10. klassi kirjandus (2)

Keskaja kirjandus
1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon -- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule . Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika , geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika . Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt.
Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased , Br keldid- iirlased , šotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard’id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil’id. Eepika jaguneb saagadeks. „Ossiani laulud“- koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm.
2. Islandi eepika, Vanem Edda ( kenning ) 885 lahkusid Lä- Norrast osad mõjukad ülikud, et mitte alluda kuningas Harald Kaunisjuuksele, ja jõudsid Islandile. Islandlased võtsid ise vastu ristiusu 1000. aastal. Hoogne kirjandustegevus. Skaldilaulud - viikingite kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Proosa saaga: 12. saj kirja pandud. Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused „Norra kuningate raamat” ja müütilised teosed.
„Vanem Edda” on islandi eepos, mis sisaldab kõigi germaanalaste ja põhjamaalaste muistendeid , värsivormis. Selle käsikirja avastas 1643 Seinsson (45 pärgamendi lehte). Arvatakse, et see pärineb 13.saj lõpust.
„Noorem Edda“ on vanem luuleõpik“. Kenning-sõnaline peitepilt, nt. piiskade koppel -taevas.
„Vanem Edda“ sisu 8-12.saj. müüdid, õpetussõnad, kangelaslaulud . Filosoofiline alltekst .
Edda laulud jagunevad kaheks: mütoloogilised (tegelasteks aasid, vaanid ) ja kangelaslaulud. „Lokasenna”- loki kõne, mis on kirja pandud draamana. Lokit ei kutsuta jumalate peole , solvab jumalaid, need ajavad teda taga ja seovad ta enda poegade sooltega puu külge ja peakohale asetati mürgimadu rippuma. „Alviisi lugu”- A on kääbus, ta avaidleb Thoriga kuidas midagi kutsutakse trollide, inimeste ja jumalate keeles, päikesetõusul A kivistub. Kangelas laulud ei ülista niivõrd sõjalist vaprust, pigem iseenda võitmist, oma au hoidmist. „Vöölundri laul” V on osav sepp , ta vangistati ja lõigati kõõlused läbi, sest kuningas tahtis ta kunsti vaid endale hoida, ehitab tiivad ja tapab kuniga pojad ning vägistab tütre. „Siegvörder”- niflungrid=niebelungid. „Veskilaul”- imeveskist rändmotiiv
3. Keskaegsed kangelaslaulud
Suur osa räägib Karl Suurest, kes 800. aastal krooniti Rooma keisriks.
„ Rolandi laul” (Pr) aastal 778 tuleb Karl Suur sõjakäigult mauride vastu, ta järelväge ründavad vastased, väejuhataja Roland ei kutsu abivägesid, sest arvab , et saab ise hakkama, nad tapetakse ära. KS peatab päikese ja teeb tagasi. Käsitleb kristlaste ja muhameedlaste vastuseisu , islamivastast paatoste, et kutsuda mehi ristisõtta, ustavust ja reetmist (üks Karl Suure lähedastest reedab ta mauridele, reetja rebiti tükideks)
„Laul minu Cid’ist” ( Hisp ) Sisuks võitlused mauridega. Cid on rekongista kangelane, sattub valekaebuste tõttu kuninga ebasoosingusse. Lindpriina põgeneb Valenciasse, tema juhtimise all oli palju rüütleid, kellega võitles mauride vastu, tal oli ka naine ja 2 tütart. Kuningas otsustas temaga ära leppida ja otsis ta tütardele peikad, need aga võtavad kaasavara ja jätavad oma naised metsa—au rüvetatud. Cid tapab peikad duellil . Uued peikad on kuningapojad. Peegeldab Hispaania ajalugu üpriski tõetruult, enamus eepose seiku on aset leidnud ka ajaloos. Kangelaste iseloomustamisel on jäädud reaalsuse piiridesse. Rõhutakse inimlikele omadustele. Suurima osa eeposest hõivab kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse oma käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega, millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist ". Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.")
„ Niebelungide laul” (Sm) Loodud ühe tundmatu spielmanni poolt. Ilmus 1757, loodi 13. saj. Armastus, kättemaks, rüütellikkus, vasalli kohuste täitmine. Sündmused olevat toimunud 5-6 saj. Tegelased: Gunther, Brunhild, Siegfrid ja Kriemhild , Etžel (Atilla) ja Hagen . Siegfrid, kuulus niebelungide kangelane, kuulis burgundide kuninga Guntheri õe Krienhildi taevalikust ilust . Tahab teda kosida, G on nõus aga nõuab, et S aitaks tal kosida Islandi printesssi Brunhildi. Siegfrid on nõus, tal on nähtamatuks tegev keep . Kosimine laabub, G palub, et S asendaks teda pulmaööl. 10 aastat hiljem lähevad B ja K tülli ja räägivad naistele kõik välja. Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples loheveres vms ja ühes kohas naha peal oli puuleht ). Hagen käskis Siegfridi naisel Krimhildil S’i kuuele sellele kohale märk tikkida, H ja S läksid jahile, S kummardub joomiseks ja H tapab ta seljatagant. Siis röövib H Krimhildilt, kes on nüüd lesk , Niebelungide aarde ja peidab reini jõe põhja. K abiellub uuesti Etzeliga, pulmad , burgundlased kutsutakse külla, tüli, mille käigus tapetakse kõik kangelased pidusöögil. H piinatakse, et ta reedaks aarde asukoha, aga ei ütle seda.

• Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja Kriemhild. Kriemhild saab teada kosimise saladusest. Brünhild vannub kättemaksu Siegfriedile. Siegfried on haavatav vaid abaluu kohapealt (pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja.
  

• Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare . Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas : " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus."
  

4. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks ja rüütlitel kujunes oma elulaad . Ristisõdades tutvusid rüütlid idamaade peenema kultuuriga , tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus. Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega. Rüütliromaan sai alguse Põ- Pr linnades. Truväärid olid haritud linlased, kes olid aadliku teenistuses. Menestrel- suuraadliku teenistusel olev eriülesannetega isik. Rüütliromaanid on kroonikalaadsed, eeskuju on võetud antiikkirjandusest, kirjutatakse oma isanda suguvõsast ja sõjakäikudest. Armastus on õilis tunne, mille nimel tehakse kangelastegusid. Bütsantsi romaanid - kahe armastja õnnetu saatus, tuntuim „Tristan ja Isolde ”. Väga tuntud teema on ka Püha Graal. 13. sajandil ei kirjutatud enam ajaloost, romaan sai oma praeguse tähenduse, värsivorm asendus proosaga .
5. Trubaduuride luule
Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega, autor on teada. Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger. Esitati lauldes, luulevormis. Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja , sõnade autor ja ettekandja . T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr’l. Sm’l said trubaduuridest minnessingerid.
Igaks elunähtuseks on oma laul:

• alba -hommikulaul
  
• serena- õhtulaul
  
• sirventees- sõtta minemise laul
  
• tensoon- vaidluslaul
  
• romanss - neiu , kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul
  
• pastoraal- karjaselaul
  

6. Keskaegne linnakirjandus
Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds , Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro
odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja švank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust „ Eesli testament ”. Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle „Narruse kiituseks”. Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal , hunt- keskaadlik , eeslid, oinad- vaimulikud, kanad , kuked- lihtrahvas ) „Rebaseromaan”, „ Roosiromaan ”
7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune , draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)-

• Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal.
  

• Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt „ Aadama mäng”.
  
• Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast.
  
• „ Orleans ’i piiramine“ Jeanne d’Arc
  
• Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest.
  
• Moraliteet- õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt isikuomadused ongi tegelased
  
• Farss - jäme, koomiline näidend, sisuks linnaelanike juhtumid „ Isand Panthelinient”, sellest arenes hiljem commedia dell ’ arte
  
• karnevalid ja narripühad- rahvapidustused
  
• Sotii - kuulus karnevali juurde, improvisatsioon, väga rahvalik, pilgati võimukandjaid
  

