· Sisevaenlasteks peamiselt juudid ja kõik teised rahvused ja ideoloogiate esindajad ja hiljem kõik, kes ei olnud võimule meelt mööda · Sisevaenlasi oli vaja selleks, et oma hirmu kõrval nõustuksid nad ohverama enda heaolu (sõjatööstuse eelisarendamine) · Juutide peamine koonduslaager oli sõja ajal Austerwitchzis · Välisvaenlasteks kõik liberaal-demokraatlikud riigid, nim. Kõik riike tegelikult, aga peamised vaenlased olid Prantsusmaa, NSVL, Inglismaa Massiteabevahenid allutatud riigile: · Haridus, massikommunikatsioon, noorsoo-organisatsioonid allutatud riigile, kuna eesmärk oli inimeste ideoloogiline kasvatamine juba väiksest peale. · Noorsoo-organisatsioonid olid Jungvolk, Noorhitlerlased, Saksa Tütarlaste Liit Prantsusmaa: · Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a
· Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine, . Püüded majandust reformida ei õnnestunud, kuna vana käsumajandus lagunes, turumajandusele aga ei suudetud
RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada liidulepingut, mis pidi koos hoidma NSVLi. AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused : Välispoliitilised põhjused : 1. Nõukogude Liidu mõjuvõimu taandumine IdaEuroopas. 2. Moskva kontrolli vähenemine (VLO lagunemine) 3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6
Nõukogude riigiaparaadi loomine Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolsevike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolsevikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva.1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu...
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus. 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele
Läti, Leedu) palju kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood
ning sinna kõik kongressi delegaadid ei pääsenud. Ei pääsenud ka väliskülalised. Oli mõeldud ainult nendele, kes siseriiklikult olid kongressile valitud. Ametlikult jäi Hrustsovi kõne saladuseks 1989. aastani, mil ta esimest korda NSVL-s publitseeriti. Kõne tõi kaasa väga elava vastukaja. Kuidas kõne avalikkuse ette jõudis? 100% selgust ei ole, tõenäoliselt pääses kõne Poola kaudu. Ametkondlikuks tarbimiseks trükiti kõnet pea 10 000 eksemplari. Need saadeti üle NSVL laiali. Korraldati parteikoosolekud, kus loeti kõne ette. Kõik trükitud variandid olid nummerdatud ja tuli tagasi saata. Kõik eksemplarid tuli ametlikult hävitada. Mitmed variandid on siiski alles jäänud. Kui tollast sisepoliitilist olukorda ja tausta arvestada, oli tegemist väga olulise sündmusega. Muutused idablokiriikides. Kõne oli katalüsaatoriks Poola ja Ungari sündmustele. Ka idabloki riikides olid ohjad stalinistide käes. Tema tegevuse
Propaganda (Eesti kohta ei leidnud ühtegi) Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsusest palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidiselt NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja in...
aastal ja see sümboliseeris ida ja lääne vastasseisu külma sõja ajal muudatused perestroika ajal: ühiskonnaelu- poliitilised muutused, kadus kontroll ajakirjanduse ülemuslikkus välispoliitika- kuulutati välja ulatuslik relvastuse vähenemine, aga lääs polnud sellega rahul majandus- perestroika ja relvastuse vähenemine muudatuste tulemused... NSVL jaoks?- nõukogude liidu lagunemine Ida-euroopa jaoks?- kommunistlike reziimide kokkuvarisemine; riigid said iseseisvaks, NSVL vägede väljaviimine maailma jaoks?- külma sõja taandumine; ida ja lääne suhete paranemine Gorbatsov- peasekretär(1985-1989) hiljem NSVL president. Perestroika poliitika algataja Jeltsin- vene föderatsiooni juht lõi SRÜ Jakovlev- avalikustamispoliitika eestvedaja, proovis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda Gorbatsovi lähikóndlane liiduleping- NSVL presidendi teadmata sõlmitud Venemaa, Valgevene ja ukraina omavaheline leping 8 september 1991
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst mõjutas inimesi palju, sest seda oli kerge levitada ja filmid panid inimesi uskuma,et nad elavad kõige paremas riigis.
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidel...
võimalused kõigil vabariikidel (Lenini plaan, mis teostus 1922) liitriik - vabariigid ühendatakse/liidetakse Venemaaga ja tekib suur tsentraliseeritud riik, mis on allutatud Venemaale ja mida juhitakse Moskvast (Stalini plaan, mis esialgu jäeti kõrvale, kuid kui Stalin tuli võimule, siis viis ta oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast). III NSVL Stalini ajal (Stalini kommunistlik diktatuur) kuni II maailmasõjani Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidrirolli pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas nepi poliitika lõpetamine, minna mööda kapitalistlikest maadest, ajutiselt maailmarevolutsiooni ideest loobutakse
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö
1. osa *Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8- klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks ; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja ...
1. Iseloomusta olukorda NSV Liidus 1970ndatel aastatel. NSV majandusmudel oli end ammendanud. Majanduskrahhist päästis suurte nafatvarude leidmine ja müük. Süvenes stagnatsioon ehk seisak, oli puudus tarbekaupadest. Kriitikat tegid teisitimõtlejad (Aleksander Solzenitsõv ja Andrei Sahharov). 2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest
likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine – Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 – 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja
NSVL NÕRGENEMINE · Ainuke tuluallikas nafta (Siberis) o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989
- 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets. tähtsus filmikunstil - Eisenstein 1924 Dawesi plaan Lenini surm 1924 1925 Locarno konverents
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias.
Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hrustsov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. Breznev- valitses 1964-1982. Breznevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980.aastate lõpuks oli tegemist kõikehõlmava poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus. 3. Kes olid võimul pärast Breznevi
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisi...
