Kirjanduse KT (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Piibli ülesehitus, tõlkimine

Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust.
Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr-165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud
Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese ) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus
Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit .. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles.
+Joosep ja vennad, Taavet ja Koljat, Saalomon, Simson, Juudit.
Tõlkimine:
Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr Hieronymose poolt. See sai nimeks „Vulgata”. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Lutheri reformatsioon ja leiutati trükikunst. 1534 tõlkis Luther piibli saksa keelde.
1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. Alguses oli tõlkimisega suuri raskusi, sest eesti keel oli habras ja oli vaja luua uusi sõnu, nt polnud varem eesti keeles sõna ’’aaloe’’. Samuti olid põhimõtte ja tõlgendamisega suured probleemid. Kirjutati umbes 100 aasta jooksul, kuna seda takistasid ka sõjad, katk, Põhja- ja Lõuna-Eesti eraldiseisvus. Tõlkijad ka jagelesid, kellel on õigus Piibel avaldada. Anton Thor Helle oli Jüri kihelkonna pastor, hakkas uurima eesti keele murdeerinevusi ja andis välja ’’Eesti keele grammatika’’, mis sai üldkasutatvaks. Aja jooksul tehti tema versioonist 20 trükki Piibleid.

2.Iiri saagad ( saaga , filid, bardid ), James Macpherson

Iiri saagad – Iirimaa varakeskaegsest kirjandusest on meieni jõudnud keltide saagad ja laulud 2.-7.sajandist.
LAULIKUD :
Filid – laulikud-jutuvestjad, hõimupealike/kuningate nõuandjad. Jäädvustasid sugukonna ajalugu, müüte ja uskumusi.
Bardid – ülistuslaulude esitajad valitsejaile või sangareile.
Filide ja bardide looming levis suuliselt kuni 7.sajandini, kui seda hakkasid kirja panema iiri mungad (säilinud üleskirjutused 11.-12.sajand).
USK: Ristiusu oli Iirimaale toonud apostel Patrick. Usk mõjutas pisut üleskirjutuste sisu, sest julmi sündmusi võidi pehmendada, kuid müütide rikas maailm on siiski säilinud.
SAAGAD:
Proosa vorm, kuid vahele põimitud värsse
 Poeetiline rütm
Emotsionaalne kujundlikkus
Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja Cuchlinn. Cuchlinni sangariteod ilmnesid võitluses kuninganna Medbi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et ilus härg varastada. Ulaade oli tabanud maagiline unehaigus ning 17a Cuchlinn sai võitu üksi kõigist Medbi sõdalastest. Ta võitleb ka oma kasuvennaga- proovitakse kõiki relvi, pinge tõuseb ja neljandal päeval ta tapab oma venna. Hoolimata vaenust peetakse lugu ka suuremeelsusest ja väärikusest, hiljem C kurvastab oma kasuvenna surnukeha juures.
Lõunaiiri saagadele olid iseloomulikud suured ja õilsad tunded, ürgne loodus ja maagia.
James Macpherson – tema läbi õpiti tundma lõunaiiris saagasid. Ta avaldas kogumiku, milles pidavat olema Ossiani loomingu tõlked. Mac’i luuletused olid rütmilises proosas. Romantikute seas said “Ossiani laulud” väga populaarseks.

3. Islandi eepika (skaldid, kenning , Valhalla, valküürid ), „Vanem Edda ”

Islandi eepika – Island võttis ka ristiusu rahumeelselt vastu, mis tõi kirja ja kirjaoskuse germaani rahvastele. Islandi paganlik eepika säilitas oma sisu üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole.
VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin , vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi.
Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad Loki kinni ta poja sooltega, ning Loki teine poeg muudetakse hundiks, talle endale lastakse näkku tilkuda mao mürki.
Jumal Odinil on võluvõimed, kuid ta pole alati õiglane. Loki, keda on halvana kujutatud, ilmutab ka abivalmidust. Müütide kangelastel on seega palju puudusi, kuid nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad müütide telje.
“Edda” lauludes on ka kõlbelised väärtused, nt Odinit hinnatakse ka tema tarkuse pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos ”, kus on näide kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt).
“Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased.
Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega.

4. Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed ( kangelaslaul , žonglöörid, hulgaarid, špiilmannid)

Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond , nüüd rahvus.

