Geograafia Mr.SmartFiles 8.klass Paikade asustatuse põhjused 1. Looduslikud tingimused Madala asustatuse eeldused: Soe kliima 1. Külm/põuane kliima Parajalt niiske 2. Mägine maastik Tasane maapind 3. Tihedad vihmaetsad Piisavalt magevett 4. Kuiv ja viljatu pinnas Sellises kliimas on: hea viljasaak Vähesed nõudmised elamutele Pole vaja tugevat küttesüsteemi 2. Majanduslikud tegurid Teedevõrgustik Sidevõrgustik (nt internet) Majandus -ja asustuskultuur Eeldused: Loodusvarad Kerge ligipääs (veekogude ääres) Asustatuse tihedus maailmas 9.05.2011
pidutsetakse. 1.mai on tuntud ka töörahvapühana ja maipühana. Töörahvapüha Töörahvapüha tuleb Ameerikast. Eestisse jõudis see Nõukogudevõimuga. Töörahvapühale on omased paraadid ja protestid,kus kõneldakse töörahva õiguste eest. Maipüha Pärineb muistsest Roomast. Maipühadega tähistati kevade saabumist. Peeti riitusi, mille eesmärgiks oli kindlustada hea viljasaak ning ka kariloomade ja inimeste viljakus. Eesti Vanadel eestlastel tähistas volbripäeva saabumine kevade lõplikku võitu talve üle. Eestikombestikus oli levinuimaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli),kellade helistamine,lärmitsemine ja muud rituaalid. Tartu Tartus toimub suur rongkäik, kus osalevad üliõpilased.
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati f...
1925 indrustaliseerimine tööstuse eelisarendamine Mida oli tööstusel vaja: raha, töötajaid, toorainet 20ndate lõpul probleemid põllumajanduses 1928-1929 algab kollektiviseerimine kolhooside rajamine 1932 lõpuks kolhooside rajamine lõpule viidud, viis põllumajanduse alla tagasi Probleemid: Kolhooside esimeheks võhikud Puudus vajalik tehnika, elekter Palka ei makstnud Kord aastas anti ülejääke Ukrainas võeti kogu viljasaak ära, nälga suri üle 5 miljoni inimese teadlik tegevus Kes varadest ei loobunud nim kulakutes ja saadeti siberisse, siberi omad kõrbetesse Järjekorras seismine keelati ära Tööle ei tohtinud hilineda-võidi vangi panna hilinemise eest, töökohta vahetada ei tohtinud Talongisüsteem toitudele Katkematu tööstaaz- 2 töökoha vahe ei tohtinud olla rohkem kui 4 nädalat Välispoliitika
Tulimäe legend Kord ammu ammu oli Võrtsjärve lähedal üks väike külake. Selles külas ei olnud palju inimesi, kuid nad kõik elasid õnnelikult ja üksmeeles. Alati oli viljasaaki palju ja ega kalastki puudust olnud. Kõik õunapuud olid õunu täis. Aiamaad uputasid aedviljadest. Külas ei pidanud keegi nälga tundma. Mõni kilomeeter pärast küla elas üks mõisapere. Mõisnik oli väga pahane, kuna nende viljasaak oli väga kidur. Hädavaevu sai perekond toidetud. Kui mõisnik sai teada, et lähedal asuvas külas lokkab viljasaagist, muutus ta veel kurjemaks. Mõisnik otsustas välja uurida, kust külaelanikud nii rikkalikkult saaki saavad. Ööpimeduses läks ta külas oleva mäe juurde, kuid kuulis hääli ja peitus lähedal olevatesse põõsastesse. Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud. Kui nad kõik olid kokku kogunenud, laususid nad kõik ,, Seesam, avane" Korraga tuli mäe seest välja hulk vilja ja muid toidua...
Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö
Tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, Rooma impeeriumi võimu taastamine 9) Nimeta diktatuurile iseloomulikke jooni Hitleri-aegse Saksamaa näitel! * Parlament ei teinud midagi * Pandi koondulaagritesse, gestaapo *Ehitati sõjatehaseid *Tööpuuduse likvideerimine 10) Milles seisnes kollektiviseerimine Nõukogude Liidus? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamise ühendamine kolhoosidesse. Põllumajandus kannatas, viljasaak ja loomade arv kahanes. NSVL ei toibunud sellest kunagi 11) Kuidas nimetati Vene riiki alates 1922. aastast? (täisnimi) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 12) Kuidas nimetatakse dokumenti, millega teatati iseseisva Eesti Vabariigi loomisest? iseseisvusmanifest 13) Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel? Industrialiseerimine 14) Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades.
kellesse ta kiindub mingi erilise teda ennastki üllatava tundejõuga. Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles mõttes, et ute eluvormide poole rühiti siin tasa-targu. Kui raha ja kaubamajandus olid sel ajal juba vallutamas külaühiskondi, elati Tammsaare isakodus kaunikesti naturaalmajapidamise tavade kohaselt. Kõike, mis vähegi võimalik, püüti oma kätega kodus valmistada. Vallakooli läbinud, jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis, neil aastal, mil parem viljasaak võimaldas last kodunt kaugemale saatma. Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks. Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897. Polnud kerge kooliraha tema peres kokku saada, kodune põld vajas ka töökäsi. Haridustee venis seetõttu pikaks ja gümnaasiumiastmele jõudis Anton hansen pea 20-aastaselt. Ainus võimalus oli kooliteed jätkata Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus 1898
Reforme alustades lähtus Turgot lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest Kuningale peale käies, nõustus too lõpuks alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta Majandusteadlasena mõistis Turgot, et vabakaubandus võib kaasa tuua viljahinna tõusu, kuid lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut See oli kodanlik lähenemisnurk Turgot jättis aga arvestamata tootmist aheldavad feodaalsuhted Õnnetuseks oli 1774. aastal viljasaak kehv, sellest tulenenud hindade tõus seostati aga Turgot' reformidega Puhkesid rahutused mida tuntakse jahusõja nime all Kõik reformid tühistati Tulemusi ei andnud ka rahanduse järgmiste peakontrolöride katsed riik päästa Võlad olid nii suured et sissetulekutest ei piisanud isegi enam võlaprotsendigi tasumiseks Kehtestati üldine maamaks kui see lükati tagasi Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid
Ema Occlo Tarkus tsiviliseerida inimesi, õpetas naistele kudumist, riiete tegemist ja majade ehitamist Manco Cápac tuntud tema julguse poolest, saadetud maale, et saada inkade esimeseks kuningaks, õpetas inimestele kuidas kasvatada taimi, valmistada relvi, tegema koostööd, jagada ressursse ja kummardada jumalaid Pachamama Maa jumalanna ja Viracocha naine, inimesed tegid talle pakkumisi - kokalehtedes ja õlles ning palvetati, et tuleks hea viljasaak Qochamama Mere jumalanna Sachamama Tähendab Emand Puud, jumalanna kujutab välimuselt kahe peaga madu Yakumama Tähendab Emand Vett, esindatud maona, kui ta Maale tuli, muutus ta suureks jõeks (samuti Illapa) Macchu Picchu Macchu Picchu on hästi säilinud Inkade kindlustatud asula peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel, 15. saj. Macchu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline
Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad Heliis Puusep Rahvakalender Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada viljasaak, kummardas iidse aja inimene maad, tuld, vett ja taimi ning esivanemaid. Kristlus tõi ühes oma kalendri: kirikliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Talisted Talisted ehk talistepühad – on kõige pidulikumad ja kõige kaugemasse minevikku ulatuvad pühad. Päike pöörab end siis ringi, ja päikese uuestisünniga algab uus rahvalik päikeseaasta. Talisted kestsid kaksteist päeva ning jäid
Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 3000 a. Ekr) Vanaaeg Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX ...
Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjused revolutsiooni tekkeks kuna kindlasti ei olnud rahval hea elada riigis, kus ametnikud on hea elu peal ja rahvas ise vaevleb majanduskriisi käes. Kuna tekkiski majanduskriis, siis selle lahendamiseks kehtestas kuningavõim maksud ka aadlikele ja vaimulikele, kes polnud harjunud makse maksma. Kokku kutsuti seisuste esinduskogu, ehk generaalstaadid, nad kohusid Versailles's
3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend. Jumal on maailmalooja, korralooja, inimese looja, temast lähtub surelikkus. Jumal on ärapöördunud maailmast. Jumala poole pöördutakse vaid erijuhtudel. Polüteism mitme jumala austamine Monoteism ühe jumala austamine Jumalad juhivad maailma. Et Jumalaga suhelda, on vahendajad pastorid. Jumalatele ohverdatakse näiteks esimene karjaloom või esimene viljasaak, et edaspidi kõik hästi läheks. Iseloomulikud riitused Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale
Inimtekkelistest toiduobjektidest leidus karu menüüs kevadel ja suvel põhiliselt koduloomi, sügisel aga valdavalt teravilju ja õunu. Paraku on kaera külvipind hakanud pidevalt vähenema, vanade metsavahikohtade ja kadunud talude õunapuud vananevad ning loomsete jäätmete käitluse kord on muutunud rangemaks. Pole siis ime, et selle tulemusena on karude toidulaud ahenenud ja paratamatult võib tekkida inimese ja karu vahel konflikte, eriti just neil aastail kui on kesine marja- või viljasaak. Kuid tegelikult on karude meelistoit varakevadest hilissügiseni mesilased ja nende vastsed. Väidetakse, et viimase nelja aasta jooksul on karud Eestis lõhkunud umbes sadakond mesilastaru. Põhjuseid, miks karud seda teevad, on mitmeid, näiteks, loogiliselt võiks arvata, et rüüsted sagenevad siis, kui karupopulatsioon suureneb. Kuid see on siiski hüpoteetiline, sest keegi ei suuda kõiki Eesti karusid kokku lugeda. Pigem käib see pesakondade lugemise järgi
hääletati surmanuhtluse poolt 380 ja vastu 310; Louis Capet hukati giljotiinil 21 jan. 1793; Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu; tööpuudus; Jakobiinide diktatuur Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium 1794 . suveks muutus olukord sõjatandril prantsusmaale soodsaks; giljotiini alla võis sattuda ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele direktooriumile; demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel; 21. Religiooniprobleemid Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Vaimulik seisus 130000 inimest; mustad , valged; Kirik ja revolutsioon Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused; võõrandatud kirikumaad läksid müügile; Dekristaniseerimine Ülemaaline moraali kultus; mõistuse kultus
Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj.alguseni.Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist.Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole.Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris.Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad andamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust. 5.)Kaubanduse ja linnade areng:sadamalinnade eelisareng,Sadamalinnad:Tallinn,Narva.Narva esiletõus
8. märts rahvusvaheline naistepäev 1. mai kevad- ja tööpüha 9. mai võidupüha 12. juuni Venemaa päev 4. november rahvusliku ühtsuse päev Rahvakalender Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada viljasaak, kummardas iidse aja inimene maad, tuld, vett ja taimi ning esivanemaid. Kristlus tõi ühes oma kalendri: kristliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa
Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj.alguseni.Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist.Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole.Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris.Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad andamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust. 5.)Kaubanduse ja linnade areng:sadamalinnade eelisareng,Sadamalinnad:Tallinn,Narva.Narva esiletõus
Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi. Nantes edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus, hugenotid võivad tegutseda haridus- ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle). De Sully Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht
Kui vili lõigatud, kuivatati see rehes. Terad peksti vartadega peadest välja ja jahvatati käsikivil. See oli igavaim töö, sest jahvatamine läks väga aeglaselt. seanina Osa vilja pandi hästivarjatud koobastesse, mis olid kaetud seestpoolt õlgede ja kasetohuga. Seda tehti selleks, et vili vaenlase kätte ei langeks. Usina töö tõttu kasvasid põllumaad ja viljasaak ning rahvas elas jõukalt. Rikkaid inimesi oli eestlaste seas rohkesti. Üldse oli põlluharimine eestlastel enam arenenud, kui naaberrahvail, näiteks lätlastel ja venelastel. Meie esivanematel oli tähtsaks elu-ülalpidajaks veel karjandus. Laialdased metsad ja karjamaad andsid loomadele rikkalikku toitu. Karja- ja heinamaad olid külakondadel ühised. Ühistel karjamaadel söödeti kogu küla karja ja heinateole saatis iga talu vastavalt suurusele tööjõudu
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis:
tööstusharud on kaevandamine, metallurgia ja tekstiilitööstus. 2001a seisuga on Ungaris registreeritud 344 600 töötut, mis on üsnagi suur arv. Õnneks iga järgneva aastaga on töötute hulk vähenenud. Põllumajandus: Põllumajandusega tegeletakse Ungaris päris edukalt. Põllumajandus varustab riiki täielikult toiduainetega ja veerand väljaveost on põllumajandussaadused. Eriline tunnus Ungarile on ehk suured viinamarjaistandused, mis tagavad ka veinikeldrite hea edenemise. Viljasaak, mis kuulub eksportimisele teistesse riikidesse on nt nisu, mais, päevalilleseemned, kartulid ja suhkrupeedid. 4 Viljeldakse ka köögivilja, eriti punapipart. Peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Loodusvarad, mida sealt leida võib on nt. boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat. (Eneke 4; http://www.cia
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel, tuulel; kasutusel olid väljendid metsavaim, vetevaim jt.). Eesti rahvakeeles on kaitsevaimuna kasutusel nimetused jumal (tähendus pole selge) ja haldjas. Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks
II vaatus 29. juuli - Anna ja Jakob on võtnud enda juurde tuppa sooja puhkama sõjapõgenikud, sõjamehed jäävad magama v.a Indrek ja Hubert (sõjapõgenikud), kes hakkavad vaikselt suupilli mängima ja laulavad, peretütred liituvad nendega, et veidi muusikat kuulata - Indrek ja Hubert olid Viljandist, põgenesid metsa, sakslased otsisid neid, lõpuks läksid Soome - Kiidavad talu, kuid õed räägivad kui kehv on nende elu siin, mehi pole, tööd palju, külm kevad, kehv viljasaak, loomadel polnud väljas süüa, sest muru polnud - õed räägivad, et neil on teine talu veel, mille isa neile ostis, sõdurid peavad neid rikkaks - õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja
Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaliteet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude liitu ei puudutanud. Kollektiviseerimine · Riik vajas tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseermimine ühismajandite ehk kolhooside loomine. · Maaelanike liikumisvabadust piirati · Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit inimest) Tulemus: · Vähenes viljasaak ja kariloomade arv · Tootlikkus langes I maailmasõja eelsele tasemele · 1932-1933 puhkes näljahäda, mille all kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus umbes 7 miljonit inimest Suur terror · Terrori läbiviimine oli NKCD (siseasjade rahvakomissariaat) korraldada. · Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik. · Korraldati näidisprotsesse ,,rahvavaenlaste" üle. · Ohvrite arv ligi 20 miljonit inimest GULAG
