Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonid...
Berliini blokaad Arvin Aitaja 9a klass Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949. Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed, ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, et L...
Berliini blokaad ja müür Berliini blokaad · 24. juuni 1948 12. mai 1949 · Jossif Stalin · Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal · Toimus Berliini linnas Saksamaal · Ajendiks oli rahareform Berliini müür · Ehitamist alustati 13 august 1961 · Lõhuti 9 november 1989 · Üritas põgeneda 5000 inimest · Hukkus 100 kuni 200 inimest · Walter Ulbricht ja Nikita Khrushchev Osalevad riigid · NSVL · Saksamaa · USA Probleem NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus · Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati · Saksamaa lõhenes lõplikult · Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel Vidjo
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahe...
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53. Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal. NSVL ja Hiina toetusel tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna-Koreale, mida hakkas toetama ÜRO USA eestvedamisel. ÜRO väed sundisid P-Korea taganema, sekkus Hiina NSVL relvadega, rinne jäi püsima Koreade piiril, kus sõlmiti 2 a pärast vaherahu, mis kestab tänaseni. Tagajärjeks NSVL autoriteedi langus Aasias ja Euroopas. Lähis-Id...
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis,...
Korea soda. 1945.a. oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas USA väed, põhjaosas aga Nõukogude väed. 1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung. 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad üh...
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänep...
Raudne eesriie-NSVL eraldas enda mõju all olevad riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa ...
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehita...
KÜLM SÕDA SISUKORD KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine..........................................
Eesti 1941-1945 · Millised olid Eesti meeste valikud II maailmasõjas? 1939 eesti meestel vabatahtlik minek Soome vägedesse; sundmobilisatsioon; osa mehed Saksa vägede poolele, osa Punaarmee poolele; metsavendlus; Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, ...
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin...
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsi...
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel ...
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise ...
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte Õt 24 1) Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini ...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949. a maikuuni. NL saavutas, et Lääne-Berliini ei liidetud loodava Saksamaa Liitvabariigiga, vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a v...
Külm sõda ja Saksamaa saatus Arutlus Külm sõda 1945-1990 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lää...
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks ...
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes...
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa ...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad (1948-1949) · 1948 asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini · Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950...
Miks puhkes külm sõda Külm soda oli USA juhitud kapitalisliku leeri ja NSVLi poolt juhitud sotsialistliku leeri majanduslik ning poliitiline vastasseis Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. II maailmasõja ajal olid USA ja NSVL liitlased, kelle ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vas...
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST 1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?(5 fakti) Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propagandas, võidurelvastumises, dokriinides ning konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel. 2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. L...
Külma sõja põhjused : a)kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis b)NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias c)Marshalli plaani käivitamine USA poolt d)Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Milliste "relvadega" sõditi külma sõja ajal ? Üritati üksteist rohkem üle trumbata igal alal nt: majanduses ja relvastuses. Oli vastasseis kommunismi ja demokraatia pärast. Kõige rohkem vaenutsesid USA ja NSV Liit ja kartuses, teine võib igal hetkel rünnata hakkati tootma massihävitusrelvi, milleks olid ka ABC relvad (atomic , biological , chemical). Mõisted : Trumani doktriin -1947. USA presidendi seisukoht, kus toetatakse vabade rahvaste püüdeid sise- ja välissurve vastu. Marshalli plaan -1947. Nägi ette Euroopa taastamist USA abil. Berliini blokaad -1948. NSV Liit üritas blokeerida lääneliitlaste kontrolli all olevaid Berliini sektoreid. Saksamaa lõhenemine -1949. Lääne-Saksamaal moodus...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOOS 1. Heaoluühiskond 2. Infoühiskond 3. Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi vi...
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
NSVL koosseis: eesti, läti, leedu, osa soomet, ida-preisi, kalilingrad, ukraina, bessaraabia. NSVL mõjusfäär: poola, rumeenia, bulgaaria, ungari, tsehhoslovakkia, isa-saksa, albaania, hiina, põhja-vietnam. NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsia...
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksama...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Mil...
Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritati üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna (võidurelvastumine, poliitiline ülekaal EU-s) Trumani dokt. - seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade tahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus...
Kas Külma sõda võib pidada maailmasõjaks ? Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi lä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