Päritolu ega autor ei ole teada
Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad
„Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette kandsid elukutselised laulikud: žonglöörid(pr), huglaarid( hisp ), špiilmannid(saksa). Vahel võisid ka ise olla laulu autoriteks.
Laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu saatmisele muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, näoilmete, labaste veidrustega.
Laulikud rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamisel pühade ajal linna- ja külaplatsidel.
Publikule meeldisid kõik, kuid kirik suhtus positiivselt vaid sõnalisse loomingusse, mida saadeti viiuli või harfiga. Kloune nad ei austanud.

5. Prantsuse, hispaania , saksa kangelaslaul. „Laul minu Cidist ”, „ Rolandi laul”, „Nibelungide laul”

PRANTSUSE:

Kunstiline terviklikkus
Isamaa-armastus
Karl Suure kristlike rüütlite õiglane süda teiseusuliste vastu
Ajlooline faktitäpsus pole nii oluline

Kokku on säilinud 9.-14.sajandist umbes 100 kangelaslaulu , „Rolandi laul” on neist tähtsaim.
Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas, et Karl ta sellisesse ohtlikkuse olukorda pani. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, Ganelon teatab Karl Suurele, et Marsilius on nõus ristiusku astuma. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mis teda ründama tuleb. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver surevad, lõpuks tuleb siiski Karl Suur neile appi ja tapab emiiri väe ja emiiri enda ka. Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut , ta mõistetakse süüdi.
HISPAANIA:

Ajalooline faktitäpsus
Üleloomulikkust pole
Peategelases rohkem inimlikkust kui kangelaslikkust
Vähem lahinguid, sõda, rohkem eraelu

„Laul minu Cidist”- pagendusse saadetud Cid koondab endale väge ja soetab varustust ja raha. Algul jätab oma naise ja lapsed kloostrisse varjule, annab kloostriülemale raha, et see neid seal üleval peaks. Kui ta vallutab Valencia, ei rõõmusta teda võit paganate üle, vaid saadud rikkused, mis lubaavad Alfonsole kinke teha ja meestele palka maksta.
Näidatakse Cidi lahingulist vaprust, mis talle sangarikuulsuse toob, kuid võrreldes Rolandiga on lahinguepisoodid vähem psühhologiseeritud, neid ei avane kangelase iseloomud. Erinevalt Rolandi uhkusest, ei ole Cidil ühtki joont, mis võiks viia dramaatilise konfliktini- ta on kangelasena vähem dünaamiline kui Roland, rõhutatakse tema inimlikkust. Eepose suurema osa hõivas kangelase eraelu- igapäevaelu nö lihtsam ja madalam pool.
Cid armastab oma naist ja tütreid, pikalt on nende lahkumisstseenist. Kui Cid kuningaga lepib, pannakse ta tütred paari kõrkide ja ülbete krahvipoegadega ja arad ning salakavalad Cidi väimehed metsas oma naisi peksavad, kuid lõpus saavad nad õiglase karistuse ja Cidi perekonna au seatakse taas jalule.
Cidi ei armastata mitte tema sõjasangarluse pärast, vaid kuna ta on käitumiselt suuremeelne ja lihtne, tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik.autor vastandab teda krahvipoegadele, kes uhkeldavad oma tiitlite ja rikkustega, kuid on arad ja alatud. Autori ja rahava lähedust kangelasega näitab ka see, et temast räägitakse kui “minu Cidist”. Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu. Hispaania kangelaslaul ei toonita küll kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid on saanud ometigi Hispaania rahvuseeposeks. Cidist on loodud ka romansse ning Cidist pajatavate kroonikate ja vähemtähtsate kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele.
SAKSA:

Kangelase individuaalsus
Kangelane pole eksimatu

„Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild . Õe ilust pajatatakse lugusid . Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse , millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning ta omanda linnukeele. Kui lohe veres kümmelda, siis saavutab nahk võitmatuse, aga S jäi pärnapuu leht abaluu alla- nõrk koht. Aarde juures on ka müts, mis teeb ta nähtamatuks. S läheb Guntheri juurde tööle ning armub Kriemhildi . Gunther tahab endale naiseks Islandi kuninga tütart Brünhildi. Et saada naist endale tuleb temada võidelda. Gunther ja Siegfried teevad diili, et S läheb võidab talle naise ja siis saab endale naiseks Kriemhildi. Siegfried võidabki ja Gunther ja Brünhild abielluvad. Brünhild ei taha Guntheriga magada ja palub hoopis S, et too temaga magaks.
Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile. 10 aasta pärast puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel. Selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Hagenil Siegfriedi tappa, kui nad on jahil. Ta varastab nibelungide aarde ja peidab selle Reini jõe põhja. Kriemhild abiellub pärast Attilaga. Burgundlased kutsutakse Attila juurde. Seal kõik kangelased tapetakse ja Hagenit piinatakse, et ta ütleks, kus aare on.

