Inimõiguste piiramine Inimene ja õigus 10. klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia ...................
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledz POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE ( Police Brutality) referaat õppejõud: Uno Traat Muraste 2013 1. Sisukord 1.Sisukord................................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus .............................................................................................................................3 3.Mida kujutab endast politseivägivald ?.....
Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propaganda 1958. aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat enne kui jõuti kokkuleppeni katsetused osaliselt (maa peal, vees ja õhus) keelustada. Kus võisid katsetused jätkuda? Seega ei tähendanud Moskvas 1963 sõlmitud tuumarelvastuse osalise
Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgas kuuluvad nende tegude hulka: 1. konkurendi või tema kauba halvustamine; 2. ärisaladuse kuritarvitamine; 3. teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine; 4. kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine; Vaatleme neid lähemalt. KONKURENDI VÕI TEMA KAUBA HALVUSTAMINE. Konkurendi halvustamine on käsitletav kõlvatu konkurentsina, kui see seisneb tahtlikus valeteadete levitamises teiste turusuhetes osalejate või tema (nende) poolt müüdava kauba või teenuse kohta, kui sellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teiste turusuhetes osalejate mainet või äritegevust (Konkurentsiseadus §10). Valeteadete levitamine on tahtlik siis, kui nende levitaja on teadlik,
Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege
* õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused:
1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Postimehe peatoimetaja
- Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul
Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse (kaugmaaraketid), mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus. USA oli esimene, kes leiutas tuumapommi, viis inimese kuule ja esimese inimese avakosmosesse. NSV Liitud õnnestus aga viie esimene tehisobjekt kosmosesse ja samuti ka inimese. Leiutati aatomrelv, keemiline relv ja bioloogiline relv. Tuumakatsetused, mis tehti relvade katsetamiseks, tekitasid ökoloogilisi ja eetilisi probleeme. Võidurelvastuse piiramine 1958.a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle. 5.a.pärast jõuti kokkuleppeni katsetused maa peal, vees ja õhus keelustada. Seega ei tähendanud Moskvas 1963.a.sõlmitud tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata. Tõsiselt ei räägitud desarmeerimisest kusagil. 1969.a.lõpul algasid Helsingis esimesed läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
· Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale · 1208 tehti esimesed retked Eesti aladele VÕITLUS 12081212 Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põjenduseks väide, et eestlased olid rünnanud Varem Saksa kaupmeni · Maakond rüüstati põhjalikult · Paljud külad põletati, elanikud tapeti · Otepää linnus vallutati ja põletati Võnnu Piiramine 1210 · Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad
Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs.
Varauusaeg ( Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel) 1. Sõjasündmused Kuidas alustasid liitlased sõjategevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? Poola- 12. veb. Ründas August II tugev Riiat, piiramine oli edutu. Taani-alustasid rüüstamist rootslaste vastu Saksamaal, said lüüa. Venemaa- 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks. Millise valearvestuse tegi 1701. a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis? Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid. Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks? Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses. Mida tõi Eestile aasta 1710?
Tsunftid tagasid ka seisusekohase äraelamise. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfti kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda ega ka vaesuda. Tsunftimeister tagas oma õpipoisile ametialase väljaõppe, mis oli väga tähtis kuna kästitöö oskused pärandati põlvest põlve edasi. Tsunftikorralduse halbadeks külgedeks võib lugeda uuenduste takistamine, loovuse piiramine, tsunftiliikmete tegevusvabaduse piiramine, vaba konkurentsi piiramine, karjääri võimaluste piiramine, kõrged nõudmised õpipoisile. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell ja meister. Keskaegse tsunftikorralduses oli oma range kombestik, mida süüa, kuidas riietuda jne. Seepärast ei olnud ka uuendusi. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni kindlaks määratud. Kui algselt saadi väga kergelt õpipoisist selliks ja sellist meistriks, siis juba 14
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving
27. confarreatio- usundlik abielu sõlmimise tseremoonia 10 tunnistaja ja preetori juuresolekul; 28. coemptio- näilik ostutehing, milles mees ostis endale naist tema perekonna käest; 29. mancipatio- mantsipatsioon ehk pidulik võõrandamistehing; 30. tutela- eestkoste; 31. cura/ curatio- hool, mure; 32. capitis deminutio- õigusvõime piiramine; 33. capitis deminutio maxima- õigusvõime suurim piiramine ehk kaotus Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks); 34. capitis deminutio minor/ media- õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas kodakondsuse staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse); 35. capitis deminutio minima- õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus); 36. actio- hagi/kaebus 37. actio in rem - tegevus; 38. actio in personam- tegevus isiku suhtes; 39. legis actiones- tegevused; 40
Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227
Õigus õiglasele kohtupidamisele- PS 15 ja 24 ning Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 6: igaühel on õigus pöörduda kohtu poole, kui isiku õiguseid ja vabadusi on rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus, viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on samasuguses olukorras nt PS 12 kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguste piiramine-Põhiõigused ei ole piiramatud, Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega. Põhiseaduse piiramine peab olema legitiimsed ja võib olla PS-is sätestatud kolmel eri viisil:seadusega reservatsioonita põhiõigused-põhiõiguse paragrahv ei näe otseselt ette võimalust põhiõiguse piiramiseks. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-PS paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse
täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalike riigiameteid, avardab lääniõigust. 1570 Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutab talle Põltsamaa linnuse. Tallinna esimene piiramine, puhkeb katk, piiramine lõpetatakse. 1572 Ivan Julm saabub ise vägesid juhtima, selleks ajaks oli vallutatud suurem osa Mandri- Eestist. 1577 algab teine Tallinna piiramine, kahju on väike, küll aga hävitatakse Pirita klooster. Erilist kuulsust kogub Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle rüüsteretked ulatuvad Tartuni. Magnus astub Poola teenistusse. 1578 Poola kuningas Stefan Batory alustab ulatuslikku pealetungi venelaste vastu
· 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid Ümera lahing väike kokkupõrge, eestlased loevad seda suureks võiduks; eestlased liikusid üle Koiva jõe, võit andis jõudu edaspidiseks 1211 - Viljandi piiramine, sakslaste suurim üritus, alguses suudeti vaenlased tagasi lüüa ja saada nende sõjavarustust,
kasutamine peab olema tagatud ilma diskrimineerimiseta. PS § 12 12 Menetlus ja erisätted Diskrimneerimise keelamine. Olenemata soost, rassist, nahavärvist, keelest, usust, poliitilistest või muudest veendumstest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, rahvusvähemusse kuuluvusest, varanduslikust, sünni- või muust seisundist. 13 Menetlus ja erisätted Õiguste piiramine eriolukorras. EIÕK art 15 – sõja ajal või rahvuse eksistentsi ohustavas eriolukorras võib rakendada abinõusid, mis taganevad konventsioonist. PS §§ 130 ja 131 14 Menetlus ja erisätted Õiguste piiramine eriolukorras. Välja arvatud: art 2; art 3; art 4 p 1; art 7. 15 Menetlus ja erisätted Õiguste piiramine eriolukorras. Rakendatud abinõudest ja nende
64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86. interdictum interdikt, keeld 87. restitutio in integrum endise olukorra taastamine, ennistamine 88. iudex kohtunik 89
· Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida poolt · Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing Eestimaa ühendamine Venemaaga. ·
Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul moraalne eneseusku sisendav tähtsus Vastastikused Ugandi ja Sakala, 1211 Viljandi piiramine 1.2. 1211 1212 rüüsteretked Ridala, Saaremaa, 1211 vastastikused rüüsteretked *eestlaste aktiivsed laieneval Rävala Läänemaale ja latgalide aladele rünnakud territooriumil 1211.nov. Toreida piiramine Albert
kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi valitseda". Seega on Pätsi väide, et riigipööre korraldati rahva huvides, mõeldes inimeste heaolule ja tahtele. Küll aga me näeme, et see nii ei ole, sest keegi ei küsinud kordagi eestlaste käest, kas nad soosivad autoritaarset Eestit, sest valimisi ei toimunud. Inimesed ei saanud avaldada oma arvamust valitsuse kohta, sest aset hakkas leidma kodanikuvabaduste piiramine tsensuur, riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise ja haridusasutuste üle. Rahva huviks ei saa olla oma vabaduste piiramine, seega ei toimunud võimuhaare rahva huvides. Küll aga näeme me, et kasu lõikavad need, kes pöörde läbi viivad. William Tomingase hinnangu järgi Päts ,,olles pandud sulaseks peremehe poolt, kuulutab ta peremehe nõrgamõistuslikuks ja võtab ta õigused üle ettekäändel, et teda arstida." Laialdaste õigustega
SEMINAR: J.S.MILL „Vabadusest“ Seoses tekstiga tekkisid järgnevad küsimused: Kas vabaduse piiramine tagab ühiskonna heaolu? Kust algavad ühiskonna õigused üksikisiku üle? Mis teha, kui ühiskond ei hari inimesi piisavalt? Miks mõista hukka halbu iseloomujooni? Kui ühiskond kaitseb inimest, siis miks mitte tema enda pahede eest? Autori püstitatud küsimused (lk 151 esimene lõik): Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale?
poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused 1208. aastal Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus, kroonik Henriku teateil suuresti tema pillimänguosavuse tõttu.Pärast eestlaste taandumist ründasid latgalid pealike Russini ja Waridote juhtimisel veel Sõjategevuse jätk Sõjategevus orduvägedega Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus
Käsumajanduse süteemis võtab otsused ressursside jaotamise suhtes vastu keskvõim, kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Keskvõim on enamasti aga üks poliitiline partei. Sellist süsteemi iseloomustab totalitaarne reziim. Käsumajandus on religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Käsumajandusele on omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine. Nii palgad kui hinnad on riiklikul tasandil kindlaks määratud. Turumajandus. Turumajanduses lahendatakse majanduse põhiküsimused turu vahendusel, see on majapidamiste ja firmade individuaalsete otsuste alusel. Otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Klassikalise turumajandusliku süsteemi aluseks on valikuvabadus.