II vaatus 29. juuli - Anna ja Jakob on võtnud enda juurde tuppa sooja puhkama sõjapõgenikud, sõjamehed jäävad magama v.a Indrek ja Hubert (sõjapõgenikud), kes hakkavad vaikselt suupilli mängima ja laulavad, peretütred liituvad nendega, et veidi muusikat kuulata - Indrek ja Hubert olid Viljandist, põgenesid metsa, sakslased otsisid neid, lõpuks läksid Soome - Kiidavad talu, kuid õed räägivad kui kehv on nende elu siin, mehi pole, tööd palju, külm kevad, kehv viljasaak, loomadel polnud väljas süüa, sest muru polnud - õed räägivad, et neil on teine talu veel, mille isa neile ostis, sõdurid peavad neid rikkaks - õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja
tabab teid surematute jumalate karistus.´´ Naised tänasid kuningannat nõuande eest ja läksid rõõmsalt koju neile kangastus juba, kuidas neile läheneb rikkus kuldvankril, mis on täis kuldseid viljapäid. Seda saladust ei usaldanud nad mitte kellelegi. Enne külvi praadisid nad salaja viljaterad ära ja tundsid saagi üle rõõmu. Peagi lõid põllud lõbusasti haljendama, aga mullast ei tärganud sihvakaid rohelisi orasevõrseid, vaid ainult umbrohi ning ohakad. Kogu maal ikaldus viljasaak täielikult. Naised vaikisid, ja mitte keegi ei teadnud, miks külvatud põldudel ei ärka ellu viljaterad nagu igal aastal. Maal puhkes hirmus näljahäda. Salakaval kuninganna andis kuningale nõu, et see läkitaks Delfi oraaklisse saadiku järele pärima, mispärast on jumalad saatnud tema maale nii kohutava näljahäda. Murest otsajäänud kuningas määraski saadiku. Enne aga kui saadik teele asus, kutsus kuninganna ta enda juurde ja puistas talle kamalusse kulda
Õlu ja rahvakombestik Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varemalt ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus. Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks. Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesemgi mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige "märjemad" pühad. Kesvamärga pruuliti siis nii palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal ajal oli teiseks tähtsaks õlletegemise puhuks mihklipäev, kui peeti lõikuspüha. Kevadistel ja suvistel tähtpäevadel ei olnud õlle osakaal nii suur, erandiks muidugi jaanipäev
EL-ga liitudes kasvas maahind järsult. EL-ilt on võimalik saada mitmeid põllumaj toetusi. Kõik mis tehti I EV aeg , tehti nüüd 180 kraadi teisiti. Väliskaubandus perioodil 6-12. Sajand Oli väliskaubandusõigus. Põhiliselt eksporditi vilja ja rauda. See oli rahvaste rändamise aeg. Rajatakse linnuseid, Eestisse tulevad relvad ja rukkis. Paranevad tööriistad. Mindi üle 3 vilja süsteemile:talivili,suvevili,sööt. See aitas väliskaubandusele kõvasti kaasa. Anna hinang Rootsi ajale. Viljasaak olenes väetamisest, sisseveos tähtsam sool. Polnud kõige parem aeg, talupoegade olukord halvenes kõvasti. Mõisate arv kasvas, aga talupoegadelt võeti maad ära. Koormised kasvasid ja tõkestus väliskaubandus- Rootsi vajas ise vilja. Teotöö oli talvel 6 päeva nädalas, aga suvel 12 päeva nädalas , põllul pidi olema 2 inimest korraga. Maavabad muutusid talupoegadeks. Vabad talupojad-adratalupoegadeks. Üksjalad ja träälid kaovad. Vabadust ei saanud enam osta. Adrad langesid nagu
P(173,5
eest. Madis annab naisele peksa. Taludes levib suuresti kartulikasvatus. Andres teeb Pearule uue vingerpussi. Ta korjab kõrtsipealt raha kokku ja hakkab siis Pearuga võrdlema, kellel rohkem raha. Pearu jääb häbisse. Andres hakkab uusi kambreid ehitama. Veab talv otsa materjali kokku. Kuigi Oru ja Mäe vahel on vaen, saavad talude lapsed hästi läbi. Ehituse ajal veetakse üksteisele saia ja puuklotse ning saepuru. Peetakse plaane hoonete juurdeehitamiseks, sest viljasaak on suurem ja loomakari ka. Talu on edasi arenenud, kuid tööd on kõvasti rohkem. Ühe peo ajal Eespere talus sattuti arutama isamaalisi küsimusi. Järgmine talv puhkes suur epideemia. Paljud lapsed surid, sealhulgas ka Mari ja Jussi omad. Mari arvas, et jussi vaim kummitab. Peale seda muutub elu Vargamäel üsna süngeks. Lastel ei lasta enam kõike teha, kuna kardetakse uut õnnetust. Ka Andres hakkab tasapisi tööst väsima ja on oma teises naises veidi pettunud.