6. Rüütlikirjandus ( kurtuaasne , truväär, trubaduur )

Kurtuaasne tuleb kahest pr keelsest sõnast: *courtois- peenekombeline, viisakas * cour- õu. Aja jooksul ühiskondlik elu muutus- kindlustest said lossid ja need muutusid uhkemaks, õukonnad suurenesid. Sõjamehelik eluviis omandas uue tähenduse-relvakäsitsemine + seltskonnas käitumise oskus- tähelepanelikkus, viisakus , tundeerksus. Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele- võitlused oma isanda eest, et pälvida armastatud naise tähelepanu. Muutus maailmapilt : algselt oli naised vaid patu põhjustajad, nüüd omandasid nad paremad omadused.
Kirjanduse osatähtsus suureneb- kirjaoskajate hulk ei suurenenud. Palju lugesid ka daamid. Anonüümsus kadus, autoreid teati, kuid nende looming allus rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis Pr.maal. Põ-pr- truväärid , Lõ-pr- trubaduurid (aadelkonnast pärit laulikud). Põ.pr truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste žanrinimetusena esmakordselt sõna romaan. Veidi hiljem levis rüütlikirjandus ka Lä-eur, Sm, Ingl m.
Trubaduuride luule
Provence’i trubaduuride luule on vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega. Trubaduurid- luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus . Luuletajatena leiutasid kõikvõimalikke uusi stroofivorme ja riimiskeeme. 1) tume stiil (suletud) 2) selge stiil (lihtne), seda viljeles Bernant de Ventadorn. Leiutati (Arnaut Daniel) luulevorm sekstiin- kuus 6-värsilist stroofi ja 3-värsiline “saade”, sellises luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Luuletust ühendab kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus. “saates” esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teemaarendus kordus luuletusest luuletusse, erinesid vaid varjundid. Meieni on jõudnud u 2500 laulu trubaduuridelt.
ARTURI- ROMAAN: 8- silbiline, paarisriimiline värss . Kungingas Arturit ja tema kaaskonda kujutati nagu oleks nad truvääride kaasaega kuulunud. Artur on võimas Euroopa valitseja, tema õukond ideaalne rüütlivennaskond. Ideaalseks rüütliks sai alles siis, kui viibiti Arturi ümarlauas. Neid nimetati ümarlauaromaanideks. Parceval tahab kuuluda arturi õukonda. Rüütli südamedaamiks on tavaliselt abielunaine (kuninga abikaasa). Armastus on maine ja piirid on teada. Daami väikseimgi poolhoid tiivustab rüütlit.
GRAALI LUGU: Parceval tõttab väga noorena Arturi õukonda, paistab seal silma vaprusega ja saab rüütliks. Ta teeb palju vigu ja kannab kaasas süütunnet ema hülgamise pärast. Kui Parceval lossi läks, nägi ta kuidas ühe vana rüütli verd võeti aga ta ei küsinud midagi. Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud õnnetoova Graali hoidjaks. Parvecal lubab selle üles otsida. Sama teeb ka arturi vend. Siinkohal teos lõpeb, sest autor suri ära.
TRISTAN JA ISOLDE : Tristan, elab oma onu Marci õukonnas , kes teda väga armastab, kuna T oli tapnud ka tema vaenlase iiri rüütli Morholti. T sarub Iirimaale paadiga, kuhu läks surema, kuna sai mürgise noolega haavata . Sealne kuninganna Morholti õde ja Isolde ema, ei tea, et T on ta venna tapja ja ravib ta terveks. Marci õukondlased, et taha, et T saaks pärijaks ja ütlevad, et Marc naise võtaks ja järeltulija saaks. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juuksekarva pääsuke on lossi toonud. T saadetakse neidu otsima , satub uuesti Iiri randa, tapab lohe ja toob kuldjuukselise Isolde, kes lubatakse Marcile naiseks. Ema paneb kaasa joogi, mis peab ühte köitma igaveseks Marci ja Isolde, kui T ja I joovad seda juba laeval ja tärkab armastus nende vahel. Abielu M’ga on I’le väljakannatamatu, sest T ja I igatsevad teineteist. Algavad nende salajased kohtumised , M teeb näo, nagu midagi poleks. Õukondlased aga tabavad nad ja nad mõistetakse surma, kuid neil õnnestub põgeneda metsa, kus mõnd aega õnnes elavad. M andestab T’le, kui too maalt lahkub. T abiellub valgekäelise Isoldega, kuid igatseb teist Isoldet. T saab haavata, tervendada saab vaid Isolde ja käsib salaja saabuva laeval valge purje üles tõmmata, kuid armukade valgekäeline ütleb, et lipp on must ja T kaotab lootuse ja sureb . Kuldjuukseline sureb kurvasusest. Nad maetakse, T hauast kasvab I hauda laukapuu , mis raiutakse, kuid võrsub uuesti ja ühendab T ja I hauad.
LUGU KUNINGAS ARTURIST : Kungingas Artur peab vastama küsimusele, „Mida naised tegelikult tahavad?”. Artur läks koju ja hakkas uurima, küsis nõu. Vastust ei olnud – jäänud oli viimane päev. On üks nõid kes teab vastuseid- kallis. Pöördub nõia poole, kes tahab vastutasuks endale Lanceloti meheks. Nõid on kole , vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda , nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale . Lanceloti ja nõia pulmad - öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal - kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära.

