Ajaloo konspekt. (0)

9Ajalugu.
II. semester.
LK.254-274.
Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a.
19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale .
1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt
e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti rahva väe eba edu põhjused olid järgmised:

Vastase arvuline ülekaalukus

Oma relvastuse ja varustuse eba piisavus

Otstarbeka juhtimis süsteemi puudumine

Meeste madal võitlus moraal
Paljud deserteerusid, ei usutud, et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga.
1919-1920a vahetusel hakkas olukorda väga muutuma . Punaarmee edasitung aeglustus Eesti Rahva vägi võttis ette edukaid astu rünnakuid. Suurt edu saavutasin Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomus rongid ja Juhan Pitkas juhitud meredessandid Soomelahe rannikul. Vähem esitles Desserteerumisi moodustati vabatahtlike väe osi. Kuulsuse saavutasid Kalevlaste Malev(spordiseltsi Kalev liikmetest komplekteeritud), Tartumaa kaitseliitlastest koosnev kuperjantide kaitse pataljon, Viljandimaal loodud Skaut pataljon, kooliõpilaste üksused ja soomusrongide meeskond .
Korraldati ümber vägede juhtimine, kõik väeosad jaotati sõjavägede ülemjuhatajale kelleks määrati Kindlar Juhan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus, võitlus moraali tugevdas välis abi, detsembris 1918a saabus Tallinna mis välistas enamlaste katset vallutada Tallinn merelt. Aastavahetusel jõudsid rindele esimesed Soome vabatahtlikud(ligi 3,5k meest.), Taani ja Rootsi vabatahtlikud(mõlemast ligi 200meest)
6jaanuar. 1919a algas Eestivägede vastupealetung. Veebruari alguseks oli terve Eesti territoorium võõrvägedest puhastatud . Jaanuari lõpus toimus ohvrite rohke lahing Valga lähistel Paju mõisajuures selles osalesid Soome vabatahtlikud, vaenlasepoolel ka Läti punased kütid. Eestlased võitsid kuid surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov .
1919a mais toimus eesti vägede suurpealetung millekäigus vallutati Pikva linn. Tänu Eestlastele puhastati enamlastest ka suurem osa lätist.
Landeswehri lahing.
Läti ajutisel valitsusel oli raskusi iseseisvuse kaitsmisega kuna paljud rahvuslikud kütipolgud olid asunud punaste poolele tuli paluda abi Sakslastelt. Ltimaa peamisteks kaitsateks kujunesidki Paltisaksa Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud raudteviis. Saksa kindlar Rüdiger von der Goltž väed olid kaugele ulatuvad, nende eesmärgiks oli Lati ja Eestimaa –Balti hertsogi riigi loomine. 1919a juuni algulpuhkesid relva kokku pärked sakslaste ja eestlaste vahel mis kasvasid tõsiseks sõjaiseks konfliktiks neli päeva kestsid rasked lahingud võnnu all. Eesti rahvavägi vallutas 23.juunil Võnnu. Seda päeva hakati hiljem tähistama Võidupühana.
Sakslasi jälitati kuni riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Sõlmite vaherahu mis sundis Sakslasi oma plaanidest loobuma see rahu tähistas Eestlaste sõjalist lõppu Sakslaste üle.
1919a suvel toimus lahingu tegevus väljaspool Eestit. Nukogude Venemaa valitsus avaldas soovi sõja lõpetamiseks. 1919a septembris toimusid Pikvas rahu kõnelused mis lõppesid tulemusteta Detsembri algul algasid Tartus uuesti läbirääkimised, et saada paremaid tingimusi alustas punaarmee uut pealetungi Narva vallutamiseks mis sudeti tõrjuda. Viimasel katsel Narva vallutamiseks tegi punaarmee 1919a viimastel päevadel. 31dets 1919a lõpetasid verest tühjaksjooksnud punaarmee polgud rünnakud. See sundis Venemaad järeleandlikusele ning 31dets kirjutati alla vaherahulepingule mis jõustus 3jaanuari hommikul kell 10:30. Konverent Tartus jätkus, rahulepingule kirjutati alla 1920 aasta teisel veebruaril. Tartu rahu aluse pidi Eesti saama Venemaalt 15 miljonit kuld rubla . Enamlased lubasid tagastada Eestile siit välja veetud kultuurivarad ning lubasid tulevikus soodsaid majanduslepinguid.
Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimatta Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatus ning loobub vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti rahva ja maa kohta, Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöölardumiseks(okteerus ligi 40k eestlast). Kodusõda kestis 402 päeva ning nõudis Eest rahvalt 3600inimelu.
275-292LK
Majandus kriis 1929-1933 a.
1917-1938a. –kontrolltööks
Maailm kahe maailma sõja vahel.
11.nov 1918a saksamaa kapituleerus. Esimene maailma soda oli lõppenud.
1919a jaanuaris algas Pariisis rahu konverents , mille tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28ndal juunil sõlmitud Versaili rahu leping. Lepingu järgi sai Prantsusmaa taasElsass Lotring oma valdusesse. Endise saksa keisri riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale ja Taanile , Danzig ( dansk ) kuulutati poola tollipiirkonda kuuluvaks vabalinnaks. Memel ( klaipeda ) läks Leedule liitlaste käsutusse läks maavarade poolest, 15a möödudes võis kohalik rahvas selle maa saatuse otsustada rehverendumlil. Saksa riik kaotas 8ndiku oma territooriumist ning mitu miljonit Sakslast jäi elama välja poole saksamaad. Võitjate kätte läksid ka Saksa endise keisririigi asumaad . Saksamaa kuulutati sõjasyydlaseks kes pidi sõja tekitatud kahju hyvitama. Ka sõjalises mõttes pidi kaotaja karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad… relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa territooriumist jäi 15neks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laiust vööndit jõe paremal kaldal nimetatud piirkond kuulutati Reini DE militariseeritud tsooniks kus Sakslastel ei tohtind olla sõjavöge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka endise liitlastega Austri-ungari keisri riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki - Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia .
Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versai systeemiks.
Versai rahuleingu koostis osaks oli Rahvasteliidu loomine, see oli rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesandeks peeti rahvusvaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuuriliste koostöö korraldamist rahvaste vahel.
Aastatel 1929-1933 toimus ylemaailmne majandus kriis, mi sai alguse USAs. Kriisi peapõhjuseks oli ületootmine, kriis puudutas ka valusalt Eesti majandust.
1930ndatel aastadel tekkisid maailmas mitmeid sõjakolded, mis viisid välja teise maailmasõja valla pääsemisemini

• 1931a tungis Jaapan kallale Hiinale vallutas Manzuria
  
• 1933a tuli saksamaal võimule Hitler , kes vasrti hakkas rikkuma Versai lepingut.
  
