Ajalugu 3. kursus (0)

totalitarism
see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis ...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi.
totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned:
1. on üks partei, teised parteid keelatakse
2. võim koondub paretei juhi kätte
3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed
4. rõhutakse rahvuslisele
5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi
6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid
7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus )
8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma
9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines
10. keelati streigid , ei soositud ametiühinguid
11. kehtestati tsensuur
12. rikuti inimõigusi
13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele...
14. tugev salapolitsei
15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised
1. totalitaarsed riigid 1 NSVL
2 Saksamaa
3 Itaalia
2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia , jugoslaavia, bulgaaria , albaania , kreeka, türgi, portugal , hispaania
3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa , suurbritannia , holland, belgia, tsehhoslovakkia , prantsusmaa, šveits
Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline
tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused
1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise
fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au
sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega
1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik)
Saksamaa
novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik.
nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon
mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret
1923 nov üritas hitler jõuga võimu haarata see müncheni „õlleputš“ kukkus läbi hitler pandi vangi
hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks.
1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas
1933 hitler sai saksamaa kantsleriks 1,5 a hiljem hitler kuulutatakse saksa rahva juhiks ehk führer saksamaal kuulutatakse välja totalitaarne kord. 1 aprill 1933 boikott juudi äridele st ei külastata juudi ärisid. juut ei tohtinud olla õpetaja ega kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus , keelati abielluda sakslastega. 9-10 nov 1938 kristallöö purustati juutide ärisid, vägivald juutide kallal. eesmärk oli juudi vaba riik
saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes , lõppes majanduskriis.
tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi. tööpuudust aitasid likvideerida hädaabi tööd nt teede ehitamine
nõukogude liit
veebruar 1917 kukutati tsaar nikolai II
okt 1917 said võimule enamlased e bolševikud neid juhtus v.Lenin
1918-1920 kodusõda ; 1914-1918 I m.s –s
pärst kodusõda oli venemaa sügavas kriisis sõdades oli hukunud 20 mln inimest invaliidiks jäi 4,4 mln
läände põgenes 1,5-2 mln nälga suri 3-4 mln linnad tühjenesid inimesed metsistusid kõigest oli puudus
töötstustoodang langes 19 saj lõputasemele teravilja toodeti pool endisest kogusest
inimesed ei igatsenud taga tsaari aega kuid oldi kommunistide vastu
1921 kehtestati uus majanduspoliitika nep
ümberkorraldusi tehti nii majanduses kui sisepoliitikas
majanduses taastati turusuhted
talupoegadele kehtestati kindel toitlusmaks
tekkisid ettevõtted kus osalesid välisriigid nt transpordi ettevõtted
viidi läbi rahareform
sõjaväe reformiga vähendati sõdurite arvu
nepi tulemusel kasvas todoang paranes inimeste elu
1926 saavutati sõja eelne tase tööstuses
1928 põllumajandus toodang oli 25 % suurem kui en ne sõda
1924 suri lenin
partei ja riigijuhiks sai jossif stalin
ta otsustas lõpetada nepi
loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet
nep lõpetati 1927
kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu
muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses
1. lõpetati igasugune turumajandus
talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma
algas industrialiseerimine
algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine
majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa
punaarmee ümberrelvastamine
kaupu sai osta talongide alusel
kohtuväline karistussüsteem
algas „rahvavaenlase otsimine“
näidiskohtuprotsessid
kõik stalini vastased kõrvaldati
stalini isikukultus
industrialiseerimiseks nõuti inimestelt aina suuremaid makse ja riigilaenude ostmist tõusis toidukaupade hind
1930 ndate aastate lõpul nõukogudeliit möödus suurbritanniast, prantsusmaast ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest
ei suudetud mööda minna usast
arendati eelkõige sõjatööstust
tööviljakus ja kvaliteet olid viletsam kui teistes maades
sundkollektiviseerimine see on kollektiivsete majandite sunniviisiline loomine
kollektiivsed majandid olid
kolhoos- ehk riigile allutatud kooperatiivne ettevõtte
sovhoos - riiklik majand
riigil oli saaki kergem kätte saada kui põllumajandus allutati riigile
kulak- talupoeg kes kasutas palgalist tööjõudu
kulaku käsilane- selleks võis kuulutada igaühe
1929 algas kulakute kui klassi hävitamine
kulakuteks tuli kuulutada 3-5%majapidamistest
talupojad põgenesid linnadesse enne tapeti loomad ja müüdi vara
NL 1930 ndatel aastatel
üha rohkem oli juhtide seas väheharitud inimesi
pime kuuletumine oli olulisem kui oskused
suurenes riigi ja partei ametnike arv
valitses jätkuvalt stalini isikukultus
1934 aastast algas massiterror
tapeti kõrgemaid partei ja riigitegelasi punaarmee juhte julgeolekutöötajaid...
