vead kriisi ajal
  

TAGAJÄRJED:

• Tööpuudus
  
• Nälg ja rahulolematus
  
• Keskklass vaesus
  
• Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse
  
• Tootmise langus
  
• Uus tööpuudus
  

DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

• Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel
  
• Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid
  
• Demokraatlikud vabadused laienesid – valmisõigus ka naistel
  
• Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks – põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus
  

DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD

• Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism
  
• 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega – vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu
  
• Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine
  
• Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda
  
• Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika
  

USA

• Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti
  
• Kasvas kodaniku jõukus
  
• Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol)
  
• Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks
  
• Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust
  
• 1929. algas majanduskriis
  
• Massiline vaesumine
  
• 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt
  
• Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss , mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist
  
• Uus Kurss – tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine
  
• J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni
  
• Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga
  

TÄHTSAMAD REFORMID OLID:

• Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus
  
• Kehtestati miinimum töötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus
  
• Riik hoolitses abivajajate eest – töötu abiraha , pension ja vaestele toetused
  
• Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud
  
• Riigi kontroll panganduse üle
  
• 1933.a majanduskriisist ülesaamine
  
• 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt
  
• Isolatsiooni poliitika – maailmas toimuvast eemale hoidmine
  

INGLISMAA

• Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas
  
• Tähtsus maailmamajanduses kahanes
  
• Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogiatele ja tööstusharudele
  
• 1926.a Inglismaa esimene üldstreik
  
• Tööpuudus püsis kõrgel
  
• 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
  
• 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus
  
• Olukord oli ikkagi stabiilne
  
• Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest
  
• 1921. a. kompromiss – Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks
  
• 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine
  
• 1931 . Westminsteri statuud
  

PRANTSUSMAA

• Sõja võitjariik
  
• Majanduse arengu tugev tõuge
  
• Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitusse
  
• Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides
  
• Enne sõda agraar-industriaalmaa, pärast sõda tööstusriik
  
• Polnud aga stabiilseid parteisid
  
• Kiire valitsuste vahetamine – tekitas rahvas pahameelt
  
• Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis
  
• 1934.a Rahvarinde idee – koostöö kodanlike erakondadega
  
• Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa tähtsaim suurvõim
  
• Puudus aga majanduslik ja sõjaline jõud
  
• 1930.a NSV Liiduga koostöö
  

DIKTATUURID LÄÄNE- EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA.

• Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused
  

DIKTATUURIDE TEKKE PÕHJUSED:

• Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
  
• Pettumine Versailles süsteemis
  
• Pettumine demokraatlikus riigikorralduses
  
• Majanduslikud raskused
  

AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID

• Autoritaarne – Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada
  
• Totalitaarne – riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks seaduseks diktaatori suva
  

FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS

• Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias
  
• Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes
  
• Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid , streikide ja väljaastumistega
  
• Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia
  
• 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla
  
• Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata
  

NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL

• Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööparteisse ( NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler
  
• 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ’’Mein Kampf ’’
  
• Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku
  
• Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata
  
• Uus võimalus avanes majanduskriisiga , mida üritasid ära kasutada ka kommunistid
  
• 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm
  
• 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
  
• Algus tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada
  
• Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer
  

HITLERI SAKSAMAA

• Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelvalve
  
• Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine
  
• Algas aktiivne juutide tagakiusamine
  
• Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler
  
• SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo
  
• Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu köidikutest vabastamine
  

AUTORITAARSED RIIGID

• Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike
  
• Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga
  
• Üks Euroopa esimesi autoritaarseid riike oli Portugal
  
• 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas
  
• 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu
  
• Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis
  

TEINE MAAILMASÕDA

Teine maailmasõda
kestis 1. september 1939 – 2. september 1945
sõdivad pooled:
teljeriigid ↔ liitlased (ka: liitlasriigid )
ka: Kolmikpakti riigid
Saksamaa Inglismaa
Itaalia Prantsusmaa
Jaapan Nõukogude Liit
Soome, Ungari, Rumeenia , USA jt.
Bulgaaria , Slovakkia jt.
kokku 11 riiki kokku 61riiki
NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit .

Anšluss

• 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama.
  

• Esimeseks ohvriks Austria
  
• Veebruaris Austriale ultimaatum – natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa.
  
• Austria alistus.
  
• Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga – anšluss.
  
• Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele.
  
• Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko .
  

Saksamaa plaanid Tsehhoslovakkia suhtes

• Ärevust tekitas Saksamaa ja Austria liitmine ka demokraatlikele riikidele. Aga vastu astumiseks poldud valmis.
  
• Plaanis rünnata Tsehhoslovakkiat, kel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Seega oleks rünnaku korral sõtta astunud kogu Euroopa.
  
• Rünnaku ettekäändeks: tšehhid olevat Sudeedimaal elavaid sakslasi taga kiusanud.
  
• Sept. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, keeldumise korral ähvardas sõjaga.
  
• Tšehhoslovakkia lükkas tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni.
  

• Euroopa seisis sõja lävel.
  

Müncheni konverents

• Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida.
  
• Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain .
  
• 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe:
  
• Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tšehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks.
  