Etendusi mängiti turuplatsidel, simultaanlava- keskmine osa: taevas, maa, põrgu. Etendused tasuta, kujunevad elukutselised nätlejad. Kui proosa ja eepika arenevad keskajal, siis näitekirjandus takerdub. Antiikteater, kiriku süül, kadus . Teater tekib keskajal uuel tasemel ja on esialgu mõeldud jumalateenistuste ilmestamiseks.
Liturgiline draama - Ilmestab kiriklikke jumalateenistusi. Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli- teemalised näidendid. Üht osa nim. müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng".
Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee.
Õpetliku sisuga.
Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad.
Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad . Rio De Janieros on ka.
Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine ütleb, et mees pole väljas käinud, kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus , kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää.
Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde.
" Narri Paavst " - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo .
Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad .
8. Fr. Villion (1431-?) Prantsuse luuletaja, jäi varakult orvuks, vaimulik onu toetas rahaliselt, läks Pariisi ülikooli— kunstide magistriks. Pariisis sattus kurjategijate kampa, pagendati. Kaks luulekogu „Suur testament” ja „Väike testament”. Ballaadid- jutustavad luuletused, pihtimuslikud luuletused- surm ja surmatants , pilkeluuletused- naiste edevus, petmine, ta ise. Mõisteti 2X surma röövimiste eest. Viimased andmed 1463, kui saadeti välja Pariisist.
Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei Meung –sur– Loire ´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi.
LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused - surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka pilkeluuletusinaiste edevusest, petmisest, kadedusest ja ka endast. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas (« Epitaaf », «Rondoo»). «Väike testament» on kirjutatud vanglas , oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meung–sur-Loire´i vanglast pääsemist.
Ma prantslane , Pariisi kodanik
ja selle üle olen õnnelik,
ent varsti köie kaudu, süld mis pikk,
saab teada kael, mis kaalub tagumik .
9. Renessansi kirjandus
Renessanss - pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast . Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel . 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt- Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon . Ülistatakse platoonilist armastust.
10. Dante , „ Jumalik komöödia“
Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice’i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega . „Uus elu“- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis. Pihtimuslik armastusluule ühele naisele on uus asi. Kirjutab ka (filosoofilisi) traktaate (lühem kui romaan, pikem kui essee). Kirjutades religioonist kasutab rahvuskeelt.
Kirjutas „ Jumaliku komöödia“, mida ise kutsus küll lihtsalt komöödiaks. Boccaccio lisas sõna „jumalik“. Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane- halastus , armastus; valge- usk, puhtus , süütus). Koos sissejuhatusega on 100 laulu. Põrgus on 9 ringi, puhastusmäel on 9 tasandit , ümber maa tiirleb 9 planeetide taevast ja üle selle 10. taevas, kus on kristliku Jumala asupaik . Kõige sügavamas põrgukihis on Lucifer (kolmetised lõuad, mille vahel on 3 suuriamt reeturit: Juudas , Brutus (Caesari poeg), Cassius (Caesari sõber). Autor näitab teed täislikkuseni. Teos seisneb Dante ja Vergiliuse rännakutel kõigepealt läbi põrgu (eelpõrgu, kus parmud ja sääsed ja jumalas kahtlejad; I ringis ristamata lapsed ja Antiikkreeka suurmehed ; II ringis algab pärispõrgu: liiderdajad, abielurikkujad mustade lindudena igavese tuule käes; III ringist alates on rängad piinad ja Kerberos valvab, nt. türannid keevas veres, ketserid igavesti põlevates puusärkides, põrgujõed on nende pisaratest; VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid , petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p’d (viha, laiskus, ahnus , ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub . Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus.
11. Petrarca, sonett
1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6. aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura. L oli abielus ühe aadlikuga ja neil oli palju lapsi ja ta suri 1349. P õppis õigusteadust, hobiks vanaaegsed käsikirjad, rändas Euroopas ja avastas neid palju. Temast kujunes humanist . Esimesi teoseid poeem „ Africa “- ladina keeles. Roomas kapitooliumi mäel krooniti sajandi poeediks. Pöördus tagasu Firenzesse, vahepeal elas ka Veneetsias. „Laulude raamat“- madonna Laura eluajal ja pärast surma. Suurem osa ladina keeles. Filosoofilised traktaadid- „ Saladus “, „Maailmapõlgusest“ jne.
Lõi uue luulevormi- soneti. Sonare -helisema. 14 rida, igas reas 14 silpi (kokku 154 silpi). Kaks katrääni ja kaks tertsetti: abba abba bcb cdc. Igas katräänis on teema, eriti hea sonett lõppeb puändiga.
Shakespeare ’i sonett: 3 katrääni ja 1 kaksikvärss
12. Boccaccio „ Dekameron “
Novellilooja. 1317-1375. teda huvitasid noored daamid ja Napoli õukond. B armus kuninga vallastütresse Mariasse. Õpib kr. keelt. Kirjutama hakkas 1330. keskel. Kirjutab it. k. romaani „Filocolo“- autobiograafiline romaan. „ Fiometta “- kirjutatud nagu autor oleks naine, naise hingeelust- esimene psühholoogiline romaan Euroopa kirjanduses. 1349-53 „Dekameron“- raamjutustus: 7 neidu ja 3 noormeest 1348 . aasta katku ajal lahkuvad Firenzest maamõisa. Otsustavad, et igal päeval jutustavad ühe loo. 10 päeva-10 novelli=100 novelli. „Novellino“- 100 novelliteost (anonüümsed)- sealt saadi teemasid . Teemadeks: abielurikkumine, nunnade ja munkade liiderlikkus, armastus, seiklused , leidlapsed. Palju on teravmeelsust ja leidlikkust, naerdakse tölpe inimesi. Juttu on kõikidest üh kihtidest. Tegevus toimub enamasti Itaalias. Inimlikkus on loomulik, looduspärane. Naerab moraalide üle, palju on erootikat. Naerab tsölibaadi üle, sunnitud abielude üle- ainus eluseadus on armastus.
1. rühma moodustavad puändi, tabava ütlusega lood, kus see ütlus aitab hädast välja.
2. rühm on lood väga ennastohverdavatest inimestest