näidiskohtuprotsessid
mõneti paranes eluolu
1930 ndate II poolel kadus kaupade jaotamisel kaardi süsteem
maalt läks palju inimesi linna
paljud alles õppisid lugema ja kirjutama.
inimeste senine elulaad ja moraal hävitati nõuti kuulekust võimudele kadus isiklik vastutus ja südametunnistus
kt küsimused
1)mõiste totalitarism
2) miks tekib totalitarism?
3)totalitaarse ühiskonna iseloomulikud jooned
4) loetle totalitaarsed autoritaarsed ja demokraatlikud riigid
5) itaalia
6) saksamaa
II maailmasõda
1939 1 sept – 1945
saksamaa oli valmis oma tahet maailmale jõuga peale suruma lääne riigid tegid saksamaale järeleandmisi sest taheti säilitada rahu nõukogudeliitu kardeti rohkem kui saksamaad loodeti et saksamaa peatab kommunismi leviku
saksamaa tegevus 1. kehtestati üldine sõjaväe kohustus ja hakati looma armeed
hõivas reinimaa kus poleks tohtinud sõjaväge olla
saksamaaga ühendati austria
4) 1938 toimus münchenis saksamaa, itaalia suurbritannia prantsusmaa juhtide kohtumina
tsehhoslovakkiat saksamaale loovutama sudeedimaad
5) 1939 saksa väed vallutasid tsehhoslovakkia
6)1939 saksamaa võttis leedult klaipeda piirkonna
itaalia
1935 itaalia vallutas etioopia mis oli rahvasteliidu liige
keegi ei tulnud appi
1939 itaalia vallutas albaania
hispaania 1936-1939
vabariiklased kaotasid
vabariiklasi toetas nl ja maailma avalik arvamus
üle maailma läksid vasakpoolsete vaadetega inimesed vabatahtlikult hispaaniasse sõdima
lääneriigid hoidsid eemale
hispaania oli 2 maailmasõja eelproov kus katsetati uusi relvi ja taktikaid
teise maailmasõja päästis valla hitleri ja stalini sobing
sõja põhjuseks on peetud ka hitleri poliitikat, nõukogude liidu soovi korraldada maailma revolutsiooni
on peetud esimese maailmasõja jätkuks
sõjaks oli kõige rohkem valmis nsvl kellel oli kõige rohkem relvi
nsvl tahtis kommunistide võimu kõikides maades
aarialaste ülemvõimu
lääne euroopa riigid tahtsid oma riikide võimu laiendada ja hävitada kommunismi ja fašismi ohtu
1.sept 1939 saksamaa tungis kallale poolale algas 2 maailmasõda
3.sept 1939 suurbritannia ja prantsusmaa kuulutasid sõja saksamaale
sakslased purustasid poola armee paari nädalaga nad kasutasid uut taktikat välksõdaä( blitzkrieg )
17 sept 1939 poolale tungis kallale nõukogude liit kes vallutas lääne valgevene ja lääne ukraina lääne euroopa riigid ei kuulutanud sõda nõukogude liidule
november 1939 märts 1940 soome ja nliidu talvesõda esialgu nl vallutas 1/10 soomest
suurbritannia ja prantsusmaa olid valmis soomele kui nägid punaarmee ebaedu
soome ei tahtnud abi
II maailmasõja laienemine
1940 a kevadel saksa armee vallutas taani norra hollandi belgia luxemburg ja osa prantsusmaast saksamaa vastu võitles suurbritannia mille peaministriks oli w. churchill
inglismaale põgenenud prantslasi juhtis kindral c.de gaulle
1940-1941 võitlesid omavahel suurbritannia ja saksamaa tänu tugevale briti laevastikule ei suutnud sakslased tungida inglismaale
suurbritannia toetas usa-d lend – lease’i süsteemi abil st suurbritannia sai usalt tasuta tööstustooteid ja relvi
sõda paisub maailmasõjaks22 juunil 1941 saksamaa tungis kallalenõukogude liidule esialgi oli saksa armee väga edukas ja tungis sügavale nõukogude liidu alale