• Tšehhid alistusid.
  
• Lääne riigid olid vaimustuses.
  
• Chamberlain teatas, et ta tõi “rahu kogu meie põlvkonnale”.
  

Tšehhoslovakkia annekteerimine

• Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill , et sõda veel tuleb.
  
• 14 märts kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvks Slovakkia.
  
• Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia.
  
• Oli teada, et järgmine ohver Poola.
  
• 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat.
  
• Läbirääkimised NSVL -ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata.
  

MRP

• Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga.
  
• 23. aug. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu – MRP (kestus 10a.)
  
• Stalinile oli kasulik, kui Hitler ründab Poolat, et vallandada uus maailmasõda. Kui Euroopa nõrgestunud, siis saab Stalin ise Euroopa vallutada.
  
• MRP salajane lisaprotokoll: jagati ära Ida-Euroopa - NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu.
  
• Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel.
  
• Uus maailmasõda võis alata!
  

Maailmasõja algus

• MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks.
  
• Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises.
  
• sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale.
  
• sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud.
  
• 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola.
  
• Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam.
  
• Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.
  

Baltimaade annekteerimine

• 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut.
  
• Eesti võttis pakkumise vastu.
  
• Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised.
  
• Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla.
  
• 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit.
  
• 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut.
  
• 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest.
  
• 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond.
  
• Vastutasuks nõuti baaside lepingut.
  
• 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest.
  

Talvesõda

• NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus.
  
• 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda.
  
• NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist.
  
• Soome jätkas vastupanu.
  
• Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma .
  
• See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi.
  

Kummaline sõda

ja sõjategevus Euroopas 1940

Taani, Norra

• Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände.
  
• Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed.
  
• Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid.
  
• 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus)
  
• Saksamaa ründas ka Norrat.
  
• Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda.
  
• Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati.
  

Holland , Belgia, Luksemburg

• Ettevalmistused välksõjaks.
  
• Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse.
  
• Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ja ühe hoobiga purustama.
  
• 10. mai Saksamaa -> Belgiat ja Hollandit.
  
• Prantsuse ja Briti väed polnud valmis.
  
• Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu.
  

Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa

• 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe.
  
• Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt.
  
• 22. juuni sõlmiti Compiegne 'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
  
• 2/3 Prantsusmaast, ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla.
  
• Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus, eesotsas marssal Petainiga.
  

Ühendatud Kuningriik

• Peale Prantsusmaa alistumist jätkas vaid Suurbritannia vastupanu.
  
• Peaminister Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud.
  
• 16. juuli 1940 Hitler andis käsu Inglise õhujõud purustada.
  
• Inglismaa jäi peale. Neid aitasid anastatud Poola, Tšehhi jt. sakslaste lendurid.
  
• See oli Hitleri esimene tõsine tagasilöök II MS ajal.
  

Itaalia sõttaastumine

• Sept. 1940 Itaalia -> Egiptus ( inglased )
  
• 7. dets. Inglased -> Aafrika ( itaallased ) – vastu pealetung , Briti väed löödi puruks.
  
• Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E. Rommel – suruti Inglise üksused tagasi.
  
• Briti peamine tugipunkt Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda.
  

Tõesta, et NL valmistus sõjaks

• Nov. 1940 sai selgeks, et Berliin on peamiseks takistuseks NL sissetungile Euroopasse.
  
• NL-Saksamaa suhted uues faasis, kontrolli tahtsid mõlemad Euroopas.
  
• 1939 hakkas Venemaa välja töötama plaane sõjaks Saksamaaga.
  
• 1940-1941 – koostati vähemalt 4 operatiivplaani varianti .
  
• “ Vastulöögi ettevalmistamine” – tegelikult kaitse asemel NSVL viis lõpule vajaliku jõudude kohalevedamise ja plaanis ootamatult rünnata läänepoolsetel piirialadel Saksamaad ja tema liitlasi.
  
• Algne plaan 12. juuni 1941 – lükkus edasi. Ei tea, miks.
  
• Oletus – kardeti, et Inglise-Saksa sõda võib katkeda.
  

Saksamaa kallaletung NSV Liidule

• 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri.
  
• Saksa armee jagatud kolmeks väegrupiks:
  

NORD -> üle Baltikumi Leningradi peale.
MITTE -> Valgevenes asuvad Vene väed purustada, edasi Moskvasse.
SÜD -> Ukraina .

• Koos Saksamaaga alustas NSVL vastu ka Rumeenia.
  
• Hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.
  
• Soomelaste jaoks tähendas see Talvesõja teist vaatust -> Jätkusõda.
  
• Saksamaad saatis edu.
  
• NSVL õhuvägi purustati.
  
• Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi.
  
• Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi vabastajatena.
  

• Sügiseks olid sakslased vallutanud:
  

• Baltikumi
  
• Valgevene
  
• suure osa Ukrainast
  

• Punaarmeel suured kaotused.
  
• Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult.
  

Moskva lahing

• Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema.
  
• Pidi ründama Moskvat. Aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse, et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse.
  