7. Kirjandus keskaegses linnas ( fablioo , švank, novella , vagant , goljaar )

Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine ( kaupmehed , talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust.
Pr.m. žanr , mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna eluhädadest, vaesusest, viletsusest. Svank – fabilooga sarnased, anekdootlikud lõbusad rahvajutud. Stricker – svankide sari “ Papp Amis”- kavala preestri seiklused- papp esitleb end kunstnikuna ja teeb maali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, sohilapsed ei näe, kuid kuningas ja teised ei julge tunnistada, et nad ei näe. See motiiv kordub ka Hispaanias (kuninga rõivad ), samuti Cervantese loomingus. Itaalias tunti neid novella nime all. Vagant- rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut pilkasid, kutsusid üles nautima maiseid naudinguid. Looming oli neil ladkeelne. Luuletused olid riimilised. Õppevaheaegadel liitusid nendega vaesed üliõpilased, et jooma- ja pilkelauludega elatist teenida. Pr ja Ingl m kutsuti neid goljaarideks. “Carmina Burana”- vagantide laulude kuulsaim kogu. Ühest laulust pärinevad ka tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid.
ROOSIROMAAN : 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung , kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus laseb noormehel siiski roosi noppida.
REBASEROMAAN: Loomaeepos, mis peegeldab ühiskonnasuhteid. Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi (kuningas), oinas ( vaimulikud ), väiksemad loomad ( lihtrahvas ) jne. Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle.
FRANCOIS VILLON :

Prantsuse luuletaja
Oma aja piire ületav individuaalsus, moodsa prantsuse luule eelkäija
Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli
Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”.
Segas enda kuritegudesse, sattus vangi.
Pääses hukkamiest napilt.
„Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele
„Suur testament”, seal oli palju Villoni ballaade (3oktaavi, kogu luuletuses 3 riimi)
Surmateema- Villoni ajal oli sda ja katk
Pilkab maise elu kaduvust, kirjeldab üksikasjalikult mäda ja roisku.
Ka nukrad ja lüürilised toonid