nõukogude liit suutis itta viia oma sõjatööstuse lääne riigid hakkasid toetama nl –i sakslased kaotasid moskva lahingu
järgnes punaarmee suur tung
churchil ja roosevelt kirjutasid alla atlandi hartale milles lubati taastada kõikide teises maailmasõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus
hartaga liitus 15 riiki sh nl
7 dets 1941 jaapan ründas usa vaikse ookeani peabaasi
jaapan tagas pooleks aastaks sõjalise ülekaalu vaiksel ookeanil
2 maailmasüjas toimus murrang juuni 1942 jaapan kaotas usale midway lahingu
sakslased kaotasid stalingradi lahingu
sakslased ja itaallased said lüüa
sakslased kuulutasid välja totaalse sõja
saksa armeesse hakati võtma eestlasi ja teisi rahvusi
siiani arvati et idaeurooplased on viletsad hoogustus sõja propaganda ja ideoloogiline kontroll riigis
1943 saksamaa löödi välja põhjaaafrikast liitlased maabusid itaaliasse mussolini kukutati võimult
kuid sakslased vallutasid itaalia ja sõda jätkus lõppes leningradi blokaad kus hukkus 640000 inimest (1941-1943)
nl võitis kurski kaare lahingu milles osales 2 mln meest
1 kt mis oli nep
iseloomusta majandust nepi ajal
3 1920 aastate lõpul ka 1930 alguses nl
4 Industrialiseerminine
5 sundkollektiviseerimine
6 nl 1930 ndate aastatel
nov – dets 1943 teherani konverents
Usa ja Suurbritannia loovutasid baltimaad NL-ile
saksamaalt nõuti tingimusteta allaandmist
geto erireziimiga linnaosa juutide jaoks suurim varssavis
holokaust on vanakreekast pärinev sõna mis tähendab nii elusa kui eluta asjade täielikku hävitamist põletamise teel
holokaustiks hakati nimetama juutide hävitamist sakslaste poolt
saksa koonduslaagrites hukati 11 mln inimest neist 5-6 mln olid juudid
2 maailmasõja lõpp
1944 saksamaa taganes järk järgult nõukogude liidu aladelt ja baltimaadest
saksamaa liitlased rumeenia, bulgaaria soome vahetasid poolt
suvel 1944 punaarmee jõudis balkanile ja poolasse
aug 1944 algas poola rahvuslaste ülestõus varssavis
punaarmee ei toetanud ülestõusnuid hukkus u 200 000 inimest varssav peaaegu hävitati
6 juunil 1944 avati teine rinne
st usa SB ja kanada väed maabusid usa kindrali eisenhoweri juhtimisel normandias prantsusmaa
saksa ohvitserid tegid hitlerile ebaõnnestunud atendaadi katse juuli 1944
sept 1944 liitlased jõudsid saksamaa piirile
veebruar 1945 Krimmi ehk jalta konverentsil usa nl ja sb juhid leppisid kokku purustada saksamaa ja jagada maailm mõjusfäärideks
30 apr 1945 hitler tappis end
2 mai 1945 langes berliin
8 mai 1945 saksamaa kapituleerus e andis alla
1945 juuli – august potsdani konverentsil lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele
usa heitis 6 august 1945 hirosimale
ja 9 august nagasakile
2 sept 1945 jaapan kirjutas alla kapitulatsiooni aktile lõppes teine maailmasõda
2 ms tulemused
suured inimkaotused
nõukogude liidus hukkus 27-40 mln inimest
saksamaa kaotas 6 mln hiina 10 mln
poola 6 mln
usa kaotas 0,4 mln
suured materiaalsed kaotused 400 mld dollarit
3 saksamaa , jaapan, itaalia ja nende liitlased purustati
4.iseseisvuse kaotasid saksamaa , jaapan ja baltimaad
saksamaa tükeldati
ida euroopa langes NL mõjusfääri maailm polariseerus nl ja usa vahel algas aatomi ajastu
Eesti ja eestlased II maailmasõjas
