Imperialism-1. Saksamaa tahtis ülemvõimu kogu Euroopas.2.Saksamaa tahtis hävitada Prantsusmaad, et omada rohkem kolooniaid.3.Saksamaa liitus austria-Ungariga ja tahtis võimu Balkanil.Saksamaa kogus liitlasi. Pingestumise põhjused-Taheti ülemvõimu.Balkani poolsaar muutus ohtlikuks piirkonnaks.2.USA ei pooldanud ega tetanud Euroopa Liitu. ( tehnika areng)3.20saj. Alguseks polnud enam maid mida vallutada. Proletariaat-töölisklass/ühiskond.nt:Madal klass. Isolatsionism-Ei pooldata Euroopa Liitu. Nt:Usa ei pooldanud, hoidis eemale. Sovinism-Marurahvuslus.nt. Ingalsed peavad end teistest paremaks. Sionism-juutide rahvuslik liikumine.nt: Dominioon-Osaliselt iseseisev. Nt: austria ja Kanada. Euroopalikud väärtused:demokraatia,eraomand,isikuvabadus Henry Ford-konveier A.Einstein-erirelatiivsusteooria. S.Freud-psühhoanalüüs A.Nobel-Nebeli preemia, Dünamiit. V.Uljanov-vene enamlaste juht Parandasid maailmavaadet? Raadio, Konveier-tänu sellele teht...
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega. Rahvar...
alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone Chicago allilma juht Vangistati maksude maksmatajätmise pärast Vanglast tabas ajukahjustus Elu lõpu veetis tagasitõmbunult President Roosevelt ja uus kurss 1929 alanud majanduskrii suur löök USAle Herbert Hoover ei ole riigi asi sekkuda 1932 valiti Franklin Delano Roosevelt majandusellu tuleb sekkuda Valiti 4x presidendiks Isolatsionism välispoliitikas Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Algas 19. saj. I MS erand Keelduti Rahvasteliidust ja Versailles' lepingu ratifitseerimisest Majandusse siiski sekkuti Majanduskriisi ajal nõuti mittesekkumist (euroopa süüdi USA hädas!) Kehtis II maailmasõjani
KarlRandel Areng 9.klass Simuna Kool USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles Lindbergh lennukiga Atlandi ookeani, sõjajärgsel aastak...
Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast Sionism Juutide liikumine Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa Nimetage kaks põhjust, miks emigreeruti XX sajandi alguses massiliselt USA-sse? *Paljude võimaluste maa * USA oli mõjuvõimas heaolu riik Milline kunstivool/kunstiteos võiks iseloomustada kõige paremini XX sajandi algust? Põhjendage oma arvamust! Ekspressionism See väljendas närvilisust
Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism on välispoliitiline suund, mis pooldab riigi erald. maailma poliitikast ja teiste riikide konfliktidesse mittesekkumist. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel sai kõige rohkem kannatada keskklass, kes kaotas poliitilise, ühiskondliku ning ka majandusliku mõjuvõimu. Kui keskklass nõrgenes, siis tööliskont tugevnes, mõjutades riigis toimuvaid protsesse. Vilets majanduslik olukord,
liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega monopol - 1. Ainuõigus 2. kapitalistlik suurettevõtte Imperialism - suurrriikde püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas 7. ... tegevus ärkamis ajal. vt õp lk 45 8. Kes on? Aleksander I ja II Vene keisrid Napoleon III Prantsuse keiser Victoria - Inglismaa kuningas Otto von Bismarck Saksamaa valitsusjuht, poliitik. Abraham Lincoln USA president. 9. Milline oli Inglismaa partei poliitiline süsteem? Isolatsionism (?) Milline muutus toimus selles 19 saj lõpul?
Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
väljapressimiste, tapmiste ja narkokaubandusega. Eriti kuulsaks mafioosoks/ristiisaks sai Al Capone Chicagos. 1933 uus programm ''Uus kurss'' Kiideti heaks mitmeid Roosevelti valitsuse tähtsaid ettepanekuid, mis parandasid tavainimeste olukorda. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad, mis muutusid eriti vajalikuks peale pikka põuda ja tolmutorme. Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel.
· Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioon briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi võis riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini · Isolatsionism - Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika · Demokraatia kriis demokraatlike ideede võim langes järsult · Propaganda inimeste meelsuse pidev töötlemine · Interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. · Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng
1920-ndad edukad 1929. aastal alanud majanduskriis eriti valus; President F. D. ROOSEWELT'i New Deal (e.k. Uus kurss) kriisist väljumiseks: TARBIMISE ELAVDAMISE KAUDU. SELLEKS SUURENDAS MAKSE JA VÄLISVÕLGA. · riigi organiseeritud töökohad ja hädaabitööd; · määrati kindlaks miinimumpalk ja tööpäeva pikkus; · abirahad vajajatele; · dotatsioonid põllumajandusse, vähemtootjatele; · riigi kontroll pankade üle; VÄLIPOLIITIKAS ISOLATSIONISM. III INGLISMAA. Võitis sõja, kaotas juhtpositsiooni maailmas USA-le; · aeglane kaasaminek majandusuuendustega (N: söe- ja tekstiilitööstus oma aja ära elanud) SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk Leiboristliku Partei edu; · Devalveeris naelsterlingi ja väljus tänu sellele suurest majanduskriisist kiiremini; VÄLISPOLIITIKA: · impeeriumi rahvaste vabadusliikumised
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium; 1922. a. Peaminister; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses) 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. USA välispoliitika: isolatsionism ehk vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida iseloomustas USA poliitiliste liitude eitamine Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. Itaalia välispoliitika: 30-ndail aastail sõjakas; eesmärk Vahemeri Itaalia sisemereks saada; liitlassuhted Saksamaaga (hiljem ka Jaapaniga).
reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2
USA majanduse areng 19. - 20. sajandil.Presidendid, nende poliitilised eelistused. Isolatsionism. Aastaks 1894 oli USA jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu hulga poolest. Trust kompanii, ,,Standard Oil", Rockefelleri Grupp; Ühendatud Terase Korporatsioon. 20. sajandi alguseks olid väikeettevõtted USA-s sisuliselt likvideerunud. 60% kõigist rikkustest oli koondunud 2% elanikkonna kätte. Sotsiaalselt kaks suhteliselt lähedast parteid: Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Nende vahel käis valimisvõitlus ja konkurents. 1900 toimusid presidendi valimised (võitsid vabariiklased). Presidendiks sai William McKinley. 1901 september sai ta anarhistide käe läbi haavata. USA-s põhiseaduse järgi ei toimu uusi valimisi (presidendiks saab asepresident), kui president sureb, jääb haigeks jne. Presidendiks saab Theodore Roosevelt. Teda on nim. Tasakaalustatud radikaaliks. Võttis vastu loodusvarasid käsitlevad seadused; veterinaarkontrolliseadused; ...
Nii inimesets kui ka olukorrast sõltuv, oluline, kuidas olukord näha. Testosteroon ja agressiivsus B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. Õpitud agressiivsus · Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused · Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Bandura! Katsed: lastele(5-aastastele)näidati filmi, nad tegid seda nukuga, mida filmis nägid. Järelikult on aggresiivsus õpitud vanemalt põlvkonnalt.Vatuväide Agressiivse käitumise mall, mida pakub meedia, on jäjendamisobjekt. Bandura- meedia toodab agresiivsust ja selle aktsepteerimist. Teised väidavad, et inimene elab telekat vaadates on vägivaldususe välja! Argument:
Ameerika Ühendriikide 1920. aastate ajal, Ta sündis New Yorgis Broonklynis .Noorena tegeles juba kuritegevusega,hiljem tabas teda ajukahjustus_______________________________________________________________ ___________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ __ 11.Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Seleta. isolatsioonipoliitikat hakati ajama juba 19 saj. esimesel poolel mis tähendas, et Ameerika euroopa konfliktidesse ei sekkuta. Selle alusel hoidusid Ameerika Ühendriigid sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ __ 12.Miks võeti USA-s vastu neutraliteediseadus
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja kon...