8. Renessanss

PETRARCA
Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja.
Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja astus vaimlikku seisusesse . See avas tee paavsti õukonda. Sel ajal ei olnud asi nii nagu pidi olema paavsti õukonnas ja see tekitas temas nördimust.
1327.a. 6. aprillil kohtas ta kirikus ühte kaunist noort naist. 6. Aprill - Suur Reede(Kristus löödi risti).
21 aastat ülistab ta seda naist oma luules. Kannab nime Laura. Petrarca tegeleb elu aeg kirjandusega: kogub vanu käsikirju, reisib Euroopa kloostreid ja linnupidi ja 1377.a. teostab ta suure unistuse: Külastab Roomat . Teda vaimustab antiiksuse hõng, mida Roomas on tunda. Pöördub tagasi Avignon 'i ja nördib paavsti õukonnas, hakkab elama erandlikku elu. Kirjutab ladina keeles. Arvab, et ladina keel on itaallaste kirjakeel. Kirjutas eepose " Africa " ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus".
"l' aura " - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet . Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja, siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema.
Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius . Üht nimetab isaks, teist vennaks.
Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis , pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaaržanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia teoseid, paneb kirja elulugusi(Makedoonia Aleksander, Hannibal). Kirjutab traktaate. On tuntud ta isiklik päevik pealkirjaga maailma põlgusest. Olulisem on luulelooming.
LUULE
Need, mis on pühendatud Laurale on jagatud kaheks: Madonna Laura Ajal, Pärast Madonna Laura surma. Seal on madrigale , oode, jne. (’’Laulude raamat’’)
Tuleb itaalia keelsest sõnast suonare, e. helisema, kõlama. Sonett on äärmiselt nõudlik žanr , sest sonett koosneb alati 14 reast. Igas reas on 11 silpi . Kindel on ka soneti värsimõõt (abba - abba - cdc - dcd)
Soneti esimeses reas antakse teema, mida arendatakse mitmetes kõrvalliinides, ülejäänud ridades ja hea sonett lõpeb püandiga.
On olemas ka veel sonetipärg. Koosneb 15st sonetist. Iga järgmine sonett algab eelmise lõpureaga. Ja 15. sonett koosneb eelmiste 14ne soneti avaridadest.
Elu lõpu poole kirjutab ka filosoofilisi luuletusi, kus ta käsitleb aega ja igavikku, elu ja surma. Teine osa ta luulest on pühendatud Itaaliale, "Minu Itaalia"
BOCCACCIO
Sündis Firenzes. Isa pani majandust õppima. Kirjandusega pidi tegelema vabast ajast. Seetõttu jäi kirjanduslik haridus lünklikuks. 14-aastasena saadab isa ta Napolisse. Seal õitses majandus, ag aka kirjandus. Seal pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse. Pingutab, et tema armastust võita. Maria oli kõrgemast soost, kuid ikkagi näitab enda soosingut. Fiammetta (itaalia k ’’ leek ’’) – kirjutab selle nime all Mariast. Mõne aja pärast Maria tüdineb ja leiab uue kallima. Hingevalust lähtuvalt kirjutab ’’Fiammetta’’. See on proosajutustus. Seda peetakse esimeseks psühholoogiliseks rommaniks, mis käsitleb naise hingeelu . Üks parimaid teoseid. Peategelaseks on Fiammetta, ke son noor kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Nad on õnnelikud kuni mehe isa kutsub ta tagasi koju. Noormees lubab, et on varsti tagasi, aga ei midagi. Hiljem saab naine teada, et mees on abiellunud. Boccaccio ongi neid tundeid kujutanud. Hiljem saab teada, et ei olegi abiellunud, vaid pidas hoopis armukest. Fiammetta on eriti õnnetu. Kui enne oli kujutatud naisi kui jumalannasid, siis nüüd hakati kujutama naisi reaalselt.
Dante , Petrarca ja Boccaccio kohtuvad. Boccaccio tegeles ka ise antiigi uurimisega, kuid ei saavutanud midagi erilist.
1350ndatel aastatel kirjutas suurteose ’’ Dekameron ’’, mis annab hea ülevaate erinevatest ühiskonnakihtidest. Tegu on raamjutustusega. Dekameron on novellikogu , mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 16 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karoliinaild1 Õppematerjali autor

1.Piibli ülesehitus, tõlkimine
2.Iiri saagad (saaga, filid, bardid), James Macpherson
3.Islandi eepika (skaldid, kenning, Valhalla, valküürid), „Vanem Edda”
4.Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed (kangelaslaul, žonglöörid, hulgaarid, špiilmannid)
5. Prantsuse, hispaania, saksa kangelaslaul. „Laul minu Cidist”, „Rolandi laul”, „Nibelungide laul”
6.Rüütlikirjandus (kurtuaasne, truväär, trubaduur)
7. Kirjandus keskaegses linnas (fablioo, švank, novella, vagant, goljaar)
8. Renessanss