• 1935-1936a vallutas Itaalia riigi Etioopia keisririigi Aafrikas
  
• 1936-1939a toimus vähemalt 1 000 000 ohvirit nõudnud Hispaania kodusõda, mille võitis kindral Franco, vabariik hävitati. Vabariiki toetas Nõukogude liit ja maailma avalik arvamus. Kindral Francod toetasid Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda Hispaania oli teise maailmasõja eelprooviks, polügooliks, kus katesetati uut relvastust ja lahingutaktikad.
  

1939a märtsis ühendati Saksa Austriaga, see oli Versai lebinguga rangelt keelatud, kuid Hitler tallas lepingu sätted jalge alla. Austrias sai Saksmaa osa.
1938a kevadel tervnes olukord Tsehholovakkia umber, kus oli suur ja mõjukas Sudeedi-Sakslaste väeülemus. Hitler soovis sudeedide ühedmaist Saksamaaga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis enda Saksa vasta kaitsma, kuid ootas sell juhul relvaga appi oma liitlasi, Suurbritanniad, Prantsusmaad ja Nõgukogude liitu. Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia.
Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945)
Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täselt öelda. NSVL kaotas enda hinnangul üle 27m inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40m. Hiina kaotused olid ligikaudu 10m, Poolal 6m, Saksmaal 6+m, Jaapanil 2m, jugoslaavial umbes 1.7m, USA 0,4m ja Suurbritannial 0.79m.
Suur osa hukkunuist olid tsiviilisikud, sõja kulutusi ja kahjusi on hinnatud 4000miljardile USA Dollarile. Toodeti ainuüksi USAs, NSVL,Suurbritannias, Saksamaal lennukeid 653000, tanke ja muid soomusmasinaid 287000 enamik neist ka hävitati. Teise maailmasõja ajal hakkas aatomi ajastu.
Sammud sõja poole. 1931 - Jaapan tungis kallale Hiinale ja vallutas Mandzuuria
1933 - Saksamaale tuli võimule Hitler
1935-1936 – Itaalia tungis kallale ja vallutas Edioopia
1936-1939 – Toimus vähemalt miljonit ohvrit nõundud Hispaania kodusõda, sealse vabariikliku valituse vastue, tõusis üles sõjavägi kindral Franco juhtimisel. Saksamaa ja Itaalia toetasid Francod, ning saatsid Hispaaniasse oma väeosi ja relvastust. Vabariiklasi
Toetas NSVL, kodusõda lõppes Franco võiduga, vabariik hävitati see sõda oli teise maailmasõja eel prooviks, polüklooniks, kus
Katsetati uut relvastust ja lahingu taktikad
1938 märts – Austria ühendati Saksamaaga
1938 kevadel – Teravnes olukord tsehhoslovakkia ümbes, Tsehholovakkias oli suur ja võimukas sudeedi sakslaste vähemus,
Hitler tahtis sudeedi piire ühentada Saksmaa. Sõjaliselt tugev Tsehhoslovakkia oli valmis end saksa rünnaku eest kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi oma liidlasi Suurbritanniad, Prantsusmaad ja NSVL. Kriis venis 1938 suve, ka seekord soovisid lääne riigid osaliste järeleandmisetga sõda ära hoida
1938 septemberis- Toimus Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia riigi peade kogunemine kus otsustati Saksmaa nõudmised täita. Tsehhoslovakkia esindajaid ei lastud konverentsile ja nad saadeti fakti ette. Liitlasteda Teshhoslovakkia andis järele. Hitler kinnitas,et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahultatud ja, et püsivale rahule euroopas on pandud kindel alus. Hitler muidugi oma sõna ei pidanud ning 1939a märtsis okupeerisid saksa väed kogu Tsehhoslovakkia.
1939a märtsis võttis Saksamaa jõuga ähvardades leedult Klaipeda piirkonna, Versailles lebing oli kui jalgealla tallutudd.
Sõja põhjused.
Jällegi ei ole ajaloolased ei tea miks 2maailmasõda hakkas:

1maailmasõja järg

Lääne kokkuleppe poliitika

Sõja provoseeris NSVL et valla päästa revulutsiioni
Viimasel ajal on aina suuremad poolehoidu pälvinud viimane seisukoht, NSVL süüdistas kõiges Lääne riike. Vaieltamatuks jääb, et Teise maailmasõja pääses valla Hitleri ja Staalini sobbing, ja lääeriigid proovisid sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis Venemaa, kellel oli tanke lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariigidel kokku. 23 augstil 1939 sõlmiti moskvas, nn Hitleri-Stalini Molotovi-Ribbentropi patk. Millega NSVL ja saksamaa sõlmisid liidu. Patkile lisatud sala protkolliga jagati ära 2 riiki mõjusfäärid ida ja kagu euroopas. NSVL sai endle Eesti, Läti, Leedu, Poola ida osa, Besaraabia, ülejäänd poola läks saksmaa mõjusfääri. Saksamaa sai vabad käed tegutsemiseks läänes.
Sõja algus
1september 1939 tungis Saksmaa Poolale kallale, algas teine maailmasõda, sõda laienes kohe. 3semptemberil kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõja tegevust maismaal ei toimunud.Perioodi 3septembrist 1939 kuni 10maini 1940, mil lääne riigid hoidusid aktiivsest lahingu tegevusest Saksamaa vastu nim kummaliseks sõjaks. Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga, kasutates välksõja taktikad. 17 semptembril tungis Poolale ka kallale NSVL, punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus kohe algas sorediseermine ja eediline puhastus. Poola elanikud saadeti siberisse. NSVLle läänge riigid sõda ei kuulutanud. Pärast poole vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksmaa sõprus ja piiri lebingu. Millega jagati hõivatud alad, ning täpsustati mõjusfääride piiri.
Üheaegselt Poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama surved Balti riikidele nõudes punaarmee baaside rajamis luba nende teritooriumile. Balti maad jäid rahvusvahelisse isulatsiooni ja pidid järele andma. Septemberis ja Oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lebingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti, Leedu. Teisiti läks Soomega ka moskva nõudis soomelt baaside luba, kuid soome keeldus. Novmeberi lõpus 1939 läks NSVL Soomele kallale. Algas talvesõda, mis kestis 1940a märtsini. Kallaletungi eest Soomele heideti NSVL Rahvasteliidust välja, tänu erakordeselt karmile talvale, mis raskendas sõja tehnika massilist kasutamis sõjas, tänu sellele Soome suutis üle 3kuu punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks said Soomlased puht sõjalis mõtes lüüa, kuid NSVL jättis muudunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ning leppis vaid 1/10 Soomest. Nimelt Suurbritannia ja Prantsusmaa saada Soomele appi oma vägesi. Inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida.
1940a aprillis hõivasid Saksalsed neutreaalselt Taani ja tungisid Norasse. Mais alustasid nad otsutavad pealteugi läänerindel vallutati neutraalsed: Holland, Belgia, Luksenburg, suruti vastu merd ja purustati Ingilise, Prantuse vägede tung. Nende riismed suutedi vaevu Inglismaale avakueerida. Suur riigidest jätkas avalikku võitlust hitleri vastu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli tõsnud Winston Churchill . Inglismaalt võitlus jätkavate Prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle.
Ajal millal kogu maaima tähelapanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile sundis NSVL Balti maid lasta oma teritrroiumile täientvaid Punarmee väeosi, moodustad Eestis,Lätis,Leedus marionett valitsused ja anekteeris need riigid augustis 1940.
Prantsusmaa lüüa saamise lõpu päevil hakkas Prantsusmaa poolel sõtta ka Itaalia. Aastail 1940-1941 toimus põhiline võitus Saksamaa ja Inglismaa vahel. Võimsa Briti laevastikku võttu ei olnud Hitleril võimalik Inglismaale tungida . Londonid prooviti põlivi suruda forseeritud õhu- ja alvesõja abil. Peale selle kandus sõja tegevus ühenam kolooniatesse-eelkõige Põhja-Aafrikasse, kus Itaalased said Inglastelt lüüa, kuhu seetõttu saadeti Saksa abiväge. Sõja jätkudes toetas USA aina avalikumalt Suurbritanniad nn lend- lease süsteemi kaudu, mis tähendas USA tõõstutoode ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. Vastuseks kohustus Saksa alvelaevade teguvs Atlandil
Sõja paisumine maailmasõjaks
Aastail 1940-1941 valmistusid NSVL ja Saksamaa vastastikku kallale tungiks. Mõlemad valmistusid üksneks rünnakuks,mitte kaitseks ja edu pidi saadma see, kes teist ennetada jõuab. 24 Juunil 1941 tungis Saksamaa NSVLe kallale, esijalgu saavutasidki Saksaväed suurt edu ja tungisid sügavale NSVL teritooriumile. Punaarmee kaotas juba sõja esimestel kuudel miljoneid mehi langetute, haavatute , vangidena ja ülejooksikutena ning peaaegu kõik tangid. Kuid Sakslaste pealetungi hoog hakks varsti raugema, kuna NSVL impeeriumi sügavustest toodi rindele ühe uusi reserve . Sammuti õnnestus NSVL evakuuerida itta enamik sõjaks vajalikke tõõstus ettevõtteid. Ka hakkas lääne liidlased punaarmeed lend-lease süsteemi järgi valgustama. Jätkus pikk ja verine kurnamis sõda. Saksamaa lootused sõda kiiresti ära võita nurjusid täielikult pärast Moskva lahingu kaotamist 1941a lõppus. Ja selle järgenud punaarmee edukast vastu pealtungist.
NSVLe hakkasid abi andma Usa ja Suurbritania . 14 agustil 1941 kirjutasid alla Winsten Churchill ja F.D. Roosvelt atlandi Haldale, milles deklaeerisd Saksmaa vastu sõda ja oma poliitika põhimõteid, lubadi taastada kõikide teise maailmasõjas sõltuvuse kaotand riigid. Atlandi Harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta, tema tohutu tööstus võimsus rakendati nüüd tööle võimu saamise nimel.
7septembril 1941 tegi Jaapani laevastik üllatus rünnaku USA laevastikku Vaikse ookeani pea baasile Pearl Harborisse.Selle õnnestunud löögiga tagas Jaapan endale ülekaalu pooleks aastaks kogu Vaiksel ookeanil . Jaapnlased vallutasi Filipiinid, Indoneesia , Pirma ja kogu ülejäänd Kagu-Aasia nign tungisd Indiasse ja Austraaliasse. Nüüd oli USA avalikult sõjas. Jaapani edasitungile pandi piir juba 1942 juunis, kui nad kaotaid otsutama Midway mere lahingu. Sealt edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhilislet kaitse lahinguid. USA sõtta astumine tähhendas ka alvelaevstikku moodustamist, end siingi toimus 1942a murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suudis tooda uusi laevu kiiremini, kui Saksa alvalaevikud uputada jõutsid.
Eesti(1939-1945)
23 august 1939- sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel mittekalleletungi leping 10a. Salajase lisaprotokolliga jagai omavahel Poola.Somme, Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia tunnistati NSVL mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaad isesevusehinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vasta.
28 september 1939. NSVL ja Eesti vahel sõlmiti vaastastikku abistamise patk, mida nim ka baaside lepinguks. Selle lepingu kohaselt loodi eesti teritooriumil nõugoude baasilebingud Saaremaal, Hiiumaal, Pladiski ümbruses, baaside suurused oled 25000 meest.
1939 Oktoober toimus punaarmee sissemars Eestisse. Oktoober 1939 algas Balti-Sakslaste lahkumine Eestist. 7kuuga lahkus Eestist umbes 14000inimest. Juunin 1940- toimus Eesti okupeerimine. Eestisse tuli 80 000punaväelast.
21 Juuni 1940 –Vabatuseväljakul toimus meeleavaldus , kus nõuti uue valitsuse moodustamist. Sama päeva õhtul tehti teatvaks uue valituse kooseis, eesotsas Johaness-Barabarus. Juuli laguses sadeti lailai riigikogu, ning kuulutati välja ennetähtaegsed “valimised”. Seadi üles vaid 1 kanditaat, kasutati valiate hirmutamist ja tulemuse võltsimist.