3. rühm on saatuse imelikud keerdkäigud (sugulaste imeline leidmine)
4. rühm on jandid- tembud silmakirjalike usumeeste vms arvel
B armus ja tegi ennast narriks (naine levitas ta kirju). B’st sai usklik , askeetlik mees, kes ütles oma teostest lahti. Viimased eluaastad pühendas Dante uurimisele (lisas sõna „Jumalik“)
14. Hispaania teater ja romaan enne Cervantest
Olulisel kohal oli rüütliromaan. Inimesed ei eristanud enam reaalsust ja kirjandust. Kuningas pidi isegi välja andma määruse, mis keelas rüütliromaanide trükkimise, kuid rahvas läks marru ning kuningas siiski muutis määrust. Taheti isegi piiblit ümber kirjutada rüütliromaanina. Populaarsed olid pastoraalromaanid (karjaseromaanid), mis olid veel peenutsevamad: ilus loodus, ilus ilm, ilusad lambad , ilusad karjused, põhiteemaks armastus, eriti platooniline. Ka pikaresksed novellid - põhitegelaseks nooruk, kes põgeneb kodust ja saab kelmuste abil tehtud meheks, üh austatud liikmeks (Nipernaadi eestist).
Teater oli nii usuline (katoliku kiriku missade illustreerimiseks) kui ka ilmalik (suures osas koomiline). Usuline osa püsis teatris päris kaua, ilmalik osa tekib alles 15.saj kui on suured merereisid.
15. Cervantes , „Don Quijote “
1547- 1616 . hidalgo- Hisp väikeaadlik. Ülikooliharidusega. Läks Itaaliasse kardinali juurde töötama, kardinali surma järgselt astus sõjaväkke, kus ta jäi vasakust käest vigaseks. 1575 sõitis ta laevaga tagasi Hisp, olles saanud Itaaliast soovituskirjad. Laeva ründasid Alžiiri piraadid ja arvasid, et kuna on soovituskirjad, siis järelikult on rikas pere. Organiseeris palju põgenemisi, kuid jäi alati vahele. Lõpuks ta osteti siiski vabaks sealt. Et ära elada, hakkas ta kirjutama näidendeid ja luuletusi. Pastoraalromaaan „ Galatea “. Galatea oli kuju, mille skulptor valmistas ja armus sellesse- jumalanna karistus naiste vihkamise eest. C läks rahapuuduse tõttu sõjaväkke. C usaldas raha vale inimese kätte ja läks jälle vangi, kuid sai varsti vabaks. Viimased 15aastat elas kitsikuses. 1605 „Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast“. 1614 andis keegi teine välja teise osa. C kirjutas ka näidendeid ja novelle jne. Kirjutas teatrist - arvas , et teater peab olema kasvatuslik mitte ainult lõbus ja et teater on inimeste elu peegel .
Peategelane on don Quijana, kes on lugenud liiga palju rüütliromaane ja arvab, et ka tema on seal sees. Muretseb südamedaami, muudab enda, naise ja hobuse nime, paneb habemekausi pähe, muretseb kannupoisi jne. Dulcinea - naine, Rocinante - hobune, Sancho Panza- kannupoiss, Don Quijote- ta ise. Lähevad rüütlitegusid tegema ja satuvad paljudesse seiklustesse. S hakkab Q’d austama. Enne tahtis S saada ühe saare kuberneriks ja Q sai talle selle koha, kuid S andis selle ära, kuna Q õpetas talle ka muid väärtusi. Q saab lõpuks normaalseks ja põletab rüütliromaane. Q õpetas S’le nt. vabaduse väärtust, õiglust, voorusi jne
16. Inglise näitekirjandus, Marlowe jne
Inglismaal kujuneb välja edukas renessanslik näitekirjandus. 17 sajandil avatakse palju uusi teatrihooneid. On kahesuguseid teatreid – era ja avalikud. Inglismaal on ka kooliteater ülikoolides. Esialgu näidendid ladina keeles, palju antiikseid asju. Esimesi kuulsaid teatreid londonis Gloobus. Puust mänguruum ovaalne aga sinna ehitatud poodium, rõdu (lava tagumine pool) eesriiet polnud, lihtsamad seisid püsti. Teater populaarne kõigis ühiskonnaklassides. Mehed mängisid mehi. Naisi mängisid häälemurdeta noorukid .
Marlowe: 1564-93. kingsepa poeg. Lõpetab Cambridge , oli mõnda aega ise näitleja. Sõidab Londonisse, kus teenib ohtliku ateisti kuulsuse, ta järgi nuhitakse palju. Poliitilisi dokumente on temast palju. „Kristus karistust väärt“ india kultuuris oli selle kohta palju teoseid, kristluses mitte. Seepärast hakati teda taga kiusama.
1593 löödi mõistatuslikelt asjaoludel kõrtsis maha:1)poliitiline mõrv. 2)org. Ise oma mõrva, kirjutas shak teosed.
Loob inglise kirjanduses kangelastragöödia. Esimene näidend heroiline „Tamerlan Suur“- keskaasia vallutaja Tšingis Khanist. Ühe tugeva karismaatilise isiku lugu. Marlowe kirjutas talle usu inimese mõistusesse. Kirjutas näidendivormis ümber „Fausti“.
17. Shakespeare’i elu ja looming
William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford -upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool ’is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. Ta õppis natuke ladina ja kreeka keele algeid. Abiellus 18 aastane Shakespeare 26 aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare’i tütre Susanna ristimine . 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare’i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Töötas Londonis teatrites mitmel alal alguses - suflöör(etteütleja), lavastaja abiline, tahtis ka näitlejaks saada, kuid tal polnud annet. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse . Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain ’s Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare’ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611 . a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt – 23. aprillil 1564. aastal.
Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid “ Venus ja Adonis ” ning “Lucretia teotamine”. Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad.
Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. “Richard II”, “Kuningas John”, “ Henry IV” ja “Henry V”. Nii on maailmakuulsad Shakespeare’i komöödiad “Tõrksa taltsutus”, “Suveöö unenägu”, “Veneetsia kaupmees”…. Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama “ Titus Andronicus” ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia “ Romeo ja Julia ”, milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Umbes 1600-07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva “Hamleti”, ja nõnda nimetatud tumedate e probleemkomöödiatega “Lõpp hea, kõik hea”, “Mõõt mõõdu vastu” järgnesid kiivustragöödia “ Othello ”, inimeksistentsiheitlikust ja kibedust esitlev “Kuningas Lear”, roima ja süümet käsitleb “Macbeth”. Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias “ Julius Caesar”, “ Antonius ja Cleopatra”… hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid “Pevicles”, “Cymbeline” ja “Talvemuinasjutt”.
Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus , mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism , keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu , ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik.
18. „ Romeo ja Julia“
Millal kirjutati? Mitmes vaatuses ? Tegevus kestab 5 päeva, sisu on teada
19. „ Hamlet “
Jällegi: millal kirjutati, mitmes vaatuses? Tegevus kestab paar kuud eksju, peategelased on üle 30 jne
20. Valgustuskirjandus Pr’l ja Sm’l
21. Voltaire ’i elu ja looming
1694-1778. Arouet on ta pärisnimi. Tuletab oma nime Avivoulti järgi. Sündis Pariisis, vanemad kodanlased. Hariduse saab aristokraatlikus õppeasutuses, siniverelistega. Isa tahab, et ta õpiks õigusteadust. Teda huvitab kirjandus. Meeldivad endised koolikaaslased: päevavargad, kes domineerivad ühiskonnas. Isa on selle peale pahane, et religiooni ei pea tähtsaks, sarkastiline ühiskonna üle. V on läinud moodi: kirjutab pilklike epigramme. Kirjutab võimukandjate pihta. Osa sihitud printside kohta. Ta pannakse Bastille ’i vangi : lihtne, oma kokad , teenijaskond, riided uhked, 11 kuud. Seal lõpetab ühe näidendi, mis 1718 Pariisis lavastati. Kirjutab ka filosoofilisi poeeme, moodne kirjanik. 1718 saab välja, tal tekib tüli ja duell ja ta pandi uuesti Bastille’i vanglasse. Sinna ei jää kauaks. Tehakse ettepanek prantsusmaalt lahkuda. 1726 -29 elab inglismaal. V saadab Ing’lt prantsusmaale enda filosoofilised kirjad. Kirjad inglismaa inglaste kohta. Tagasi tulles kirjutab esimese ajaloolise teose. 1734 välja... keelatud raamat, terve tiraaž põletati ära. Põgeneb 10 aastaks provintsi Châtelet’i juures lossis. Jõudeelu, tema lossides. Siin kirjutab edasi tragöödiaid. „muhamed“ poeeme.“Orleans’i neitsi“, lüürilisi luuletusi. Sinna koguneb palju teadlasi. 1745 tagasi Pariisis, läheb jällegi kõrgmoodi- pra akadeemia liikmeks, õukonna kroonikuks, seal ei meeldinud. 1750 sõidab preisimaale Friedrich II palvel . Ta arvab, et hirmus tark. Berliini jõudes selgub , et ta polegi sobiv. Mõlemad pettuvad: Berliinis põletatakse ta teoseid, koduarest . Otsustab, et ei seo ennast ühegi võimukandjaga. Ostab 2 lossi Šveitsi-pra piirile. Šveitsi usuliikumine kalvinism. Saab väga kuulsaks juriidilise protsessiga. Šveits määrati 1760 üks isa surma: üks nooruk sooritas eneka, sest ta oli võlgu. Katoliku kirik süüdistab, et isa poos poja üles. 1762 isa ratastati(4ks), põletati. Voltaire sekkub. Algatab kohtuprotsessi deviisiks: lömastage nurjatu. Jur sits vaadatakse läbi ja isa posttuumselt mõistetakse õigeks. Kõik kroonitud pead lipitsevad tema ees. 1778 naaseb Pariisi, triumfikäik. Suri 30. mail 84 aastaselt. Volt ei lubata Pariisi matta. Maetakse kloostrisse . Voltaire’i süda toodi suure prantsuse revolutsiooni ajal tagasi. Siiamaani. Keha on pantheonis.
Maailmavaade Igasuguse inimese tunnetuse aluseks on kogemus.(Või inimene sünnib kaasaantud kogemustega.) Maailma harmoonia eeldab jumalat kui algpõhjust: deism „Isegi kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.“ Jumalat vaja lihtrahvale: karistab, õpetab. Filosoofid , haritlased saavad ilma hakkma. Õpetab loomulikku religiooni: jumal algpõhjus, ei pea teda ilmtingimata kirikus kummardama. Tee seda, mis endale tahad . Arvas, et näitekirjanik, 54 draamateost (kõige rohkem tragöödiaid) temast sai Shak vaadete ja näitekirjanduse pooldaja. Poeemid „Henriaad“- pra kun Henri IV-st. „Orleans’i neitsi“ koomiline Denis – Pra kaitsepühak. Maa tuleb päästa inglaste käest. Aga teate, pole ühtegi neitsit. Leiab ühest külakõrtsist Jeanne d’Arc’i – teenijatüdruk. Neitsi, sest ta on turske, temast saabki ülemjuhataja vägedele.
Luuuuuule kirjutab palju läkitusi, epigramme. Alguses luule kerglane, elu lõpu poole filosoofiline. Viimane luuletus „Jumalajätt eluga“. Filosoofilised jutustused. Ise arvas, et näitekirjanik.. jajah.. „Candide ehk optimism “ seikluslik armastusromaan . „Micromegas“ filosoofline jutustus, kus on seiklused 2 maal. Ühel olendil 12x suuremad, teisel 12 x väiksemad, erinevad planeedid . Eldorado-muinasjutuline jõukuse maa. Mitmeid õpetusi: inimene pole loodud puhkama /laisklema. Igaüks peab oma rohtaeda harima.
22. Rousseau elu ja looming
Sündis Genfis Šveitsis. Isa kullassepp , kannab sümboolse süü pojale, ema suri sünnitusel. kasvab vajaliku järelvalveta. „Hakkasin tundma enne kui mõtlema.“ Loeb 7-aastaselt Moliere ’i. Millalgi õpib vaimulikus koolis. Siis andis isa ta graveerija õpipoisiks. Meister peksis teda. 16-aastaselt põgeneb oma kodulinnast, hakkavad rännuaastad. 12aastat ühe oma soosija hoole all, kus tegeleb iseõppimisega. Väga musikaalne, peab ennast heliloojaks. 1741 lähevad tülli, sõidab Pariisi, elatub nootide õmberkirjutamisest, kirjutab ise koomilise ooperi. Tutvub tolle aja literaatide ja teadlastega. 1749 külastab sõpra Diderot , kes on karistusest määratud kandma. Loeb ajalehte, kus on konkurss : „Kas teaduse ja kunsti areng on toonud kaasa kommete paranemise või rikkumise?“ R vastab ei, võidab. „Tagasi loodusesse !“ inimene on ainult siis rõõmus, kui ta elas kooskõlas loodusega. Ideaaliks on antiikne sparta – õnnelik harimatuse poolest. Igasugu teadmised on seotud upsakuse/inimlike pahedega. Kaasaeg hiilgab selle poolest, et rikkus on ebaühtne. Eraomandi vastu. Kirjutab koomilise ooperi „Külatark“. Tegi ta veel kuulsamaks. Ta vaated viivad ta tülli teiste valgustajatega. 1754 teine filosoofiline traktaat „Arutulus inimeste ebavõrdsuse tekkimisest“ 1. ürgajal olid inimesed õnnelikud, siis kõik võrdsed. Esimene ebaõigluse samm astuti siis, kui hakati töötlema metalli ja harima maad ja tekib eraomand . See tuleks ära jaotada. Pälvis palju kriitikat. Pariisist Genfi , sest tülis kõigiga. Ta võetakse vaimustusega vastu. Võtab endale tiitli Genfi kodanik. Kirjutab vigase traktaadi teatri kohta. Kõige halva looja. Rikub vooruslikkuse, töölt kõrvale. Kirjutab kaks teost: „Uus Heloïse“ sentimentaalne armastusromaan. Liigtundeline, sentimentalism : 1. kangelane lihtrahva hulgast, 2. rõhutakse tegelaste kannatusele, 3. sündmustik toimub looduses, 4. lihtrahvas – vooruslik, aadel – liiderlik, 5. kurjus saab karistada , 6. ülim tundelisus + naiivsus. Kirjutas seda pisarsilmi, mitu korda sinisele paberile hõbetindiga. Selle lugemise eest võetakse raha. Teiseks „ Emile “ e kasvatusest . Demagoogiline teos, kus R paneb kirja põhimõtte,kuidas kasvatada õiget inimest: Emil isoleeritakse, looduse rüppe, inimene loomult hea, inimene rikub, Emilit kasvatavate igasuguste sundimisvahenditeta, loodus kasvatab, füüsiliselt arenenud, tisler, sepp, puusepp , hea põlluharija. NB! Igasugune haridus on Emilile keelatud, ainult kaks raamatut: Piibel ja Rob Cru. Emilile loomulik religioon. Kui saab meheks, on talle naist vaja, russoismi vaimus kasvatatud Sophie – lihtne, siiras, pole lugenud ühtegi raamatut, eeskujuks ema, tervislik. Kirik laseb raamatu põletada..well. yeah.. teda piiravad usufanatid, tal tekib jälitusmaania. Kirjutab „Pihtimuse“. Suri maamõisas, maeti sinna paplite saarele . Üle maailma russoistid. Maeti SPR Panteoni.