Rakvere Ametikool Referaat teemal: VÕNNU PIIRAMINE JA ÜMERA LAHING Koostaja: Rando Pajula Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2.0 KONFLIKTI ALGUS...........................................
Riigikogu valimise seaduse § 51 sätestab: ,,Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud
See on kasulik inimestele, kes ei soovi halba ja ei tee kurja.Kahjulik on nendele, kes varastavad, tapavad, rikuvad teiste vara jne. 5.ARGUMENTEERIMINE Tihtipeale mõõdetakse vabadust selle järgi, kui palju keegi saab toimetada ilma, et tema tegevusse väljast poolt sekkutaks.Juhul kui mingil moel piiratakse inimese tegevust tema võimete piirides, siis seda võib nimetada vabaduse piiramiseks või ka orjuseks, sõltuvalt sekkumise aktiivsusest.Oluline on siinkohal just see, et piiramine peab toimuma lähtudes sellest, milleks inimene on reaalsest suuteline.Suutmatus endale vahendite puudumise tõttu midagi osta või suutmatus oma füüsilise võimekuse tõttu midagi teha ei ole veel poliitilise vabaduse piiramine. 6.ÜLDISTAMINE Takistuste, piirangute ja sunni puudumine on üldised omadused.Erandlikud omadused on piirangude olemasolu, sest kui oled vangis, siis kehtivad piirangud.
Kui mõõk oli tähtis ja kuulus siis seda mõõka pärandati isalt pojale Päranduse protseduur Relvade liigit Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitse varustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver,ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad ,odad jne) ning laskerelvad (viibud,ammud,tulirelvad,kiviheitemasinad) Ründe varustus Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt) kannupoiss (u 15-aastaselt) rüütlikslöömine (u 20-aastaselt) 1. Seitse oskust: 2. ratsutamine 3. ujumine 4
Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele. 15. Viljandi piiramine; Sõda muutus julmemaks. 1211 aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Algselt ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati. Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid sakslased esimest korda kiviheitemasinat, millega tekitati suurt kahju (öösel). Sakslased suutsid ühest küljest seina maha saada, aga seal oli teine sein ees. Eestlased suutsid süüdatud linnuseosa kutsutada ja hommikuks isegi linnuse taastada
5) 1560 - ................ lahing .............. vahel. Ordu purustamine ..... poolt. 6) 1560 1561 - talurahva ülestõus 7) 1561 Liivi ordu likvideerimine. Orduriigi lõpp. Vana Liivimaa lõpp. Viimane ordumeister Kettler sai Kuramaa I hertsogiks II periood: 1561(2) 1583 1) Sõtta astuvad Rootsi, hertsog Magnus (Venemaa käsilasena), Poola Leedu (Rzeczpospolita) 1561 rootslased hõivavad Tallinna 2) 1570 1571 Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, ................................. 3) 1570 1577 Liivimaa kuningriik Venemaa vasallriik, valitsejaks hertsog Magnus, pealinnaks Põltsamaa 4) 1577 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), .............................................. 5) 1577 Liivimaa vasallriigi likvideerimine, Põltsamaa hõivamine venelaste poolt 6) 1581 Rootsi vägede suur pealetung, Narva vallutamine Pontus De la Gardie poolt 7) 1581 Pihkva piiramine ..
Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. · Poliitikas: Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Näide: Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. · Kultuuris Inimõiguste rikkumine ja demokraatliku vabaduse piiramine. Näide: Juutide majandusliku, poliitiliste ja kodanikuõiguste piiramine seadustega. · Ideoloogias: Üks ideoloogia Näide: 'üks rahvas, üks riik, üks juht' eesmärgiks oli sakslaste ühendamine üheks rahvusriigiks.
aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik, mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud Vm teenistusse, hertsog Magnusele pakuti Liivimaa kuningriigi tiitlit. Loodava kuningriigi pealinnaks pidi saama Põltsamaa. 1570 Vene väed asusid piirama Tallinnat, aga linn piirati ümber ainult maa poolt, merelt jäi blokeerimata- linna oli võimalik kogu aeg varustada. 7 kuud toimus piiramine, aga pärast edutut piiramist tuli piirmine lõpetada. Oma osa lõpetamisel oli sellel, et piirajate laagris ja linnas puhkes katk. Kuigi Tallinna piiramine ebaõnnestus, siis teised, mis olid enne Rootsi, Poola käes, need linnused vallutati. Suur osa aladest oli Vm käes, ei suutnud vallutada ainult saari, millest Taani käes Saaremaa, muhu ja Rootsil Hiiumaa ja Rootsil veel Tln ja selle ümbrus. Kõik ülejäänd oli Vm käes. 1577 teine Tln piiramine, mida juhatas Ivan IV isiklikult
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks se olmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vallutamised 1481.aasta piiramine Liivi sõjaaegne piiramine JamZapolski rahuleping 1600.a vallutasid linnuse rootslased Linnus käis PoolaRootsi sõdades käest kätte 1611.aastaks linnus purustatud Milline võis olla esimene kivihoone, mis Viljandi linnuses ja Viljandis esimesena valmis ehitati? Huvitavad leiud 2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata
Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast, Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal) vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus 3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing 1218- Alberti ja Valdemari koostööleping 1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti 1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks
tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste ja latgalite vahel üheaastane vaherahu, millega olevat rahul olnud ka eestlased. Sõjategevus jätkus latgalite ja liivlaste maal, kui eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU
Kroonika põhjal polevat mitmed läbirääkimised tulemusi andnud ja lõpuks lahkunud saadikud ,,üksteist vastastikku üliteravate odadega ähvardades". 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süüdati põlema. Nõnda oli eestlaste jaoks alanud muistne vabadusvõitlus, mille ohvreid ja tulemusi vaevalt keegi aimata võis. Võnnu piiramine. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega
2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada. 8) majanduspoliitikale on iseloomulik kolooniate rajamine 9) sõjad teiste riikidega (10) suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid - Versailles' loss) Absolutismi avaldumine Prantsusmaal: 1) monarhist sai riigivõimu ainuteostaja 2) alaline sõjavägi
•1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida
kommertstoodete ja -teenuste kohta aitavad isikul teha lugematul arvul tema elu puudutavaid otsuseid. Sellest tulenevalt ta leiab, et kaubandusliku reklaami avaldamine peaks olema täielikult põhiseadusliku kaitse all. Samas toob ta välja kaks erandit, mille puhul oleks vabaduse piiramine lubatud: eksitav ja pettev reklaam.7 Ärilist sõnavabadust piirab näiteks teatud toodete reklaamikeeld või reklaami piiramine, samuti konkurentsiseadusega keelatud või kõlvatu konkurents, näiteks halvustava info levitamine konkurentide kohta. 8 Vastavalt põhiseaduse § 12 lg 2 on keelatud rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine. Millal on tegemist sõnavabaduse poolt kaitstud sõnavõttudega ning millal on tegu § 12 lg 2 taunitud arvamuste levitamisega, sõltub igast konkreetsest üksikjuhtumist
põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad rahvuslikud väeosad 16
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5
Hertsog seejärel läks abipalvega Ivan Julma juurde, kellele Magnuse tulek oli väga tulukas. Venemaa kuulutas välja Liivimaa kuningriigi ning Magnus krooniti Liivimaa kuningaks.1570. aastal saabus Magnus Vene väe ja mõisameestega Tallinna alla, aga kuna puhkes katk, siis muutus piiramine tõsiselt rängaks. 1571. aastal läks Magnus oma saksa üksustega Liivimaa kuningriigi pealinna Põltsamaale. Hoolimata plaani nurjumisest andis tsaar Magnusele armu. 1573. a toimus piiramine suurte kaotustega Paide ümber, Rootsi võimu alla oli jäänud vaid veel Hiiumaa ja Tallinn. Otsustav vaatus toimus 1577 aastal, kui toimus Tallinna teine piiramine vene-tatari 50 000 liikmelise väe poolt. Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast. Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400
riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja riigi vahel (Poola, Rootsi, Taani, Venemaa) Kõik tahtsid alasid laiendada, tegelik sõja põhjus: vastandlikud kaubandushuvid. Rootsi sai Saare- Lääne alasid juurde sõdides. Venemaa muutus aktiivsemaks, lõi Liivimaa kuningriigi. Toimus esimene Tallinna piiramine, edutu katku tõttu. Ivan Julm Eestis, vallutati suurem osa mandrialadest, rüüsteretki ka Saaremaal. Teine tallinna piiramine, hävitati klooster, taaskord edutu. Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi venelastele, tahtis vallutada Moskva. Pihkvas 1582 Venemaa ja Poola vaherahu, venemaa andis vallutatud linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