· liiga suur laenukoormus · euroopa võlad USA-le · aktsiatega spekuleerimine börsikrahh-must teisipäev · Vene vili, tolmutormid Roosevelti ja New Deal e. Uus kurss · kontroll panganduse üle · riiklikud tööd, tõsteti makse · sotsiaaltoetused · töötu abiraha · toetused põllumajanduses välispoliitika isolatsionism · mittesekkumine euroopa asjadesse, rahvasteliidust kõrvalejäämist, · välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid Tööpartei (leiboristid) esindasid töölisi majanduskriisi mõjud-odavnes tooraine, kolooniad kui turg Iirimaa-1937 iseseisev
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3. veti kasutusele uut tehnikat ja uusi tootmisviisi, algas hulgitootmine 4. hakati ehitama pilvelhkujaid 5. sai alguse reisilennundus " Al Capone on ndsest boss ... " 1. 1920. aastatel kasvas ka kuridegevus seoses keeluseadusega (alkohooli seadus) 2. sdistati Kongressi ja valitsust vimu kuritarvitamises 3. tekkisid m...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionism oli sisuliselt Monroe doktriini jätkuks. Monroe doktriin - USA välispoliitiline kurss XIX sajandi esimesest poolest. Selle järgi on USA huvipiirkonnaks vaid läänepoolkera (kaks Ameerika kontinenti ja Vaikse ookeani regioon). USA ei sekku Euroopa konflikidesse ja Euroopa riigid ei tohiks sekkuda Ameerika sündmustesse. sufrazhett - naisõiguslaste nimetus Inglismaal; 1918.aastal anti naistele Suurbritannias valimisõigus. fasism - 1920.1940
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Vaba turu võidukäik Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. S ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Miks kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks. Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Koalitsioon valitsus, mille moodustavad mitu erakonda Rahvarinne Prantsusmaal 1930. aastatel fasismiohuga võitlemiseks loodud pahemerakondade ühendus. Sufrazettid Naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejad Suurbritannias
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
Sest ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks ning tööliste esindajad pääsesid parlamenti ja said nüüd kaasa rääkida jubs seadusandlikul tasandil oma olukorra parandamise eest. 5. Mistõttu hakati Inglismaal kujunenud välispoliitikat nimetama hiilgavaks isolatsioonikaks? Mida see tähendab? Inglismaa ei olnud huvitatud püsivatest liitudest teiste riikidega, vaid tahtis hoida oma käed vabad- olla isoleeritud ehk eraldatud. Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. PRANTSUSMAA: 1. Mis nime all sai keisriks Louis Bonaparte? Louis Bonaparte sai keisriks Napoleon III nime all. 2. Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks? Prantsusmaa välispoliitika peamine eesmärk oli 1871. Aasta lüüasaamise heastamine: Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasisaamine. Selleks vajati tugevat sõjaväge ning liitlasi. 3
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
Aasia suurriigid: Hiina, Jaapan, India JAAPAN: · 19041905 Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhi...
- President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava ,,New Deal" (,,Uus kurss"): 1. Riik organiseeris hädaabitöid ja uusi töökohti. 2. Kehtestas minimaalse lubatud töötasu. 3. Alustas abirahade ja pensionite maksmist. 4. Põllumajandussaadustele kehtestas tootmispiirangud. 5. Suurendati ametiühingute õigusi. 6. Riik kontrollis täielikult pangandust. 7. Välispoliitikas tuli uuesti kasutusele isolatsionism. Inglismaa. Inglismaa ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriik kaotas juhtiva koha maailmas. Ei suutnud kaasa minna moodsa tehnoloogia ja uute tööstusharudega. Tööpuudus tõusis, söetööstuses tekkis kriis. Esmakordselt võitis 1923. a. valimised vasakpoolne töölispartei (leiboristid). Sellest hoolimata oli poliitiline olukord stabiilne. Majanduse stabiliseerimiseks devalveeriti nael. Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov. Prantsusmaa.
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. ...
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, r...
· Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 36. Mõisted e) antisemitism - juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). f) isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse. g) ultimaatum - dokument, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab ultimaatumi esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid (nt sõjaline jõud, blokaad). h) välksõda - Saksamaa järsk ja ootamatu kallaletung Poolale
Preisimaale maksti hüvitist- Elsass-Lotring. Saksamaa Föderatsioon: Versailles 1871 läbirääkimised L-Saksamaa riikidega ühinemiseks. 25 riiki (vürst, hetsog jne) Preisimaa ja preisi kuningas kesksed. Bismarcki sõja õppetunnid: Sõjad on kallid, neid võib pidada lühiajaliselt, uued tehnoloogiad olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa ühendamine, mitte laiendamine! USA maailmapoliitikas: Isolatsionism, moralism, pragatism. Monroe doktriin 1823- Ameerika kontinendid on suletud eurooplastele. Poliitiline süsteem erineb Euroopast. Eurooplase katse laieneda Ameerika kontinendile on julgeoleku oht. Kui Eurooplased on rahumeelsed siis USA ei sekku nende asjadesse. 20 sajandi alguses õhk ärev, mõisteti, et uus sõda on tulemas. I MS tagamaad: Ajend: Franz Ferdinand’i tapmine Sarajevo’s 28.07.1914. Põhjused: 1.Euroopa konfliktid (Saksamaa- Prantsusmaa; Saksmaa-Inglismaa) 2
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute k...
___________ Vabaturg, keeluseadus, Tööpuudus, streigid, Reparatsioonid ja tööstusalad Majandus maffia, Suur Depressioon probleemid söe- ja tekstiilitööstuses, Saksamaal New Deal tööstuse vananemine Sai tööstusriigiks _____________________________________________________________________________ ____________ isolatsionism Briti rahvaste ühendus Oli aktiivne kesk- ja idaeuroopas, tahtis saada Euroopa mõjukaimaks riigiks 1930. hakkas tegema koostööd ENSV-ga Välispoliitika ____________________________________________________________________________________ _ ARUTLUS - poolteist kuni kaks A4 Sissejuhatus - mis aeg on? Aastatega Probleem- miks miski tekkis? Hakkan lahendama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