22 juunil 1941 puhkes Nl ja saksamaa vahel sõda
7. juulil 1941 saksa väed jõudsid eestisse
keskeesti s seisis rinne paar nädalat
nõukogude võim moodustas hävituspataljone
kes viisid ellu põletatud maa taktikat
hukkus lligi 2000 inimest
hävituspataljonidele astusid vastu metsavennad
suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljonide vahel oli kautla ümbruses
soomest tulnud luuregrupp „erna“ kaitses kohalikke elanikke
28 august 1941 punaarmee lahkus tallinnast kroonlinna
mindi 197 laevaga millest uppus 53
21. oktoobriks 1941 oli eesti sakslaste poolt vallutatud
algas saksa okupatsioon
sakslased ei olnud huvitatud eesti riigi taastamisest
loodi eesti omavalitsus mille juhiks sai Hjalmar mäe
saksa okupatsiooni ajal hukati eestis 7000 eesti vabariigi kodanikku neist eestlasi oli 5000
sõja ajal sattus palju eestlasi nõukogude liitu
sinna viidi sõjaväelased u 33 000 meest ja vabrikutöölised ning spetsialistid
põgenesid ka nõukogude aktivistid
sõjaväelased pandi ehituspataljonidesse kus suri palju mehi
hiljem loodi 8 sas eesti laskurkorpus nad sõdisid velikije luki all 42/43
jaan-veebr 1944 nli väed olid narva jõe ja peipsi taga
31 jaan 1944 eestis toimus üldmobilisatsioon saksa armeesse
seda toeatsid rahvuslikud ringkonnad eestis
loodeti eesti riigi taastamist
punaarmee peatati eesti piiridel 8-ks kuuks
nl tegi õhurünnakuid eesti linnadele
6 märts narva
7 märts tapa
9 märts tallinnat pommitas 250 lennukit hukkus 600 inimest
25 märts tartu
26 juuli 1944 punaarmee vallutas narva järgnesid ägedad lahingud vaivaras sinimägedes
sinimägedest ei suudeta läbi murda augustis 1944 nl väed alustasid pealetungi lõunaeestis
17 sept 1944 punaarmee uus pealetung nii narva all kui emajõel
lahingutes avunurmes ja porkunis olid vastamisi erimundrites eestlased (vennatapulahingud) st et
suvel 1944 üritati taastada eesti vabariiki
presidenti kohusetäitsa jüri uluots valitsuse eesotsas otto tiefiga
kuulutati et sõjas ollakse erapooletud püüti kaitsata pealinna tallinnat selleks kasutati soomepoisse johann pitka poolt loodud väeüksusi
24 nov 44 vallutati viimane osa eestist sõrve poolsaar
2 ms tulemused eesti jaoks
eesti kaotas iseseisvuse rohkem kui pooleks sajandiks eesti kaotas oma elanikest u veerandi see on 280 000 inimest rindel hukkus 20 000 inimest
eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused
juudid tapeti
vene enamusega vallad petserimaal ja narvataga ning jaanilinn liideti venemaaga
1945 aasta alguses oli eesti s800 000 inimest neist üle 97 % olid eestlased
julgeolekunõukogu sellel on 5 alalist liiget ja 10 vahetuvat liiget
alalised liikmed olid usa, nsvl, suurbritannia, prantsusmaa ja hiina neil 5 riigil on veto õigus
Tumani doktriin ja marshlli plaan
pärast teist maailmasõda oli läänemaailmas liidriks USA
usa pinnal ei olnud toimunud sõda sõja järel kasvas usas majanduslik heaolu
Usa suutis vältida majanduse langust mis oli olnud pärast 1 maailmasõda
kuni aastani 1946 usa saatis euroopasse abi ÜRO kaudu abi said ka riigid mis olid sattunud nõukogude liidu kontrolli alla
stalini survel loobuti abist ja idaeuroopa riigid jäid arengus läänest maha
1 kriis nsvli ja usa vahel puhkes seoses iraani naftaga .