23. Barokk ja klassitsism
17. sajand Euroopas. Hisp kaotab merelise väe Inglismaale . Dekadents Kreekas, Hisp jne. Teine suunaja Prantsusmaa. Sks-30 aastane sõda. Osaliselt seotud Eestiga. Gustav Adolf II 1632 kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisele, enne kui sõtta läks ja ära suri. Sks kult mitte kõige paremad ajad. Barokk muutub oluliseks just Hisp, klassi vaid Prantsusmaal. „ barocco “ port k, ebakorrapärane pärl. Barokis kasutati väga palju allegooriat, metafoore, sümboleid. Hakkab rõhutama maise elu tühisust, illusoorne, pessimismi, skeptitsismi, inimese hing on lõhestunud ja ta on moraalselt alla käinud. Klassitsism toetub antiigile aga sealt võetakse väline vorm, mitte sisu, eetika võetakse aluseks. Louis XIII tegeleb sellega. Richelieu asutas Pra teaduste akadeemia, mis võitleb luule puhtuse eest. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Filosoof Descartes „ Cogito ergo sum“ mõtlen, järelikult olen olmas. Aluseks mõte, mitte tunded. Kõik peab olema korrapärane. Kunst jaotatakse kaheks: kõrgem ( trag ) ja madalam(kom). Keht kolmühtsuse nõue: aja-koha-jategevuseühtsus. Valdavalt näitekirjanduses.
24. Moliere’i elu ja looming
(1622- 1673 ) Jean Baptiste Pocquelin. M vanemad oli pariislased, mõlemad pärinesid kuninglikest tapetsiiride perekondadest. Pärandatav amet. 1621 abiellusid. Üsnagi jõukad. M õpib jesuiitide kollegiumis. 1632 ema sureb , isa abiellub uuesti. Ema jättis talle päranduse. M õpib mainekas ülikoolis advokaadiks. Kui ta saab 20, siis tutuvub endast vanema näitlejanna Bejartiga. M avastab , et ta on näitleja. JB loobub isa ametist ja seod näitlejatega, saab ema raha. Bej sünnitab tütre Armande, M abiellub temaga hiljem. 1643 M loob teatri : hiilgav teater, mis läheb varsti pankrotti(1645). Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom „Tuulepea“. M’i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre ’i. Nad esitavad farssi „Armunud arst“, kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub „Naeruväärsed eputised “. Mol kogub vaenlasi . Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom „ Armukade prints “ pärast „Meeste kool“ „Naiste kool“
Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar. 1663 algavad suured konfliktid M loomingu pärast. Louvre’is esietendub „Naiste kool“. Pensionit 3000 liivrit aastas. 1664 mol perre sünnib poeg. Tema ristiisaks saab Louis XIV, ristiemaks kuninga vennanaine . Tellkitakse Mol Vers suvepidustusteks stsenaarium „Võlusaate rõõmud“. Mol saab valmis ühe väga kuulsa näidendi „ Tartuffe “. Sellele ei anta luba teatrisse minna. Tart on kiriku kõrge vaimulik, kes elab pere juures, õgard, joodik , liiderdaja, ajab ligi. Tart tähendab silmakirjateenrit. Majaperenaine kirjutab asjad tema nimele. T pannakse lõpuks kinni. 1665 valmis tal kuulus „Don Juan “. De Molina ümbertöötlus.. seda mängitakse 15 korda. Kuningas kaitsed , kuulutab moliere’i näitetrupi isiklikuks. 6000 liivrit. „Armastus arstina“ „Ihnus“ „ Misantroop “ – inimeste vihkaja . Esinäitleja, juht, esikirjanik. Põeb tuberkoloosi. 68 on võidelnud tart.. eest, see saab lavale. Levivad kuuldused ta surmast. „Ebahaige“ 4. etendusel tabab verejooks ..kuskilt.. 17.02 sureb, 21. veebruaril pidid olema matused aga teda polnud kuhugi matta., kui pimedaks läks sis „ matsid “... 1674 kaevati välja, ühishauda(kuulujutt), 1792 maetakse ümber Pariisi raekotta. 1817 maetakse Mol Pere-Laschaise kalmistule.
25. Ühe Moliere’i komöödia lähivaatlus
„Amfitrüon“
Komöödia kolmes vaatuses. Tegelased: Jupiter , Mercurius , Amfitrüon- Teeba väepealik, Alkmene - Amfitrüoni naine, Kleantis- Alkmene ümmardaja ja Sosia naine, Sosia- Amfitrüoni teener, Argatifonditas ja Naukrates ja Polidas ja Pausikles- Teeba väepealikud (ebatähtsad). J tahab Alk’i, selleks moondab end Amf’ks kes on sõjaretkel. M veenab Ööd, et see oleks pikem. M muundab end S’ks, kuna pärisAmf saatis pS’i Alk’le teadet edastama. valeS peatab pS’i. pS arvab, et teda ongi 2tk. vAmf lõbutseb Alk’ga. vS läheb Kleantise juurde ja läheb temaga tülli, ütleb et K võib üle aisa lüüa. pS läheb pA juurde ja räägib, et ta nägi vS’i. pA ei usu teda. pA läheb Alk juurde. Alk mõtleb, et miks mees nii kähku tagasi tuli. pA ei saa aru, kuna tegelikult oli Alk näinud vA’d. pA arvab, et Alk nägi teda unes, Alk arvab, et pA’l on mäluviga. lähevad tülli omavahel pA ja Alk. pS räägib pA’le, et neil mõlemal on teisik , pA ei usu. K ja pS räägivad omavahel. K on pS’i peale kuri, sest ta ei tea, et enne rääkis temaga vS. pS on kergendatud, et vS midagi ei teinud K’ga. vA lepib Alk’ga ära. vS ei lase pA’d lossi sisse, pA saab vihaseks. pS ja pA ja paar väepealikku räägivad omavahel ja lähevad lossi sisse. Kõik näevad et on 2 A’d. A’d lähevad omavahel vaidlema ja pA otsustab sõpradega koos tagasi tulla. Sõbradki ei saa aru kumb on õige A. lõpuks tuleb M ja räägib S’le loo ära ning ka J räägib kõigile loo ära ja õnnistab A’d ja Alk’i tugeva poisslapsega.
26. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked
Vana testament (VT) ja Uus testament (UT). VT Heebrea keeles ja UT Kreeka keeles. Piiblit on kirjutatud 16 saj jooksul. VT loomiseks kulus umbes 1000a. UT umbes 100 aastat. Vahepeal oli aega umbes 450 aastat. Piibel koosneb 66 raamatust. Tõlgitud umbes 2000 keelde. Biblion -raamat kreeka k. Ladina keeles nim Piiblit libri divina -pühad raamatud. U ja VT on kokku 1189 ptk. VT käsikirjad leiti Surnumere äärest alates 1947 aastal, Kumrani käsikirjad. 1455. aastal Gutenbergi piibel, esimene trükiraamat.

Piibel tõlgiti esimest korda 1.saj Kreeka keelde.

4.sajandil tõlgiti Piibel Lad k. „ Vulgata “-rahvapiibel.

400. aastal Süüria, Armeenia ja Grusiinia tõlge

800. aastal Sloveenia tõlge.

1300. aastal Rootsi tõlge

1534. aastal Saksa tõlge

1642. aastal Soome tõlge

1735. aastal Leedu tõlge

1539 . aastal Inglismaa tõlge

1876. aastal Vene tõlge

1739. aastal Eesti tõlge, tõlkis Anthon-Thor Helle, abiks oli ka Gutzleff jun, tiraaž oli 6000
Piibel lõi paljudes riikides kirjakeele.
27. Ülevaade I Moosese raamatust
Küsimused:

mitmendal päeval lõi Jumal inimese? 6.

kus lõi Jumal mehe küljeluust naise? Eedeni aias

kelle poole ja miks peab naine hoidma? Mehe, kuna naine on mehe küljeluust tehtud

millise puu vilja ei tohtinud mees ja naine süüa? Hea ja kurja tundmise puu

kuidas Jumal karistas madu ? Madu peab roomama kogu elu kõhuli ja sööma põrmu ja naise ja mao vahele tegi vihavaenu

kuidas Jumal karistas meest? Mees peab oma palehigis töötama, et süüa saada ja surres peab ta mullaks saama ja peab põllutaimi sööma

kuidas Jumal karistas naist? Mees valitseb naise üle ning lapsi ilmale tuues peab naine tundma valu

kes on Kain ja Aabel? Aadama ja Eeva pojad

miks Kain vihastas Aabeli peale? Sest Jehoova vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale, aga mitte Kaini oma peale

kuidas Jumal karistas Kaini? Ta pidi hakkama hulkuriks ja põgenikuks ning maa, mida too kündis, ei kandnud enam vilja

kes oli Noa ja kui vanaks ta elas? Noa oli vaga mees, kes kõndis koos Jumalaga ning kellele Jumal andis kohustuse päästa looma- ja linnuliigid. Noa elas 950 aastaseks

missugune oli Noa leping jumalaga? Enam ei hävita Jumal kõike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.

kui kaua sadas vihma? 40 päeva

kui kaua võimutses vesi maa peal? 150 päeva

kuhu Noa laev välja jõudis? Ararati mägede kohale

mis oli Noa ja Jumala lepingu märgiks? Vikerkaar pilvedes

miks Jumal segas ära inimeste keele? Sest ta ei tahtnud, et inimesed saaksid üheskoos ehitada torni, mis ulatub taevani

kes pääsesid Soodomast ja Gomorrast? Lott, tema naine ja ta kaks tütart

miks Lotti naine muutus soolasambaks? Sest Jehoova polnud lubanud neil põgenedes taha vaadata, kuid naine ikkagi vaatas.

Miks Joosepi vennad teda vihkasid? Sest nende isa armastas teda rohkem ning kui Joosep nägi unenägu, et ta valitseb oma vendade üle, siis hakkasid ta vennad teda veel rohkem vihkama.

mida tegid Joosepi vennad Joosepiga? Nad viskasid ta kaevu, siis võtsid sealt välja ja müüsid ismaeliitidele

kuidas sai Joosep asevalitsejaks? Ta seletas ära vaarao unenäo ja õpetas teda
28. Prohvetid piiblis
Ükski prohvet pole kuulus omal maal.
Prohvetlus on piibliaegadel olemas iisraeli rahva juures. Need pole ennustajad. VT prohvetid olid mehed, kes manitsesid oma rahvast ja õpetasid neile õiget eluviisi. Vahel harva ennustasid tulevikku. Ütlesid, et neil on kutsumus ja nad pidasid oma ülesandeks rahvast tuimususest üles raputada.
Olid olemas meesterühmad, kes nägid prohvetluses oma elukutset. Need, kelle lood on jõudnud piiblisse, olid väljaspool neid nn ordusid.
Aamos
Pärit lihtsast karjuseperekonnast. Kõneles ainult sisemise surve ajel . Tema elas 800 eKr, Iisraelis oli tol ajal kosumise aeg, rahvas oli rikas ja rahul. Kuid sellega kaasnes pillamine, ahnus ja ülekohus ning liigne enesekindlus . Aamos sekkus ja jutustas õiglusest ja sotsiaalsest vastutustundest. Ütles, et Jumal pole ainult Iisraeli vaid kogu elava Jumal.
Jesaja
Esimene kolmest tähtsaimast prohvetist. Sünnib, kui peetakse esimesi olümpiamänge (776 eKr). Elas õukonnas, oli arst. Tema ümber oli kogunenud õpetlaste ringkond . Tema aeg oli täis teadmist tulevasest Assüüria vallutusest.
Jesaja ütles, et Jumal on rahva hüljanud, sest rahvas on temast taganenud ja saanud halvemaks kui paganad. Ütleb, et rahvas hukub, Jeruusalemm hävitatakse ja pühamut pilgatakse.
Jeremija
Sünnib aastal 650 eKr. Elab Iisraelis Jeruusalemma piiramise ajal, näeb Jeruusalemma hävitamist ja rahva küüditamist.
Taaniel
Kirjutas Babüloonia vangipõlve ajal. Tol ajal vallutjad otsisid nupukamad poisslapsed ja üritasid neid kasvatada endale meelepäraselt. Tema oli üks neist.
Ta sai kuninga suure soosingu osaliseks , kuna seletas ära kuninga unenäod. Kuninga õukonnas olid mitmed inimesed kadedad ning püüdsid teda kukutada ja kaebasid kuningale , et Taaniel peab ikkagi lugu oma Iisraeli Jumalast. Taaniel visati selle peale lõukoerte auku. Ta jäi ellu, tema peale kaebajad aga visati auku ja need said surma.
29. Juuditi lugu
Apokriiva lood ei ole VT lood ning neid ei peeta piisavalt pühadeks, et piiblisse panna. Apokriiva-salajane
7.-6. saj eKr on tegevusaeg
Kuningas Nebukadnetsar valitses Ninives ja alustas sõda, et vallutada juurde maad. Tema väepealikuks oli Olovernes . Kuningaväed võidavad selle sõja, kuid pärast sõda otsustab kuningas, et neid hõime, kes temaga koos ei sõdinud, tuleb karistada.
Alustatakse karistusretke nende hõimude vastu, põletati templeid ning juudid hakkasid kartma Jeruusalemma pärast. Jeruusalemmas asus püha laegas 10 käsuga. Linnu hakati kindlustama Jeruusalemma kaitseks, nt. Petuulia .
Olovernese väed piirasid Petuulia ümber. Vaenlase kätte jäid kaevud nind linnakodanikud olid janus ja nälgas. Olovernes imestas, et miks see rahvas alla ei anna, olles saanud juba nii palju kahju. Olovernese ette toodi üks juutide preester , kes ütles, et piiramine peaks lõpetatama, sest Jumal kaitseb neid ning O jääks lihtsalt naerualuseks. O ei usu ja laseb preestri saata tagasi linna. Rahvas hakkab mässama ning linnapealikud ütlevad, et ootame veel viis päeva ning kui selle ajaga midagi ei juhtu, tuleb alla anda.
Juudit, kes on ilus, tark ja rikas lesk ütleb, et see on vale, kuna Jumalale ei tohi seada tingimusi, kuid ei tohi ka P’d ära anda. Juudit näeb unenägu ja läheb koos ümmardajaga linnast välja ning paneb ennast ilusasti riidesse. Läheb O vägede juurde ja ütleb, et ta põgenes P’st. Palub viia ennast O ette, öeldes, et tahab näidata lühemat teed linna. J lubab juhtida O väed Jeruusalemma. O on J’st huvitatud ning kõik O mehed harjuvad tema ja tema ümmardajaga. Neljandal päeval teeb O suured joodud ja laseb J enda juurde tuua. J ehib end ilusaks ja läheb. O jõi end purju ning saatis enda ustavad mehed minema ja jäi magama. J võttis O mõõga ja raius tal pea otsast. J pani O pea leivakotti ja läheb P’sse, kus see pannakse linnamüürile teiba otsa. J ütleb, et tuleb O väge rünnata. O väed taganevad ning kaevud vabanevad ja Jeruusalemm on päästetud. J sai kangelaseks, elas 105aastaseks ning maeti oma kadunud mehe Manasse kõrvale.
30. Iiobi lugu
See raamat sarnanaeb kõige rohkem näidendilem sisaldades dialoogi ja monoloogi , aluseks on jumala ja saatana kihlvedu, kus kaheldakse inimese olevuses.
M.Boulgakov „Meister , Goethe „ Faust “
Saatan hävitab vara, tapab lapsed ja saadab talle paised . Iiob ei nea Jumalat ja ta usk on vankumatu , sõbrad hakkavad imestama
Elas üks mees Iiob. Ta oli väga vaga ja õiglane- kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Talle sündis 7 poega ja 3 tütart. Tema karjas oli 7000 lammast ja kitse , 3000 kaamelit , 500 paari härgi, 500 emaeeslit ja tal oli väga suur pere ja palju sõpru- ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist. Jumal lausus , et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas , tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja poisid mõõgateradega maha löönud, ainult tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Samal ajal tuli teine käskjalg ja ütles, et Jumala tuli tuli taevast ja põletas lambad, kitsed ja poisid ja tema üksi pääses ja sai tulla rääkima. Tuli ka kolmas käskjalg ja lausus, et kui ta pojad ja tütred olid oma vanima venna kojas söömas tuli kõrbe poolt suur tuul ja lammutas maja ja lapsed surid rusude all ja, et tema üksi pääses ja sai tulla rääkima seda kurba uudist. Siis Iiob tõusis, käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!" Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ja ei rääkinud Jumalast kurja. Ning ühel päeval tuli saatan jällegi Jumala palge ette. Jumal ütles talle, et kas ta on näinud Iiobit- vaga ja õiglast meest, kes kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni vagadusest, hoolimata sellest, et sa tema varanduse kallale läksid. Saatan vastas, et mingu ta enda liha kallale, kas ta siis ka veel õnnistab Jumala palet. Jumal ütles, et ta on saatana käes, säästku ainult ta hing. Siis lahkus saatan Jumala juurest ning lõi Iiobit paisetega pealaest jalatallani. Iiob võttis endale aga potikillu, et ennast kaapida ja istus tuha sees. Siis ütles Iiobi naine Iiobile , et kas ta veel oma vagadusest kinni peab, needku jumalat ja surgu. Iiob aga manitses naist tema hullude sõnade pärast ja ütles, et kas peaksime Jumalalt ainult head vastu võtma, mitte halba. Ning Iiob ei teinud jällegi oma sõnadega pattu ning jäi vagaks meheks. Kui Iiobi kolm sõpra olid kuulnud ta õnnetusest, siis tulid nad oma kodukohast- teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja nad tulid kokku, et Iiobile kaastunnet avaldada. Kui nad Iiobit nägid, siis nad ei tundnud teda ning igamees käristas oma kuue lõhki ja raputas endale vastu taevast tuhka pea peale ja jäid Iiobi juurde maha istuma seitsmeks ööpäevaks ja ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu on väga suur. Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva. ETC!!..
31. Ülemlaul ja A.Kuprini „ Sulamiit “
e. laulude laul
Ükski iisraellane ei tohtinud seda osa piiblist lugeda enne kui ta sai 30.aastaseks. See on üks osa viiest pühast kirjarullist, mida loetakse ülestõusmispühade aegu.
Kuulub armastusluule hulka. Kuningas Saalomoni ja tema armastatu Sulamiidi lugu. Autoriks arvatavasti Saalomon .