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgu...
Igas 1000 sündinud kohta suri : alla aastasena 150300 last, alla kahe aasta 100200 last. Sõjad kui rahvastiku ajalooline tegur on pisut ülehinnatud, sest hukkunud inimhulgad sõadades olid väiksed. Vastaseid võeti pigem vangi, et neid perekonnae tagasi müüa. Peamised tegurid rahvastikuloos on nii nälg, sest vili andis 80 protsenti kalorinormides ja kui vilja hind tõusis, saabus ka nälg. Viljasaak sõltus aga jällegi väga palju kliimast, näljaga tuli kaasa ka nõrg organism, mis tegi vastuvõtlikus epideemiatele, näiteks 1347 jõudis Aasisast katk Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa, kus suremus oli rahvastikust 2030%, mõnes riigis isegi 50% Abielu oli poliitiline tehing suguvõsade vahel, tütar oli kapital, taludes tähendas naisevõtmine võimalust hankida lisa tööjõudu
aasta taseme. Kuid puudused olid sama ilmsed nagu 1930. aastatelgiasketööstust eelistades oli nõukogude tarbija endiselt ära unustatud. Töötajate olukord oli samuti väga troostitu. Töönädala minimaalpikkus oli 48 tundi, töölistel polnud võimalik valida tööd või vahetada elupaika, tootmisdistsipliin oli endiselt karm, palka maksti tükitöö alusel. Nõukogude majanduse Achilleuse kand oli aga kahtlemata põllumajandus. 1946. aasta viljasaak näiteks moodustas vaid 40 protsenti 1913. aasta omast. Raskusi süvendas investeeringute nappus, põllumajandusele eraldati neljanda viisaastaku rahadest ainult 7,3 protsenti. Levis kolhoosidevastane meeleolu, kuna põllumajandustoodangu hennad hoiti kunstlikult madalad ja puudusid stiimulid. Olgugi, et aastail 1945-1953 olukord paranes, oli areng tunduvalt aeglasem kui Lääne Saksamaa või Jaapani tempo. Sõjakahjustused infrastruktuuris andsid endiselt tunda,
aastatuhandel eKr jõudsid osad indoeurooplastest (keldid) ka Euroopasse. Paari sajandi möödudes oli keltide asustus Lääne-Euroopas väga suur (http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/celts/images/celtmap.gif). Nii kiire leviku põhjuseks tuuakse seda, et keldid olid osavad rauakasutajad, millest valmistasid häid tööriistu. Nii suurenes viljasaak, suudeti toita ära järjest rohkem inimesi, see omakorda põhjustas ülerahvastatuse ja keltide asustuse laienemise Euroopas. 4. saj. eKr. pidurdasid keltide asustuse laienemist lõunapoole roomlased (nn hanelugu). Seejärel hakati kelte järk-järgult suruma Euroopa äärealadele.
Viljatagavarad konfiskeeriti jõuga, varjamise eest surmanuhtlus. Viidi ellu sõjaväeüksuste abil. 1932-33. nälg, esines inimsöömist, hukkus 7miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosideks. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-33 9miljonit talupoega. Nende vastupanu murdus ning hakati ikka ühinema kolhoosidega. See andis põllumajandusele ränga hoobi, vähenes viljasaak ja loomade arv. Tagajärjed olid rasked, NSVL ei suutnud toibuda. Suur terror 1934. alustas Stalin vägivallakampaaniat suur terror. Asuti vastaseid puhastama komparteist, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. 1934. langes Sergei Kirov, 1937. Hävitatti peaaegu kogu Punaarmee juhtkond. Ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemlased. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Vangid ei pidanud tööle vastu. GULAG olulisemaks
Helen saarele.Mis oli üksik ning sealt oli pea võimatu põgeneda.Suri seal 1821 aastal. 100päeva-Elba saarelt tagasi tulles,võttis trooni tagasi ja valitsest vaid 100 päeva,kuni sai Waterloo lahingus lüüa ja siis pidi ta uuesti troonist loobuma. 2.Iseloomusta Louis XVI poliitikat. Ta määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Turgoti,kel oli plaanis täide viia mitu suurt reformide programmi.Kuningas andis vabaks vilja-ja leivakaubanduse.1774 oli aga viljasaak kehv ning see kutsus esile rahutusi.Kõik Turgoti reformid aga tühistati 1776aastal kui ta saadeti erru.Uueks peakontrolöriks sai Jacques Necker.Peamiseks uuenduseks siis oli luksuslikkust vähendada,et kuskil kokku hoida,see ebaõnnestus kuninga abikaasa tõttu.1788aastaks oli Prantsusmaal täielik finantskriis,võlgu ei suudetud tasuda.Kuningas andis siis korralduse kutsuda kokku generaalstaadid.Generaalstaadides oli kolm seisust.Kolmas seisus nimetas end
vägivalda rakendada, oli ta sunnitus kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil 1789 olid kõik seisused sunnitud ühinema Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutati see Assemblée nationale constitutuante'ks - Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, mille peamiseks eesmärgiks sai kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhide radadele.14 Tundus, et sellega oli Prantsusmaal tekkinud rahu, kuid vilets viljasaak ning sellest tulenevad kõrged hinnad põhjustasid siiski kättemaksuvaimustust kantud kahtlustuste õhkkonna hirmu. Sellega tekkisid jutud aristokraatide vandenõust inimeste massilisest tapmisest, mille peale hakkasid talupojad hulgad rüüstama losse ning põletades dokumente, kus olid kirjas feodaalkohustused, linnades levisid aga ulatuslikud toidumässud. Paljud linnatöölised uskusid, et reformid toovad mõningaid kergendusi. Rahandusministri, Jacques
Küpros, Prantsusmaa, Türgi, Hiina ja USA. Kreeka tööstuse põhiproduktideks on tekstiilid, kemikaalid ning metall tooted, samuti on väga suur osa petrooleumitööstusl. Tehnoloogia ja telekommunikatsioon on riigi uuemad ja enim arenevad majanduslikud valdkonnad. Geograafilise asukoha tõttu on laevandus olnud alati majanduses olulisel kohal. 2008 aastal ennustati 7 tööstusproduktide kasvuks 3,2%. Põllumajandus on riigis olulisel kohal. Kreeka viljasaak toidab üle poole rahvastikust ning on mitme eksportkauba oluline koostisosa. Kõige olulisem vili on nisu, kuid lisaks kasvatatakse ekspordiks ka suhkrupeeti, tomateid, maisi, apelsine, virsikuid, nektariini ja õunu. Olulised eksporditavad kaubad on ka oliiviõli, vatt, 8 rosinad ja tubakas. 5 World Factbook: Greece (2014), URL (kasutatud jaanuar, 2014) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html 6 Country intelligence: report