21 Juuli 1940-Riigivolikogu nim Eesti ümbes Eesti Nõukogude Sotsalistlikuks Vabariigiks. Järgmisel päeval otsustati pöörduda Moskva poole ja paluta ENSV vastuvõttu NSVL
6 august 1940- Eesti inkorkoreeridi NSVL kooseisu .
Aastail 1940-1941 viidi Eetsist läbi majandus reformed, realiseeriti tööstus, transpordi ettevõtte, kaubandus firmad a pangad ning suuremad elumajad. Toimus ka akraal reform ralude maksimaalseks suuruseks määrati 30hektarid.
Nov 1940 viidi läbi raharefrom, mill käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu 1kr=1.25 rubla( tegelik suhe on 1kr=10rubla).
14 juuni 1941 toimus esimene massküüditamine, kõgis 3 balti riigis. Eestist depoteeriti üle 10 000inimest. Täisealised mehed kuulutati areteerituiks ja paigutati vangi laagritesse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtu otsust.
1941 aastal Eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Vägapaljud eestlased mobliseeriti Saksa sõjaväkke.Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vasta koos soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000inimest loodi jalaväe rügemend 200.
NSVL evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 330000 mobiliseeritud kutseakust. Neid ei saadetud mitte tegevarmeese, vaid ehitusptaljonidesse. Sisulist oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimiustesse sattunud inimesi sunniti tööle pealmiselt metsa varumisel. Ühe talevega suri kunratuse tagajärjel peaaegu 1/3 mobiliseerituist.
1944a lõpus. Saadi luba rahvuslikeväeosade refromeerimiseks Nõugude tagalas.Loodi Eest laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuseid oli 2 viisi.
1942a dets-1943 jaanuaris. Velikki-Lukki all, kus osaleti sisepiiramisel.Korpuse kaotused olid üli suured, rivist langes välja ligi ¾ kooseisust .Pärast Velikki-Lukki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles 1944a suve reesis.
Sõjas sai Eesti rängalt kannatada, täielikult hävines Narva, vägasuuri purustustusi oli Tartus ja Tallinnas. Suurimaks kaotuseks oli eesti rahvastikku vähenemine ligi 200 000 inimes võrra. Nende hulgas oli 80 000 läände põgeneud,30 000 võitlustes hukkukunud , 10 000 terroriohvreid.
Eesti vabatiik 1991-2007
Vabariikluse taastamise järel hakkas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldtahvalik arutelu. 22juunil 1992 toimunud rahvahääledusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks.
Presidendi ja parlamendi valimised toimusid 1992a septembris. Presidendi valimiste esimesed voorus- üldvalimistel- ei saavutanud ükski kandidaad üle poole valijate häältest(Lennad Meri, Arnold Rüütel, Rein Taagepera, Lagle Parek) seetõttu tuli riigipea valida riigikogu kahe enim hääli saanud kanidaadi seast( Arnolt Rüütel, Lennad Meri). 1992 5oktoobril validi riigikogus taas iseseisvunud Eesti presidendiks Lennard Meri. 1996 a valiti taas Eesti Vabariigi presidendiks Lennard Meri, 2001a valiti presidendiks Arnolid Rüütel, 2006 a Toomas Hendrik Ilves. Parlamendi valimiste tulemusel said riigikokku 9 valimisliidu esintajad ning nende suurim, Isamaa, moodustas kovalitsiooni valitsuse. Valitsus juhiks sai Isamaa liider Mart Laar.
Eesti vabariigi valitsust on juhtinud: Mart Laar (2korda), Andres Tarand , Tiit Vähi(3korda), Mart Ziiman, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip (2korda).
1992a lõppus kinnitas riigikogu ametisse riigikohtu esimehe ja õigus kansleri. 23.Mail 1993 pidas Tartus oma esimese istingu riigikogus. Seega rakendused 1993a kevadeks tööle liikluse alus toed: seaduanglik võim(riigikogu), täidesaadev võim (valitsus) ja kohtuvõim(riigkohus). Põhiseadusliku riigivõmu ülesehitamise algetapil pööradi suurt tähelpanu kaitse jõudude, piirivalve ja politsei loomisele.
Iseseivuse taastamine lõi poliitislised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli rahareform , mis toimus 1992a juunis. Eesti kroon (EEK) seoti Saksa markaga (DEM) suhtes 1DEM=8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama Eesti kesksed majanduspoliitikad.
Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatisooni armee lahkumine ja Eesti asuvate Vene sõjabaaside likvideerimine. 1992a septembris viibis Eesti teritooriumil ligi 40 000 Vene armee sõdurid. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisastioonid ja avalikus. Sõjaväe väljaviimine oli pealmine küsimus Eesti-Vene läbiräägmistel, mis esijalgu ei andnud mingeid tulemusi. Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994 a juulis lane-riikide toel toimunud presidendite Poris Jelsini ja Lennard Mere tipp kohutumisel moskvas, kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31 augustiks 1994. See tugevndas Eesti rahvusvahelist seisundit.
Eesti põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimaks võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimu organics on Riigikogu (101liiged), kõrgeim täidesaadev organ on Vabariigi Valitsus. Maa kondades teostavad täidesaadvad võimu maa valitsused. Seadusandliku ja täidesaava võimu areng on kulgenud põgiseadusliku korra raames. Eesti on välja kujunenud mitme parteiline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanudse funksoneerimist tagavad seadused on vastu võetud.
Eesti on rahvusriik. Põhiseadus sätestab ,et riik peab tagama Eesti rahvuse, Eesti keele ja kultuuri säiluvuse läbi aegade.
Eesti kehtib 3astmeline kohtu süsteem, mis koosneb maa ja linna kohtudest , ringkonna kohtudest ja Riigi kohtust. Kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluks.
Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi tekstiminiseerida rahvuse, rassi, soolise kuulsuse, elukutse,rahalise või sotsiaalse staatuse, usu tunnistuse või kultuuri tausta põhjal. Kõigil inimestel on õigus sälitada oma ekvilist või usulist omapära.1993 a vastuvõetud kultuur antonaamia seadus tagab rahvusvähemustele(kuhub kuulub vähemalt üle 3000 esindaja) õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsuse organeid, oma kultuuri, usu või keelelise identeedi sälitamise.
Eesti Vabariigi välispoliitika on orienteeritud läände eesmärgl siduda end võimalikult tihedalt euroopaga. 2004a. võeti eesti vastu NATOsse ja Euroopa Liidu.
Maailm pärast Teist maailmasõda
Teise maailmasõja järgne koostöö Lääne demokraatlike riigidega ja NSVL vahel äratas lootusi ,et on võimalik luua stabiilne ja õiglane sõjajärgne maailm. Arvati ,et pärast natsismi hävitamist, ei hakka enam miski segema püsiva rahu kehtestamist maakeral. Tegelikkus aga osutus teiseks. Peaaegu kohe pärast Teise maailmasõja lõppu puhkes uus maailmasõda, see ei olnud selline sõda, kus lõhkevad mürsud ja pommid . Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid 2 süsteemi :demokraatlik ja totalitaarne(kommunistlik, mida juhtis NSVL). Kuigi otsest relva konflikti USA või teiste Lääne riikida ja NSVL ei toimunud. Oli mõlemapoole lõppeesmärk vastasleeri allutamine, ning selleks kasutati kõik võimalikke vahedeid. Seda peaaegu pool sajandid kestnud sõda nim külmaks sõjaks.
Külm sõda ja selle põhi vormid.
Külmaksõjaks nim majanduslikku ja poliitilist vastasseisu komunistliku idplokki ja Lääne riikide vahel 1945-1990. Külmasõja pealmiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine .
Külmasõja põhivormid:

Võidu relvastumine- see puudutas tuuma ja tava relvastust. Usal oli ülekaal tuuma relvades aga NSVL aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liide ( NATO, Varasavi Lepingu Organisatsioon)

Idealoogiline võitlus- NSVL propaganda üritas tostada,et ainuõige on kommunisti õpetus, mida peavd järgima kõik rahvad . Ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääne riigid kaitsesid demokraatia ja vaba turu ühiskonna väärtusi. Idealoogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabe vahendeid jne. Siia võib arvada ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides

Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSVL või USA liidlaste hulka ning toimus kõikidel mandritel

Majanduslik võitlus- kõrgem elatustase lääne riigides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunistiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnada NSVL ja selle liidlasi

Diplomaatiline võitlus- Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone

Salataaenistuste tegevus-NSVL võimasaimaks salateenistuseks Ringlik Julgeoleku Komitee (KGB). USAs oli suurimaks Luure Kesk Agentuur (CSI).
Rahvaste liit oli oma aja ära elanud, see tuli asentada kaasaegsema ja efektiivsema organisatsiooniga. Ning 1945 a loodi San Francisco konevrentsil Ühinenud Rahvaste Oragnisatsioon (ÜRO).
Truman Marshalli plaan
1947a märtsis astus president Harry Druman USA konkressi ette ja palus eralatada 400miljonid dollarid Kreeka ja Türgi toetamiseks. Ta ütles ,et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvad, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele mida üritatakse teostada külmrelvastatud vähemuse kätega, külm välissurve avaldamise teel. Drumen ei maininud kordagi NSVL aga kõigil oli selge, kellest on jutt. Seda kõnet loetakse Drumeni dotriini ehk komonismi vastase pollitika käivtamise hetkeks. 1946 a märtsis ehk umbes aasta enne Drumeni kõned esines Fultonis USA tipp poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus üles jõude võitluseks kommunisimi vastu. Churchilli kõnes kuuldi esimesena mõisted “raudne eesriie ” see hakkas iseloomusta NSVL eraldumist must maailmast ning vaenulikust Lääne riikide suhtes
USA konkress rahuldas presidendi palve, see tähedas uue suuna algust USA välispoliitikas: Ameerika põhi ülesandeks rahvusvahelises areenil sai komunisti piiramine kogu maailmas.
Marshall plaani all tundakse Drumeni drotiini jätkuks olnud Euroopa taastamise programmi. USA riigi sekrätari Georg Marshalli järgi nimetatud kava nägi ette majandusabi osutamist teistele riikidele. Selle plaani peaeesmärgiks oli vajadus võidelda kommunisti leviku vastu. Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Euroopa riigile enam kui 13miljardi(preagune väärtus üle 100 miljardi) dollari eest majanduslikku ja tehnilist abi. Tänu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang 4a veeradi võrra.
Saksamaa lõhestamine
Pärast sõda jagati Saksamaa 4 okupatsiooni tsooniks. Peagi ilmnesid Lääne riikide ja NSVL vahel põhimõttelised lahkerid Saksamaa tuelvikku küsimustes. Kuigi räägiti vajadust säilitada ühtne Saksamaa tahtisid riigid oma võimu suurentada Euroopas. Lääneriigid üritasid tekutseda ühiselt. USA, Brti ja Prantsusmaa tsoonid ühendati. Lääne piirkonnad hakkasid saama USAlt suurt majanduslikku abi, mis pidi aitama kaasa maa üles ehitamisel .
1948 a alustati lääne Sektorits rahareformi, mis seisnes väärdusetu marka välja vahetamises tugeva rahvuslikku valuuta vastu. NSV admistratsiooni sellest ei teavitatud ning Ida-tsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud mingid väärtust. Sellega tekitati suurt segadust Ida-Saksa tarbimis turul. Kasutades ära rahareform alustas NSVL 1948a suvel tsoonide piiride ja Beriilini lääne sektori plokeerimist. Lääne-Berliini ähvardas nälg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati Lääne-Berliini varustamist õhu silla kaudu. Traspordi lennukid soovitasid lende ööpäev läbi vedades piiratud linna kõiki vajalikke kaupu. Olukord muutus tervaks, maailm seisis taas suure sõja lävel. Staalini eesmärk oli sundida Lääne-liitlasi loobuma berliinist või muudma oma poliitikad Saksmaa suhtes. Ning arvestama NSVL soovidega. Lääne-Berliini olukord oli üsna loodusetu. Ka puhtsõjalises mõttes oleks olnud Lääne-Berliini kaitsmine võimatu. Sõjalised eksperdid soovitasid alustada kohe läbirääkimisi Moskvaga. Et Berliinist auga lahkuda. Ometu otsustas Drumen käituda jäigalt. Tegelikult ei olnud NSVL relvastatud konfliktiks valmis. 1949 hilis kevadel andis Moskva järele ja lõpetas plokaadi. Esimene Berliini kriis (1948-1949) oli seega nüüd möödas. Sellel kriisil oli murranguline tähendus, kõigile sai selgeks ,et Saksamaa jagamine on teoks saanud ning jäi üle see vaid juriidiliselt vormistada . 1949a mais moodustati Saksmaa Liit Vabariik (Lääne- Saksamaa). 1949a oktoobris muudeti Ida tsoon Saksa Demokraatlikuks Vabariikiks ning seal kehtestati prodeaktaari diktaktuur .
Koera sõda
1950-1953
Aastatel 1905-1945 oli Koera Jaapani koloonia. Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Koera.
Maa jagati piki 38 paralleli pooleks ja jäi jagatuks ka peale okupatsiooni vägede lahkumist . Põhja- Koeras kehtestati Nõukogude liidu abiga kommunistlik režiim, Lõuna-Koeras kapitalistlik. Maa jagamine viidi lõpule 1948 aastal. Lõunas loodi Koera vabariik ja Põhjas Koera rahva demokraatlik vabariik. Kumbgi Koera riik keeldus teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul oma võimu alla ühendama. Põhja-Korea jõudis sõja ettevalmistustest kaugemale, ning 1950a juunis tungisid Põhja-Koera väed ootamatult üle piiri. Esialgu saatis Põhja.Korealasi edu. Nad vallutasid peaaegu kogu Lõuna-Koera. Rahvusvaheline üldsus mõistis Põhja-Koera hukku kui rahvusliku. ÜRO võttis vastu otsuse saata L-Korea saata iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelise kuid sisuliselt Ameerika väed. Septembris 1950 maandusid esimesed Ameerika väed Koreas ja alustasid pealetungi, mille tulemusel vabastati kiiresti kogu L-Korea ja vallutati omakorda enamik P-Koreast. Mingi aja pärast oli na juba jõudnud Nõukogude piirini välja. Tekkis oht, et sõda läheb üle maailmasõjaks, kus kasutusele võetakse ka tuumapommid . Oktoobris sekkus sõtta ka Hiina. 100 000 Hiina vabatahtlikud tõrjusid omakorda Ameeriklased tagasi endise piirini, kus peeti veel 2 ja pool aastat kurnavat positsioonisõda. 1953a juunis sõlmiti lõpuks vaherahu, mida L-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Jagatuks on Koera jäänud tänaseni. Põhjas on endiselt võimul mahajäenud totalitaarne kommunistlik režiim. L-Koeras jätkub ühiskonna demokratiseerumine . Korea sõjas hukkus üle 3 mlj Koeralase. Hiina vabatahtlikke hukkus umbes 1mlj. Ameerika Ühendriigid kaotasid 54 246 sõdurit.
Israel
Kogu maailmast asus aina enam Juute ümber Israeli . Juudiriiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas. Israel on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 1956a võttis Israel osa suurbritannia ja prantsusmaa agressioonist egiptuse vastu.
Egiptuses oli natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere 1952 a kukutanud monarhia . Võim koondus Gamal Abdel Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada Araabia sotsialismi ja ühendada kõik araabia maad. Selleks hakkas ta koostööd tegema Nõukogude Liiduga. Briti väed lahkusid varem Briti impeerimumi alla kuulunud Egiptusest. 1956a natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Et läbirääkimised lahendust ei toonud otsustasid London ja Pariis sõjalise avantüüri kasuks. Selle käigus okupeeriti suessi tsoon. Isreali väed aga vallutuasid kiiresti Siinai ps. Suessi kriisina ajalukku läinud konflikt lõppes Prantslaste ja Inglaste jaoks lüüasaamisega. USA ja N. Liidu survel tuli agressoril järele anda ja tuli oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus nüüd kõigi Araablaste silmis kangelaseks. Egiptus asus veel tihadamale koostööle N. Liiduga. Valmistati ette uut sõda Israeli hävitamiseks. Palestiina tõelised agresioonid koondusid 1964a Palestiina Vabastus Organisatsiooniks (PVO). Selle võtlusmeetodiks jäi teroor. PVO juhiks tõusis Yassir Arafat. Palestiina küsimus liitis Araabia maid, kelle eneseteadus tõusis pidevalt tänu n ende aladel leiduvale naftale. Suurem osa maailma nafta varudest asul Lähis-Idas peamiselt sealsete araabia riikide Saudi-Araabia, Iraagi, Kuveidi, Araabia Ühendemiraatide jt maapõues. Algselt kontrollised naftatootmist suured Lääne naftakompaniid. 1931a moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon- OPEC kus juhtiv roll oli araablastel. OPEC- isee kuuluvad: Iraak , Iraan, Kuveit , Saudi-Araabia, Venetsuela, Katar , Indoneesia, Liibüa, Araabia Ühendeminraadid, Alžeeria, Nigeeria , Ekvador, Kabon. Aina enam maid riigistas oma nafta leiukohad, tõstis hindu, püüdis saada aina suuremat osa nafta tuludest endale. Nafta dollarid võimaldasid arendada majandust, hankida relvi ja kõike muud mida raha eest saab. Nafta võimaldas läänt santaseerida, suruda maailmas läbi oma tahtmist. 1967a ennetas Israel oma avalikult sõjaks valmistuvaid Araabia naabreid, ning purustas nad 6 päevases sõjas. Selle käigus okupeeriti taas Siinai aga ka Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud golaani kõrgendikud. Nüüd jäi enamik Palestiinlasi Israeli riigi territooriumile. 1973a üritasid egiptus ja Süüria revanši, kuid tulemusteta. Oli jõutud tupikusse, kust tuli hakata kõikidele pooltele vastuvõetavat vastupöösu otsima . Konflikti reguleerimis katsete vahendajaks sai USA. Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. 1990a alul jõuti Israeli ja PVO läbirääkimistel vastuvõetava kompromissini, mis on viinud autonoomse tulevikus iseseisva Palestiina Araabia riigi tekkeni Israelis. Lõppliku lahenudst pole aga konflik leidnud tänaseni.
Kuuba kriis
Kuubaga on seotud üks 20. saj teravamaid kriise suhetes NSVL ja USA vahel. 1959a kukutasid pahempoolsed partisaanid Fidel Castro juhtimisel kuubal senise USA meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas pegi saama NSVL abi ja kuulutas end kommunistlikuks. USA omakorda toetas Kuuba emingrantide katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusplokaadi. See tõukas Castro veel enam NSVL mõju alla. Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeaga keskmaa raketid , mille lennuulatus küündis USA keskosani. Arenes üliterav rahvusvaheline sõjalispoliitiline kriis. Tuntud kui Kuuba ehk Kariibi kriis. Võis tekkida 3MS, siiski jõuti viimasel hetkel kompromissini. NSVL viis oma raketid Kuubalt ära. USA andis lubaduse, et ei ründa Kuubat, ega püüa jõga kukutada sealset Castro juhitavat kommunistliku valitsust. Kuubat kasutati hiljem veel aasta kümneid baasina, kust lähtudes üritas NSVL oma mõjusfääri laiendada ja kesk ja l-ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida.
Vetnami sõda
1945a septembri algul, kui Jaapanlased olid Vietnamist lahkunud, ning endised kolonisaatorid- Prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulutasid vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh ’iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid Inglased . Prantslased okupeerisid maa lõunaosa, kos pealinna Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu. Esialgu oli neil edu, kuid pärast seda kui Ho Chi Minh*i valitsus läks üle partisani taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kinnitamiseks nõustusid Prantslased Lõuna-Vietnami riigi loomisega . Seda riiki tunnustasid ka USA, suurbritannia ja ka mitu nende liitlast. Rantslased üritasid kuni 1945a sundida Põhja-Vietnami alistuda. Kuid siis piirasid vietnamlased Prantsuse väed umber ning sundisid kapituleeruma. Läbirääkimisel lepiti kokku Vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad . Pärast sõja lõppu oli P-V olukord päris raske, riisikasvatus oli madalseisus ja paljud Vietnamlased elasid näljahädas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele. Nõukogude liit andis P-V suurt majanduslikku abi. Ning riigi aerng kuulus stalinliku sotsialismi raames.