nsvl ei tahtnud oma vägesi põhja iraanist välja viia.
siiski nõukogudeliit oli sunnuitud taganema
kriisid olid ka seoses türgi ja kreekaga
„raudne eesriie “ on mõiste millega iseloomustati nl-i eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes
nl-i eraldumist muust maailmast suletust ja vaenulikkust muu maailma suhtes
seda mõistet kasutas esimest korda W. churchill 1946 aastal
kui ta esines Fultonis kõnega usa tipppoliitikutele
trumanni doktriin e kommunismi pidurdamise poliitika sai alguse 1947 , kui usa president H trumann palus kongressilt 400 mln dollarit kreeka ja türgi abistamiseks
trumann nõudis vabade rahvaste toetamist nii sise kui välissurve vastu
ta ütles et peab toetama rahvast keda püütakse orjastada
kongress eraldas nõutud summa
usa välispoliitika põhiülessandeks sai kommunismi pidurdamine kogu maailmas.
marshalli plaan oli euroopa taastamise programmmille eesmärgid olid
1. väidelda kommunismi vastu
2. usa tootjate jaoks luua elujõulisi majandus ja kaubanduspaartnereid
3. laiendada usa mõju euroopas
marshlli plaan oli trumanni doktriini jätk
nl keeldus abist ja sundis abist loobma uudaeuroopat ja soomet
usa andis 17 riigile 13 mld dollarit abiabi saanud riikide rahvuslik kogutoodang kasvas 4 aastaga 25%
suurenes usa mõju euroopas 1950 SB loobus usa abist
saksamaa lõhestamine
saksamaa oli sõjas väga laastatud
majandus oli välja kurnatud ühiskond oli psühholoogilises kriisis
saksamaa kaotas suuri alasi
1945-1946 toimus nünbergi protsess kus mõisteti kohut natsi saksamaa juhtide üle
see oli kohus ka natsismi ja saksamaa üle
saksamaa kapituleerus 8 mail 1945
saksamaa jagati võitjate vahel okupatsiooni tsoonideks
Usa, prantsusmaa, suurbitannoa n Liit
Viidi läbi reforme
berliin jagati okupatsiooni sektoriteks
1948-1949 esimene berliini kriis
1948 toimus lääne sektoris rahareform, mindi üle täielikule turumajandusele
nl blokeeris tsooni piirid ja lääne berliini ähvardas nälg linna varustati õhusilla abil
tekkis sõjaoht stalin tahtis et lääneliitlased loobuksid berliinist või muudaks oma poliitikat lõpuks nl andis järele ja lõpetas blokaadi berliinikriis oli murrang saksamaa jagati lõplikult 1949 1 saksamaa liitvabariik (lääne saksamaa)
2. saksamaa demokraatlik vabariik
läänes peetakse berliini kriisi külmasõja alguseks ida lääne suhted muutusid varjamatult vaenulikuks
1949 NL katsetas esimest korda tuumapommi
Referaat nõukogude eesti