- Novembrikuu udu kuulutab detsembriks veel pehmeid ilmu. - On novembris tormine, siis on kevad tuuline. - Kui novembrikuu jää aknaklaasil päikesepaistel ära sulab, tuleb kolmandal päeval sadu ja tuisku. - Külm detsember ennustab head viljasaaki järgmisel aastal. - Kui jõulu ajal on lumehanged räästani, siis kasvab suvel vili rinnuni. - Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve. - Kui talvel palju härmatist, siis tuleb hea heina- ja viljasaak. Kasutatud kirjandus: Astroloogiline abimees 2004 Astroloogiline abimees 2006 Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti. Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi. Traditsioonirohked tähtpäevad on: jaanipäev, jõulud, vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev. JAANUAR NÄÄRIKUU, HELMEKUU Näärikuul läheb iga päev kaks kukesammu kevade poole
10. nauthis (või need, naudr). Häälik: n. Tähendus: häda. Seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. Kaitseb pettuse ja reetmise eest. Jumalus: Skuld. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis mustana. 11. isa (või is). Häälik: i. Tähendus: jää. Ka individuaalism jne. Kasutatakse kaitsaks, tõrjumiseks. Jumalused: Verdandi, Rind, Skadi. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis valgena. 12. jera (või ger, or). Häälik: j või y. Tähendus: aasta, viljasaak. Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 13. eihwas (või eoh). Häälik: e Tähendus: jugapuu, uljus, käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, ullr, Odin. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 14. pertho (või peorth). Häälik: p Tähendus: sünd, saladus. Ka varjatus teadmine
Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma. Iisak ostis veel hobuse, vankri ja põllutööriistu. Samuti asus ta vilja külvama. IV Inger õmbles pojale ristimiskleidi. Oodati millal Oliine tuleb, kelle hoolde saaks kodu jätta. Lõpuks Oliine tuligi ning Iisak ja Inger said laulatatud ning poeg ristitud Eleseuseks. Oli põud ning vihma ei tulnud. Viljasaak hävis, kuid kartul kasvas jõudsasti. Iisak tõi linnast aina uusi asju (lambi, seinakella jne.). Inger palus Iisakul veel üks voodi teha. Peagi sündis veel üks poeg (Iisakut polnud taaskord kodus), kes ristiti Ingeri onu järgi Siivertiks. Iisak oleks nimeks valinud Jakob. Ühel päeval kõneles laplane Oss-Anders ingeriga ning ütles, et Iisak pole seda maad ostnud. Oli teine ikalduseaasta. V Ühel talvepäeval tuli Iisaku tallu lessman maaostuga seonduvat korda tegema. Peagi lahkus
perekonda ülal pidada. · Kaugemaa naabrusesse on tekkinud juba seitse asunikku, Iisakule neist kõige lähemal asub poissmees Aksel Strom, kelle juurde saadetakse teenijaks Brede Barbro. Aksel hoolitseb neiu eest hästi. · Kaugemaad külastab viimaks Geissler, kes annab Iisakule ja Siivertile nõu kaevata põldusele kraavid ninf juhtida kuivadele nurmedele jõest vesi, et viljasaak päästa. · Geissler tundub välimuse järgi laostunud olevat, kuid kingib Leopoliinele hõbedast toosi ning hoiatab Iisakut, et tahab peatselt alustada vasemäel vljakaevamistöid. Endine lensman lubab maa omanikule saadavast tulust suure osa. · Isak arvab end metsas kohtavat saatanat ning Inger keelab tal teinekord metsa üksi minna. · Inger ootab jällegi last, see oli Jumala õnnistus. Iisak toob külast Ingerile suveks appi sepa tütre Jensiine
niisutussüsteemid kuivadel talvedel, kasutusele on hakatud võtma ka hoolimata vanamoelisest põlluharimisviisidest erinevaid väetisi ning rohked põllumajanduslikud poliitilised võrgustikud). Karjakasvatus ei ole Bangladeshis väga tähtsal kohal. Veiseid ja pühvleid kasvatatakse küll suurtes kogustes, aga vaid tööloomadeks, kuna veis on hinduismi pühaloom. Põllumajanduse ohud keskkonnale Tootes 35.8 miljonit tonni (2000.a.) aastas, on riis Bangladeshi põhiline viljasaak. Viimasel ajal on hakatud aga kasutama liialt insektitsiide, mis on suureks ohuks nii põhjaveele kui ka õhule. (Hiljuti avaldatud artiklis kirjutati ka, et liigne putukatõrjete kasutamine peletab mesilasi, kes väidetavalt tolmutavad 1/3 maailma põllumajanduslikust viljasaagist). Bangladeshi Riisi Uurimise Instituut töötab praegu aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiiremas korras putukatõrjevahendeid põllumajanduses vähendada. Keskkonna ohud põllumajandusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