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all?
NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) NSV Liidu lipp Vapp Territoorium ja koosseis NSVL oli aastatel 1922-1991. NSVL oli moodustanud 1922 aastal. Sinna kuulusid: • Venemaa • Ukraina • Valgevenemaa • Taga-Kaukaasia Kodusõda Kodusõda oli 1918 -1922 aastatel. Selle sõja kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Väga palju inimest sõja aastatel sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid ...
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev
ITAALIA SAKSAMAA NSVL EESTI I NSVL aastal algas nõukogude korra Adolf Hitler (1934-30.04 1945) Jossif Stalin (1928-5. 03. 1953) sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP
puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok
Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uu...
Mitmed liiduvabariigid said suveräänsusdeklaratasiooni ja püüdlesid täieliku iseseisvuse poole Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. 1991. Aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ pooldas endise suurriigi säilimist. (Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust) 19. August 1991. Aastal üritas võimule tulla RESK (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. NSVL eesotsa pidi saama asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördkatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Nõukogude Liidu Lagunemine Riigipöördkatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Lisaks Eeestile ja Lätile kuulutasid 91. Aasta augustis iseseisvuse ka Ukraina ja Valgevene. 91. Aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust
Jugoslaavia · Rahvarahutused 1991 1992 a · Riik lagunes · Koosseisu jäid ainult Serbia ja Montenegro 1990 a. · Serbia presidendi natsionalistlikud vaated · Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks 8. Kontuurkaart. 1) Sotsialistlik sõprusühendus NSVL,Saksa DV, Rumeenia,Bulgaaria,Tsehhoslovakkia,Ungari,Poola 2) Sotsialismileer Euroopas : Rumeenia, Albaania, Bulgaaria, Ungari, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia Aasias : Hiina, Põhja-Vietnam, Mongoolia, Põhja-Korea LadinaAmeerikas : Kuuba.
KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal:
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakond...
Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine. 1980-1990 kahe saksa tihe koostöö. 1990 kahe saksa ühinemine. 6) Külma sõja kriisid (Suessi kriis, Praha kevad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda aastad + seletused) Suessi: 1956, valitseja Nasser, Egiptus riigistas Inglismaale kuuluva Suessi kanali. NSVL toetas Nasserit. Iisreal ründas inglaste mõjul Egiptust. ÜRO sundis sõda lõppema. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja. Suessi kanal jäi Egiptusele. NSVL-i mõju maailmas suurenes. Inglismaa ja Prantsusmaa autoriteet langes. Praha kevad: 1968, President Novotny sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Dubcek. Asuti läbi viima uuendusi aga see ei meeldinud NSVL-le. Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Ametisse pandi Husak.
Arutlus Üks olulisemaid välistegureid oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida-Euroopast. Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk järgult Moskva kontroll Ida- Euroopas. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimesena kaasa Poola ja Ungari. Poola peaministriks sai mittekommunist. 1989. aastal kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovikkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Sündmused Rumeenias aga ei olnud nii rahumeelsed, kuna isepäine diktaator Nicolae Ceausescu tahtis Moskva ja teiste riikide sõjaväge , et lammutada vabaduspüüdlused Poolas ja teistes riikides. Ida-Saksamaa...
Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7
(massiline maisikasvatamine, kartuli asemele hübriidkaalikas) Tugevnes rünnak erasektorile ja määrati täpsed normid mitu looma/kana/kukke kellegi võib majapidamises olla. Eestis oli Hrustsovi ajaks juhtivatele kohtadele saanud hulk kaine mõistusega põllumajandusjuhte, kes püüdsid suurematest lollustest kõrvale hiilida või mitte neid nii innukalt ellu viia. 1964. aastal lõppes põllumajanduses üleminek rahalisele töötasule, mis oli väga uuenduslik NSVL puhul. Hrustsovi ajal tuli ka uus majandussüsteem selle poliitika põhisuunaks sai kohaliku võimu tugevnemine ja senise ülitsentreerituse Moskvale vähendamine. See hoogustas majandust väga ja tööstus arenes, 60. aastate algul tõusid kõik majandusnäitajad, seda põhjustas töö kohapealne juhtimine. Kuna see majandusvorm aga NSVLis laiemalt edu ei toonud, tsenraliseeriti majandus uuesti 1965. a septembripleenumi otsusega. Järk-järgult jäi kohalik võim otsustamisõigusest ilma ja
· 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused · Kogu võim kommunistlikul parteil
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal. Poliitilised: Püüti teha mitmeid ümberkorraldusi, millest mitmed ebaõnnestusid. Poliitilised töökohad muutusid eluaegseks (Geronotokraatia). Repressioonid naasesid. Majanduslikud: Stagnatsioon, ei tehtud mitte paremini vaid rohkem ja lõpuks jõuti tupikusse. 1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? Stagnatsiooni aeg, sest majanduselu, poliitiline ja vaimne elu seiskusid. NSVL ei suutnud enam kaasas käia maailma tehnoloogilise arenguga. 2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita. Arengut ei toimunud. Tehti rohkem mitte paremini. Selle asemel, et muuta tehaseid paremaks, ehitati uued. Majanduselu, poliitiline ja vaimne elu seiskusid. NSVL ei suutnud enam kaasas käia maailma tehnoloogilise arenguga. Poliitiline režiim oli vananenud. 3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?
Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel
Majandusel sõjajärgsetel aastatel ei läinud hästi. Sõjaeelne tööstustoodang ja põllumajandus ületati alles 1950-ndatel aastatel. Suhted Lääne ja Ida vahel soojenesid mõnevõrra pärast Stalini surma 1953. aastal ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut, kuid ainult lühikeseks ajaks. Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968
Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