• Toodi vägesid ära Leningradi alt (Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) -> Saksamaa ei suutnud linna vallutada, aga võeti piiramisrõngasse (blokaadis suri nälga üle 640000 inimese).
  
• Sept. lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama, vaevaliselt .
  
• Hitler arvas , et talveks sõda läbi, sõduritel polnud talvevarustust.
  
• Ilmad karmid . Läbimatud teed.
  
• Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud.
  
• Stalin kuulutas selle Isamaasõjaks.
  
• 6. dets. Alustas NSVL Moskva all vastupealetungi. Saksamaa sai suuri kannatusi, aga suutis punaarmee peatada.
  
• Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud.
  

“ Uus kord”, juutide küsimus

• Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste ( juudid , slaavlased) kallal toime genotsiid , s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel.
  
• Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust . Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti.
  
• Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes – eraldatud linnaosades.
  
• Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz , Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil)
  

Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid

• Osutasid natsirežiimile vallutatud aladel elavad rahvad .
  
• Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaž ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.).
  
• Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias.
  
• Tšehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust.
  
• NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks.
  

Atlandi harta, Lend-leasi seadus

ja lääneriikide abi NL-e

• 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president ) Atlandi harta põhimõtted.
  
• See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal .
  
• Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend- lease `i /lend-liisi/ seaduse.
  
• Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi , lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le).
  

Jaapani kallaletung USA-le

• 7. dets. 1941 ründas jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris .
  
• Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal.
  
• Jaapan oli sõja algul edukas, hõivad kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.
  

Sõda Aarfikas

• Sügiseks 1942 oli Rommel jõudnud Suessi kanalini.
  
• Sellega olid ka sakslaste jõud ammendatud.
  
• Nov. Briti väed läksid El- Alameini all pealetungile, Saksa-Itaalia väed sunniti taganema Tuneesiasse.
  
• Ühendriikide väed maabusid Marokos ja Alžeerias -> Saksa väed võeti piiramisrõngasse ja sunniti alistuma.
  
• Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud!
  

Stalingrad

• Nov. 1942 – enamik Stalingradist Saksa valduses.
  
• NSVL oli ettevalmistuste lõpul väed suunanud madalama võitlusvõimega Rumeenia ja Ungari üksuste pihta.
  
• Saksa luure informeeris Hitlerit sellest, aga viimane ei uskunud.
  
• 19. nov. Alustasid NL väed Stalingradist põhja ja lõuna suunas – piirasid Saksa 6. armee.
  
• Lahingud kestsid 2 kuud, lõppesid 2. veebr. 1943.
  
• Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunudki.
  

Kursk

• Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud , aga Hitler arvas, et tal õnnestub ka sel suvel uuesti instiatiiv haarata.
  
• 5. juuli Kurski saarel pealetung.
  
• Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda .
  
• Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealtungile.
  
• Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada.
  
• Vene ülekaal sai järjest selgemaks.
  

1943. a. Itaalias

• Kurski lahinguga samaaegselt korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse.
  
• Itaallased said lüüa tagandasid ise Mussolini.
  
• Sept. 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu .
  
• Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud.
  

Teherani konverents

• Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents.
  
• Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin .
  
• Stalinile tehti järelandmisi – tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire .
  
• Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist.
  
• Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde.
  
• NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu.
  
• Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid.
  

Vaidlused teise rinde avamise üle

• Lääneriigid nõustusid “teise rinde” avamisega Lääne-Euroopas .
  
• Senini olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja-Aafrikas ja Itaalias.
  
• NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada “teine rinne” Balkanil poolsaarel .
  
• Stalin ei nõustunud, kuna kartis et lääneriigid lõikavad nõukogude väed Euroopa südamest ära.
  

Strateegiline pommitamine

• Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid.
  
• Pommitati tsiviilobjekte, lootes hävitada vastane moraalselt, mis tekitas suuri kannatusi tsiviilelanike seas.
  

Sõjategevus Euroopas 1944

• 1944 algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas ja lõunas.
  
• Põhjas murti läbi Leningradi blokaad , Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks.
  
• Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani.
  
• 22. juuni - pealetung sakslaste tsentri vastu.
  
• Punaarmee tungis Poolasse, liikus Varssavi poole.
  
• aug. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu.
  
• Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda.
  
• Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti .
  
• 1944 ründas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Sept. sõlmisid nad vaherahu.
  
• 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria.
  
• Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast.
  
• Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari.
  

Jalta konverents

• 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta konverents.
  
• Osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin.
  
• Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel).
  
• Asustati ÜRO.
  

Sõja lõpp

• 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla.
  
• Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume.
  
• Itaalia kaotas Aafrika kolooniad.
  
• Albaania sai iseseisvaks.
  
• Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse .
  
• NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo.
  
• Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, nõuti reparatsioone ja võeti ära Ida- Preisimaa ja arvukalt teisi alasid.
  
• Võitjariigid sõlmisid rahu Jaapaniga San Franciscos.
  
• Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja.
  
• Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit.
  
• Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest.
  Teise maailmasõja tagajärjed:
  

• Surma sai palju tsiviilelanikke
  
• Hävisid mitmed kultuuriehitised
  
• Inimesed surid nälga
  
• Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju.