rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno
tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid
Ideoloogia -siku, inimgrupi või rahvuse veendumisi ja huve väljendav poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Proletaarlased -palgatöölised Kommunism -poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle -revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov
dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930
B.Mussolini:Oli Itaalia peaminister ja diktaator. H.Hoover:Ameerika rikkamaiks meheks tõusnud president. F.D. Roosevelt:demokraat, USA president, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. J.M. Keynes:Inglise majandusteadlane. Tema teooria järgi võis tasakaalust välja lasta riigieelarve. James S. Braddock:raskekaalupoksija. Ta andis teistele eeskuju raskustest võitu saada. Aitas ehitada Verezzano silda New Yorgis. Lepingud või sündmused: Briandi-Kellogi pakt:1928 aasta sõlmitud. Leppes kohustati loobuma sõjast ning lahendama konfliktid inimsõbralikult. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. Locarno konverents, Reini pakt:Pakt kindlustas Versaille lepingus paika pandud piirid
osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. 12. Miks oli Saksamaa jaoks oluline Dawesi plaan? Iga aastaga vähenes selles plaanis reparatsioonide maksete suurus ning jääki loeti Saksamaale antud laenuks. See oli sakslaste jaoks soodne plaan. 13. Millal sõlmiti Reini tagatispakt? Nimetage osapooled. Mis oli selle eesmärk? 1925. aastal. Osapooled: Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa. Eesmärk: tagada Saksa- Belgia ja Saksa-Prantsusmaa piiri puutumatuse. 14. Millal sõlmiti Briandi-Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti eesmärgiks? 1928. aastal. Eesmärk: keelata sõja kui rahvusliku poliitika vahendi 15. Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Milles seisnes selle tähtsus? 16. aprillil 1922. Sõlmiti Venemaa ja Saksamaa vahel. Lepinguga taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest, lepiti kokku kaubandus-ja majandussuhete arendamises. 16. Nimetage 1929. aastal alanud majanduskriisi põhjused.
USA Senat ei tahtnud, et USA võtaks endale vastutuse maailmakorra tagamise eest. 1921 kutsuti kokku Washingtoni konverents ja sellega piirati mererelvastust ja üritati lõpetada Jaapani vallutusretke Vene Kaug-Idas. Charles Dawes tuli järeldusele, et Saksamaa ei jaksa reparatsioona maksta ja pakuti välja Dawesi plaan, mis nägi ette reparatsioonide vähendamist ning Saksamaale laenuandmist ning investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. See ka toimis. 1928 töötati välja Briandi-Kelloggi pakt ehk deklaratsioon, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Sellega liitusid ajapikku kõik maailma riigid. USA üritas tugevndada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Suurbritannia ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. Sellepärast jäidki ameeriklased väljapoole Versailles' süsteemi.
10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse. c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948 Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim. Demokraatia sobib ainult väikestele riikidele.
Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Briand-Kellogg'i pakt1 puudutas sõda, mitte (relvastatud) jõu kasutaist laiemalt. Üldine jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast II maailmasõda ja sellest mõjutatuna. Keeld sätestati esmakordselt ÜRO põhikirja artiklis 2 (4)2. Printsiip on saavutanud rahvusvahelise tavaõiguse staatuse ning on siduv ka teiste 1 Kelloggi-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada, Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõuna-Aafrika. (https://et.wikipedia.org/wiki/Kelloggi-Briandi_pakt)
1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini
õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem Reparatsioon- sõja kahju tasu, mida kaotaja peab tasuma võitjale.demilitariseerimine- mingil maaalal sõjaväe ja sõjaväeliste objektide hoidmise keeld. Desarmeerimine- relvastuse vähendamine. Versailles süst.- rahuleping ja teiste kokkulepete alusel loodud rahvusvaheliste suhete süsteem. Rahvasteliit- rahvusvaheline organistatsioon, mille eesmärgiks oli riikidevaheliste tüliküsimuste rahvameelne lahendamine. Briandi pakt- kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks. Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus, üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle
eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht) 6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel: a)1917-1919 - Maapäev b)1938-1940 President koos valitsusega 6) Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu? Mida võttis Eesti ette, et vähendada ohtu riigi iseseisvumisele? 1921 22 september sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Ühinesime kõigi kokkulepete ja avaldustega mis tõotasid vähendada sõjaohtu(Briandi-Kelloggi sõjakeelupakt(1928),Desarmeerimiskonverents(1932)). 7) Milliseid argumente esitas K.Päts 1934.a. Riigikogu ees antud seletuses, põhjendamaks riigipööret? Kinnitab, et Eesti rahvas on haige, ning neid on vaja ravida ja tema on see kes seda ravi peab teostama. 8)Kes olid 1934.a. riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud? A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt. J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt
Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism „Proletkult“ – NSV Liidu kultuuriorganisatsioon Charles Lindbergh – Vahemaandumiseta lend üle Atlandi Kontrolltöö C A. 1. Õige. 2. Vale. Kemal Atatürk hakkas Türgil kaasajastama. 3. Vale. Briandi-Kellogi paktiga lepiti kokku, et enam sõda ei kasutata. 4. Vale. Dawesi plaaniga aidati Saksamaad, USA laenas neile raha majanduse arendamiseks. 5. Vale. Sündmuse nimi oli Marss Rooma. 6. Õige. 7. Õige. 8. Vale. Korporatiivne süsteem tuleb alles II maailmasõjas. B. Totalitaarne riik: Demokraatlik riik: Venemaa USA
Esimesena tunnustas Nõukogude Liitu Eesti 2.veb sõlmitud Tartu rahuleppega. I läbimuure Rappallo leping Genovas 16.aprill 1922a. Saksamaa ja Venemaa vahel: Saksamaal pole pretensioone, ei nõua hüvitust, Venama ei nõua Saksamaalt reparatsioone. Kõik eraomandid natsionaliseeriti, ka välisriikide investeeringud. 3) Patsifism rahu püüdlikkus / pooldamine. Usuti, et diplomaatiaga on võimalik konflikte lahendada juba eos ja ära hoida sõda. Kulminatsioon: 1928a. Briandi Kelloggi pakt USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida. Enamik maailma suurriike liitus sellega, seal hulgas ka Suurbritannia. 3. Inglismaa: · Parlamentaarne riigikord · 2 parteid: leivoristid ja konservatistid. · 1918a. Valimisreform: 1) mehed alates 21 eluaastast valimisõiguslased · 2) naised alates 30 eluaastast, kõrgharidusega või vähemalt 5 naelase
Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus
Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA 1920ndatel fasistliku riigi kujunemine Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis
nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia. Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril Londonis. Muu hulgas sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. f. Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Ühesõnaga sõda on mõttetu. 7. a. Tehakse mereväekokkulepe, sakslased hakkavad mereväge looma b. see on selle otseses tähenduses, sakslased hõivavad selle tsooni, see oli ennem demilitariseeritud tsoon ehk kus kellegi sõjaväge ei tohi olla jne, neutraalne piirkond, kuid sakslased võtavad selle oma kätte. c
leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm.. Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud enda peale võtta vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. 3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada
dets 1924 relvastatud riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud maj
10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi-Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Minu arvamus. Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil
ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetasSuurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Desarmeerimine- on relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine. Kellogg-Briandi pakt- (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõuna-Aafrika. Depressioon- ehk majandussurutis on majanduse madalseis ehk surutis
Reini tagatispakt. 1925 Üheparteisüsteemi kehtestamine Itaalias 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1926 Ilmub A. H. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I köide 1926 1928 Hiina ühendamine 1. jaanuar 1928 Hakkas kehtima Eesti kroon. Seotud Rootsi krooniga. Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel 1927 Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus 1928 Briandi Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati. 1929 1933 Suur ülemaailmne majanduskriis 1930 Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias 1931 Jaapani sissetung Hiinasse. Mandzuko reziimi rajamine. 1931 Westminsteri statuut 1931 Jaapan okupeerib Mandzuuria 1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel
püsima. Julgeolekuriskide maandamiseks üritati 1)Normaliseerida suhteid võimalike vastastega-Saksamaa puhul see toimis, kuid Venemaa osas ei saavutatud peaaegu minisugust edu. 2)Otsiti sõpru suurriikide seas, ennekõike pöörati tähelepanu Suurbritanniale, kuid see oli edutu. 3)Üritati luua Balti liitu(Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalispoliitiline koostööliit), kuid seda ei suudetud kunagi teha. 4)1921. a sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eriti oluliseks peeti Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi. 5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse Eestimaa Kommunistlik Partei organiseeris 1924. a riigiröördekatse, et Eestis kodanluse võim kaotada ja kommunistlik reziim kehtestada. Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Kuna mässajatel puudus rahva toetus, suruti puts maha mõne tunnniga, enne kui kommunistid jõudsid Moskvalt abi paluda
Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu Äärmusliikumised 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav. 1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini 1925 Locarno Reini pakt Briandi-Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid põhjused: ületootmine ja vale majandamine Diktatuurid Autoritaarne – pooltugev Totalitaarne – täielik diktatuur Itaalia: tundis ennast võitjana
maksnud korralikult reparatsioone. Tekkis nii Saksamaa revolutsiooni kui ka sõjaoht. f) Dawesi plaan 1924 Uus plaan Saksamaa reparatsioonide maksmiseks. USA hakkas Saksamaale andma laenu, et Saksamaa saaks majanduse üles ehitada. g) Locarno leping 1925 – Reini demilitariseeritud tsoon. Julgeoleku pidid tagama Suurbritannia ning Itaalia, juhul, kui Saksamaa lepingut rikub. h) Briand` i – Kelloggi pakt 1928 Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi( kõik konfliktid tuleks lahendada ainult rahumeelsete meetmetega). Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada,
väärtust kiiremini, kui seda suudeti trükkida. Dawes`i plaan- USA laenas Saksamaale, too maksis Suurbritanniale ja Prantsusmaale ja viimased maksid tagasi sõjavõlga USA-le Saksamaa majandus saadi käima, siseolukord stabiliseerus kuni aastani 1929. Locarno konverents- (1925) aitas kaasa pingelõdvendusele, mis kutsuti kokku, et pehmendada majandusnõudmisi Saksamaa vastu, Saksamaa osales esimest korda kui võrdne, sellega algas Euroopas patsifistlik e rahuarmastav ajastu. Kelloggi- Briandi pakt- (1928) loobuti sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist, alla kirjutasid 15 rahva esindajad; 1929. aasta lõpuks ühinenud 54 riiki. -initsiatiiv tuli USA riigisekretärilt Kelloggilt, keda toetas Prantsusmaa välisminister Briand. Suur majanduskriis- (1929-1933) börsil aktsiahinnad, milles oli suur osa äritegevuse kasumist, sattusid vabalangusesse (kõik hakkasid müüma) ja börs pandi kinni. Uus kurss- uued seadused ja meetmed majandusseisundi parandamiseks F. D.
1920. aastate algul pandi lootused Balti liidule, eelkõige Vene ja Saksa rünnaku tõrjumiseks. Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-koostöö. Vastuolude tõttu ei suudetud sellist liitu aga kunagi luua. 1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping, millel polnud aga erilist tähtsust. 22. septembril 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928). Oluline oli ka 1932. aastal alanud desarmeerimiskonverents. Otsene hädaoht Eestile vähenes, tundus, et Rahvasteliidust oli abi. Majanduselu Maareform, aluseks 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud.
Kuigi Eestist sai juba 22.septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks. Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi. Kuna samal ajal üldine rahvusvaheline kliima paranes ning otsene hädaoht Eestile vähenes, siis näis koostööst Rahvasteliidu raames piisavalt julgeoleku tagamiseks. 6 Majandus Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi
· 26.jaanuar 1921 tunnustab Antandi ülemnõukogu Balti riike iseseisvatena · 22.september 1921 astub Eesti rahvasteliitu · EKP üritab 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset, ebaõnnestub · Venemaa kujutab Eesti julgeolekule endiselt suurt ohtu ja otsitakse võimalikke partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol · Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti · 1932 sõlmitakse Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungi leping · Koostöö Rahvasteliiduga näib piisav julgeoleku tagamiseks Poliitiline ja majanduslik areng 1920. Aastatel 1920 võetakse vastu Eesti I põhiseadus, mis on ülimalt demokraatlik. Põhiseaduses olid aga ka omad vead, nt riigipea puudumine, mis omakorda tekitas ohu, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Vaatamata puudustele toimis I põhiseadus edukalt, kuni
tulevikus sõjad ära hoidma. USA kahe Maailmasõja vahel: Usa valis peale sõda isolatsionismi poliitika, jäljendades Inglismaad 1815. a. ST Isolatsionism tähendas selja pööramist Euroopa poliitikale, ning tähelepanu alla võeti Aasia Kuiv seadus- 1919. a. Keelustas USA alkoholi tootmise ja müügi, mille tulemuseks oli organiseeritud kuritegevuse tugevnemine 1920ndatel pistab USA maailmas silma BRIANDI-KELLOGGI PAKT-iga USA ja Prantsusmaa Välisministrite lepe, millega sõjad muudeti ebaseaduslikuks. Nõukogude Venemaa 1917-1921. a. -ni oli Venemaal suur segaduste aeg, ehk nn. Sõjakommunismi aeg. Sõdade perioodi tagajärgedeks oli: 20 milj. Hukkunut 1921. a. Nälg (u.5 milj.) Haritlased olid põgenenud läände (2. milj) Lenin alustas Venemaal nn. Uut majanduspoliitikat (NEP), et riik kaosest välja tuua.
Dawesi plaan Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumine tähtaega. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmsõja haavad kaduma. Lacarno konverents: 1925. aastal. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale läänepiiri. Lacarno konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on rahu ajastu. Eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga Briandi-Kelloggi pakt 1928. aastal. Pakt kohustas loobuma sõjast ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paraku aga uut maailmasõda need deklaratsioonid ära ei hoidnud. Paktile kirjutas alla 48 maad (sealhulgas Eesti, Saksamaa, NSVL) Teema 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne
majandust - 1919 Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern Iseloomulikud jooned: - 1923 organiseeris Komitern relvastatus mässu - Püüti võtta võimu uuesti sõjaliselt Bulgaarias ja Poolas, 1924 Eestis (ei õnnestunud) - 1925 Locarno konverents (IM+PM+Itaalia+Belgia+Poola+Tsehhoslovakkia+SM) *Reini tagatispakt kindlustas SMle Versailles's paika pandud läänepiirid - 1928 Briandi-Kelloggi pakt (nõustuti lahendama konflikte rahumeelselt) Iseloomulikud jooned: - Korraldati liitvaid konverentse, püüti leida rahumeelseid lahendusi - Patsifismi ajastu (põhimõte, et tapmine pole õigustatud) II MAAILMASÕDA (1. sept 1939 8. mai 1945) ALGUS JA PÕHJUSED 1933. Astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ja tühistas ühepoolselt Versailles´i lepingu o Lepingutingimused -> SM rikkumine
Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Sõlmiti Reini pakt, mille järgi pidi Saksa-Belgia ja Saksa- Prantsuse piir jääma puutumatuks ning Reini piirkond jääb demilitariseerituks. Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu. 1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi-Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis. Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a
tsooniks. Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Et maailmasõda oli vaid juhuslike vigade tulemus, kuid nüüd on leitud tõhusaid vahendeid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi. Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 27. VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud
· 1920.aastate algul pandi suuri lootusi Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni, ennekõike Vene, aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks. Seda ei suudetud luua Balti riikide omavaheliste vastuolude tõttu. · Eesti-Läti kaitseliiduleping. · 22.september 1921 astus Eesti Rahvasteliidu liikmeks. · Julgeoleku seisukohalt peeti eriti olulisteks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.aastal alanud desarmeerimiskonverentsi. Suur kriis. (ptk.31) · Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekusks autoritaarsele reziimile. Majanduskriis · Kriis tabas esmasjoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda (45% võrra)
Sakslaste eesmärgiks on Saksamaa suurriigi staatuse taastamine Versailles' lepingu revideerimise kaudu. Uued kokkulepped: - Reinimaa okupatsiooni ennetähtaegne lõpetamine (1925-30). - Locarno pakt (1925), läänepiiri kinnitamine. Saksamaa ja Prantsusmaa suhetes toimub pingete vähenemine. - 1926a Saksamaast saab Rahvasteliidu liige. - 1927a desarmeerimiskontrolli lõpp Saksamaal. - 1928a Briandi-Kelloggi paktiga ühinemine: sõjapoliitika hukkamõistmine. - 1932a Saksamaa lõpetab hüvitiste maksmise. Kultuurielu (noor kultuurieliit on vasakpoolne) Eksperimentaalne kultuurielu õitses Weimari Vabariigis: Segased ja vabad olud vallandasid ja võimaldasid loovuse puhangu. Keskus oli Berliin (4milj elanikku), kus ristusid Lääne- ja Ida-Euroopa kultuurimpulsid. Välismaised põgenikud ja immigrandid Kesk- ja Ida-Euroopast. Kirev Berliin oli 1920'tel Euroopa süda ja
konfliktide rahumeelse lahendamise konventsiooni, kolmas reglementeeris sõjategevuse alustamise, neljas täiendas maasõja seaduste ja tavade konventsiooni, viies reglementeeris neutraalsete riikide staatuse sõja korral ning ülejäänud reguleerisid meresõja erinevaid aspekte. Teise maailmasõja eelsetest rahvusvahelistest kokkulepetest on siinkohal olulised veel kaks. 1928. a augustis sõlmiti Pariisis Briandi-Kelloggi pakt, millega mõisteti hukka sõda kui rahvusvaheliste vaidluste lahendamise vahend ja loobuti sõjast kui riikidevaheliste suhete abinõust (s.o keelati agressioon). 1929. a kirjutati alla Genfi konventsioonile sõjavangide kohtlemise kohta. Teise maailmasõja ajal ja hiljem toime pandud inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude kontekstis on olulisemad Haagi 1899/1907. a (IV) konventsioon „Maasõja seadustest ja tavadest“ ning 1929. a Genfi
annaabi.ee 