Piibli ülesehitus tõlkimine saaga filid bardid James Macpherson islandi eepika skaldid kenning Valhalla valküürid „Vanem Edda”

Sarnased õppematerjalid

docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja

Kirjandus

doc

Kirjandus keskajast

Klassitsism lahutab vastandid. Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp. Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi. Ka luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Klassitsismis on oluline ühtsus. Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. 21. Barokkdraama, Tirso de Molina Barokkdraama Kõige eredamaid barokkdraama näiteid leidub Euroopa kirjanduse kuldse ajastu lõppjärgus, 17. sajandil. Barokkteatris on laval palju liikumist, mida ei ahista ükski piirang. Siin seguneb lõbus tõsisega, pateetika naljaga. Ka teemade poolest säilitab teater oma mitmekesisuse. Barokkdraama laieneb jõuliselt sümboolika ja allegooria poolest. Püüeldakse suurte üldistuste poole. Näitlejad on sisemiselt keerulised, tihti püüab autor nende kaudu näidata mõnda vastuolu. Tegelased peegeldavad kriisiaja ühiskonna inimese allakäiku

Kirjandus

doc

Keskaegne ja renessansskirjandus

- 10. saj) on Teatris müsteerium, miraakel, moralitee, Skandinaavia eepos, mille varajasem osa farss; keskaja lõpus asenduvad need jutustab maailma ja inimese loomisest, tragöödia ja komöödiaga. jumalate ja hiidude võitlustest, jumalate Kirjanduse arenemist takistasid omavahelistest tülides, maailma lõpust ja materiaalsed põhjused(kirjutusvahendite Valhallast, kuhu pääsesid vaid vapramad. algelisus ja kallidus) Uuema osa moodustavad kangelaslaulud, Gutenbergi trükipress kus tegelasteks on jumalikku päritoluga Suuline edasikandmine asendus raamatuga kangelased (Sigmundr)

Kirjandus

doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüü

Kirjandus

docx

10klass - keskaja kirjandus

Kui ulaade tabas maagiline unehaigus, võitles 17-aastane Cuchulinn kolm kuud üksinda kõikide vaenlaste vastu ja sai neist kõigist jagu. Siin kohal tasuks välja tuua Cuchulinni võitluse oma kasuvennaga. Nad võitlesid omavahel mitu päeva kuni neljandal päeval Cuchulinn paisus võlujõu abil enneolematult suureks ja surmas oma kasuvenna sarvikpiigiga. SKANDINAAVIA KIRJANDUS: ISLANDI EEPIKA: Islandi kirjanduse kuulsaim kogumik on ,,Vanem Edda" (sõna EDDA all mõeldi ilmselt luuleõpetust), mis on arvatavasti kirja pandud 11.-12.sajandil. ,,Vanem Edda ei ole terviklik eepos, mis oleks ühendatud kindla süzeega. Selles kogumikus on laulud, mis pärinevad eri aegadest, mõnes kohas räägivad nad üksteisele isegi ka vastu. ,,Vanema Edda laulud on mütoloogilised ja räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Räägitakse aaside ja

Eesti keel

doc

Keskaja kirjandus

Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte. Seal oli palju erinevaid kirjanduszanreid koos ning just see on muutunud ta eriliseks. See oli selle keele arngu jaoks väga suure rolliga. See aitas arendada konkreetset keelt. Saadi väga palju aimu erinevast kirjanduszanritest ja see aitas arendada kirjandust edasi. Tänu oma keelde tõlkimisele jõudis see inimestele paremini kohale, mis seal raamatus öelda taheti. Seal oli ka õpetav osa, mõtlemise- ,keele- ja kirjanduse arendaja. See näitas, et rahvas kes oli tõlkinud enda jaoks selle olid kultuursed. 7) Kui paljudesse keeltesse on seda tõlgitud? Tõlgitud on piibel umbes 300sse keelde. 8) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? Käsikiri valmis 1736. Aastal ning välja anti eestikeelne piibel 1739ndal aastal. Tõlkjaid oli mitu, kuid kõige tähtsam oli kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 9) Millliseid käske lisaksid tänapäeva piiblisse?

Kirjandus

odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma

Kirjandus

rtf

Antiik-renessanss

Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII ja XIII saj vahetusest. Räägib

Kirjandus

Rohkem sarnaseid