1950a keskpaiku kuulutati vabariik välja ka L-V.Seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Kuid represioonid resiimide vast ei andnud soovitud tulemusi. Tagajärjed olid oodatule vastupidised. 1959a alustas opositsioon organiseeritud relvavõitlust riigivõimu vastu. 1960a detsembris loodi L-V Rahvuslik Vabastus Rinne, mille etteotsa sattusid kommunistid, kes kuulutasid oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja P-V ühinemise. P-V toetas NSV liit, L-V, aga USA.
Sisside vastu saadeti lennukeid ja häireüksusi. L ja P-V lahutava piiri lähedusse loodi surmatsoonid, kus tugevatoimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud. Vaatamatta USA abile sai L-V armee korduvat lüüa, ning alates 1963a läks kommunistide vabastusarmee, mis loodi 1961a Hanoi valitsuse toetusel suurele pealetungile. Paljud L-Ameerika vetaranid toetasid kommuniste, kes lubasid laialdasi demokraatlike ümberkorraldusi. Aastail 1963-1965 toimus seal kolteist riigipööret. Samal ajal alustasid USA õhujõud P-V pommitamist. Vietnami Põhjaosa pinnale langes miljoneid tonne pomme, rohkem kui ameeriklased olid kogu teise MS jooksul sakslaste ja Jaapanlaste peale heitnud. Kasutusele võeti ka keemia relv. Põmmirünnakud laienesid Laosesse ja Kambotsasse. Washingtonis arvati, et sõda jätkata oleks ebavõrdne, kuid soda jõtkus siiski. Ho Chi Minh ja tema kaaslased ei lähtunud tema kaaslastest. Nad olid valmis saatma surma 1000 kaasmaalasi, et saavutada võitu USA ja L-V relvajõudude üle. Ho Chi Mnh teadis , et Ameeriklased ei suuda sõdida igavesti , eriti kui see toimub 1000 km kaugusel kodumaast.
Peale seda kui hakati sõjakoledus näitama USA TV-s hakkasid noored mehed keelduma sõjaväkke minemast. Viimaks hakkas soda väsitama Ameeriklasi endid , ning võimust võtsid sõjavastased protesti aktsioonid . See sundis toonast USA presidenti Richard Nixon otsima võimalusi kuidas olukorrast nii välja tulla, et ameerika preztiis selle all võimalukult vähe kannatasks.
Maailm kahe maailmasõja vahel
11. nov 1918a Saksamaa kapituleerus. Esimene MS oli lõppenud. 1919a jaahuaris algas Pariisis rahukonverents mis lõppes 28.juunil sõlmitud Versaille rahulepinguga. Selle tingimused olid Saksamaa jaoks väga rasked. Prantsusmaa sai tagasi Elsass-Lotring'i. Mitmed saksa geisririigi alad läksid Poolale ja Tsehho-Slovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Danžig kuulutati vabalinnaks. Memel (klaipeda) läks Leedu alla. Liitlastele läks rohkete maavarade poolest Saarimaa. 15a möödudes võis kohalik rahvas selle maa saatuse otsustada referendumil. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist, ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise geisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitaud kahju hüvitama. Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigus omada suuri sõja ega allveelaevu. Keelatud olid ka lahingulennukid, tankid ja raske- kahurid . Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000 elukutseliselt sõdurist. Osa saksa territooriumist jäi 15a liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati reini demilitariteeritud tsooniks, kus saksalstel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi.
Aastail 1919-1920 sõlmiti ka rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega. Austria-Ungari riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki- Austria, Ungari ja Tsehho-Slovakkia. Uusi riike ei tekkinud mitte üksnes saksamaale ja tema liitlastele kuulunud aladel. Venemaast eraldusid- Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola. Austria-ungari aladel tekkis Jugoslaavia kuningriik.
Pariisi rahukonverentsil loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versaille süsteemiks. Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel.
Teine Maailmasõda
II MS algas 1.sept.1939- ja lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas purustati saksamaa ja ka itaailia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm Balti riiki. Kogu idaeuroopa langes Nõukogude Liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi USA ja NSV- Liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse umbes 30.mlj meest. Vastaspoolel 80.mlj meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27.mlj inimese.Teistel andmetel ulatub see arv isegi 40.mlj inimeseni. Hiina kaotused olid ligikaudu 10mlj, Poola 6.mlj, Saksamaal üle 6.mlj, Jaapanil umbes 2.mlj, Jugoslaavial 1,7mlj, USA 0,4mlj, Suurbritannial 0,37mlj. Sõja kahjusid on hinnatud üle 40miljrd Dollarile. Sõja jooksul toodeti ainuüksi USAs, NSV liidus Suurbritanniar ja Saksamaal lennukeid 653 000 ja tanke ning muid soomusmasinaid 287 000. Enamik neist ka hävitati. II MS järel algas aatomiajastu.
Sammud sõja poole
1931 - Jaapan tungis kallale Hiinale ja Vallutas Mandzuuria.
1933 - Saksamaal tuli võimule Hitler.
1935-36 - Itaalia tungis kallale ja vallutas Etioopia.
1936-39 - toimus vähemalt mlj ohvrit nõudnud Hispaania kodusõda. Sealse vabariikliku valitsuse vastu tõusis ülesse sõjavägi kindral Franco juhtimisel. Saksamaa ja Itaalia toetasid Francot ning saatsid Hispaaniasse oma väeosi ja relvastust. Vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. See sõda oli maailmasõja eelprooviks. Polügoniks - kus katsetati uut relvastust ja lahingu taktikat.
1938 - Austria ühendati Saksamaaga.
1938a - kevadel teravnes olukord Tsehhoslovakkias. Hitler tahtis sudeetide piirkonda ühendada sakslastega. Sõjaliselt tugev tsehho slovakkia oli valmis enda Saksamaa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi (Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu) Kriis levis läbi 1838a suve.
1938 - toimus Münhenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumie, kus otsustati saksamaa nõudmised rahuldada ja sudeetide piirkond talle anda.
Sõja põhjused
Tänini ei ole ajaloolased kindlad selles suhtes, miks II MS siiski puhkes. On palju erinevaid seisukohti - 1) see oli I MS loomulik jätk 2) hitleri agresiivse poliitika tagajärg 3) lääne kokkuleppe poliitika tagajärg.
Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu saanud viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo seadus süüdistas kõiges Lääneriike. Vaieldamatuks jääb et teise MS päästis valla Hitleri ja Stalini sobing ja Lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis NSV liit, kellel oli tanke ja lennukeid rohkem kui teistel maailma riikidel kokku. 23.august sõlmiti Saksamaal nn Molotov Ribbentrop, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Mittekallaletungileping 10 aastaks. Paktile lisatud salaprotokolliga jagati ära kahe riigi mõjusfäärid ida ja kagu euroopas. NSV liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Leedu Poola idaosa ning Besaraabia. Ülejäänud poola läks Saksamaa alla. Saksamaa sai vabad käed tegutsemiseks Läänes.
Eesti 1939-1945aastatel
Sõlmiti Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi leping 10. aastaks. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia tunnistati Nõukogude liidu mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu. Nõukogude liidu ja Eesti vahle sõlmiti vastastikuse abistamise pakt, mida nimetatakse ka baaside lepinguks. Selle lepingu kohalselt loodi eesti territooriumil nõukogude sõjabaasid. Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. paasi vägede suuruseks oli 25000 meest.
1939. okt toimus punaarmee sissemarss Eestisse. okt
1939 algas Balti sakslaste lahkumine Eestist. 7 kuuga umbes 14 000 inimest.
1940 juuni toimus Eesti okupeerimine. Eestisse tuli 80 000 punaväelast.
1940.juuni.21 - Tallinnas vabaduse väljakul toimus meeleavaldus, kus nõuti uue valitsuse moodustamist, sama päeva õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, eesotsas Johannes- Vares Parbalusega. Juuli alguses saadati laiali riigikogu, ning kuulutati välja ennetähtaegsed valimised. Seati üles ainult 1 kandidaat, kasutati valijate hirmutamist ja tulemuste võltismist. 21.juuli - riigi volikogu nimetas Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Järgmisel päeval otsustati pöörduda moskva poole ja paluda Eesti NSV astuvõttu NSV liitu. 6.aug 1940 - Eesti inkorporeeriti nsv liidu koosseisu. Aastail 1940-1941 viidi eestis läbi majandus reformid . Netsionaliseeriti tööstus ja trantspordi ettevõtted, kaubandus firmad ja pangad, samuti suuremad elumajad. Toimus agraal reform, talude maksimaalseks suuruseks möörati 30ha. Novembris 1940 viidi läbi rahareform, mille käidus eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1kroon = 1,25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1kroon = 10 rubla vastu). 14 juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deproteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituks , ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtuotsust. 1941a eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Väga paljud Eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vastu koos Soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000 Eesti põgenikust Jalaväerügement 200.
NSV Liitu evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 33 000 mobiliseeritud kutsealust. Neid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt metsa varumisel. Ühe talvega suri kurnatuse tagajärjel peaaegu 1/3 mobiliseerituist.
1944a lõpus saadi luba rahvuslike väeosade reformeerimiseks Nõukogude tagalas loodi Eesti laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuses oli 2 diviisi.
Pärast vallutamist viidi korpus täiendavaks reformeerimiseks tagalasse. Sõjas sai eesti rängalt kannatada, täielikult hävines Narva. Väga suuri purustusi oli Tartus ja Tallinnas. Suurimaks kaotuseks oli Eesti rahvastiku vähenemine ligi 200 000 inimese võrra. Nende hulgas olid 80 000 läände põgenenud, 30 000 võitlustes hukkunud 10 000 terrori ohverid
Eesti Vabariik 1991-2007a
Vabariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigi ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28.juunil. 1992 toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhisedus ülekaalukalt heaks. Presidendi ja parlamendi valmimised toimusid 1992a septembris. Eelvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest. ( Lennart Meri, Arnold Rüütel, Rein Tagepera, Lagle Palek) Seetõttu tuli riigipea validariigikogul kahe enim hääli saanud kandidaadi seast. (Arnold Rüütel ja Lennart Meri). 5.oktoobril 1992 valiti riigikogus taas iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1996a valiti taas eesti Vabariigi presidendiks Lennar Meri. 2001a valiti presidendiks Arnold rüütel, 2006a valiti Toomas-Hendrik Ilves.
Parlamendi valimisel said riigikokku 8 valimisliidu esindajat, ning nende suurim, isamaa, moodustab koalitsiooni. Valitsusjuhid- (Mart Laar 2x, Andres Tarand, Tiit Vähi 3x, Mart Siimann , Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip 2x).
1992a lõpul kinnitas riigikogu ametisse riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri. 23 mail 1993 pidas oma esimese istungi Tartus. Põhiseadusliku riigivõimuaparaadi ülesehitamise algetapil pöörati suurt tähelepanu kaitsejõudude, piirivalve ja politsei loomisele.
Iseseisvuse taastamine lõi poolitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Eesti kroon (EEK) seoti saksa margaga DEM suhtes 1 DEM = 8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama eesti keskset poliitikat.
Iseseisvuse lõpplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsioonin armee lahkumine ja eestis asuvate Vene sõjaväbaaside likvideerimine. Võõrväegede väljaviimist toetasid rahvuslikud organisatsioonid ja avalikkus. Sõjaväe väljaviimine oli peamine küsimus Eesti- Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi.
Eesti põhiseaduse järgi on eesti demokraatlik parlamentaarne Vabariik, kus kõrgeimaks võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on riigikogu (101 liiget). Kõrgeim täidesaatev organ on Vabariigi Valitsus. Maakondades teostavad täidesaatvat võimu maavalitsused. Seadusandliku ja täidesaate võimu areng on kulgenud põhiseadusliku korra raames. Eestis on välja kujunenud mitme parteliline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanduse funksioneerimist tagavad seadused on vastu võetud.
Eestis kehtib kolme astmeline kohtusüsteem mis koosneb maa ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Eesti vabariigi seadused ei luba inimesi diskrimineerida, rahvuse, rassi, soolise kuuluvuse ,