Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu,
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga tõrjudes protesti tagasi lausega "Häda võidetuile!". 38. Pyrrhose võit Kuningas Pyrrhose sõjavägi saavutas küll palju võite, ent suurte kaotuste hinnaga. Seega on Pyrrhose võit võrdne kaotusega. (vallutati Itaaliat, jõuti Kreeka linnadeni.) 39
a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad Sisse rändasid keldi hõimud (10. saj eKr 6. saj eKr) ja ka gallialased. 5. sajandi keskpaigast ka anglid, saksid, jüüdid, anglosaksid. William Vallutaja (William I) valitses 1066-1087. Hastingsi lahingus 14. okroobril anglosakse võitnud kuningas.
Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse Rahvatribuun- rahva seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma- kui gallialased ründasid 4. saj., siis kaitsjad magasid ja haned hakkasid kraaksuma, äratasid kaitsjad ülesse ja vaenlane löödi tagasi Pyrhose võit- võit, mis on võrdne kaotusega. Kreekast pärit väepealik kes küll võitis kreeklasi kuid kaotas oma sõjaväe. Rooma keisririigi aeg- 30a eKr 395a Rooma vabariigi aeg- 535a eKr 509a eKr Rooma linna rajamine- 753a eKr Rooma riigi eesotsas- 2 konsulit, kellele kuulus kõrgeim võim riigis
aga kaotusrohke Ausculumi lahingus. saavutamist ränga hinnaga Rubico ületamine Julius Caesar ületas piirijõe Rubico, kui Väljendina tähendab suurt, otsustavat ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist ja tagasipöördumatut sammu. Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Häda võidetuile 387 e. Kr. piirasid gallialased Roomat. Kaotaja elu ei ole kunagi kerge. Roomlased pidid alla vanduma ja halvima vältimiseks lunaraha maksma. Kulla kaalumisel ilmnes, et kaaluvihid valetavad. Roomlased protesteerisid. Sellepeale heitis gallialaste väepealik kaalukausile ka oma mõõga, öeldes
Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgiti frangi hõimu 238. aastal kuid juba 15 aasta pärast oli see hõim nii tugevaks saanud, et suundus alemannide hõimuga ühinenuna Rein'i jõe aladele. 6-nda sajandi algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad
Plebeid-Rooma lihtrahvas Proletaarid-maata ja vaesunud Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Populus Romanus-Rooma kodanikkond ehk Rooma rahvas Rahvatribuun-lihtrahva huvide esindaja Foorum-turuplats Roomas Kapitoolium-kõrgeim küngas Roomas 12 tahvli seadused-esimesed Rooma seadused, mis pandi kirja 5. sajandil eKr 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma-kui gallialased ründasid 4. sajandil Kapitooliumi küngast, siis kaitsjad magasid, kuid haned ärkasid lärmi peale üles ning hakkasid kaagutama, äratades sellega sõjamehed, kes lõid vaenlase tagasi Pyrrhose võit-võit, mis on võrdne kaotusega; Kreekast pärit väepealik Pyrrhose järgi, kes võitis küll roomlasi, aga kaotas oma sõjaväe Rooma keisririigi aeg- 30. a eKr-395. a pKr Rooma vabariigi aeg- 510-30 eKr Rooma linna rajamine- 753. a eKr
19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid, saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?Käisid inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel. 1016 alistasid kogu inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Next.svg Pikemalt artiklis Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496
Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile
Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga
ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem
Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad, ebaloomulikult põimitud metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast,...
Etruskide kunst Etruskide ajalugu Etruskid olid muistne, roomlaste-eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast mööda merd tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsi...
antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal
Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse.(Siit ongi pärit väljend "Haned päästsid Rooma".) Saanud roomlasilt määratu suure lunaraha, 1000 naela¹ kulda, lahkusid gallialased. Kuid veel hiljemgi ründasid nad mitmel korral Rooma territooriumi, kuid neil ei õnnestunud enam vallutada linna. Peale Rooma purustamist gallide poolt ehitati ta uuesti üles ja kindlustati tugevasti. Kui samniidid hõivasid Kampaania ja Capua linna, pöördusid sealsed elanikud abi saamiseks roomlaste poole. Sellest kasvas välja esimene samniidi sõda, mis kestis 343 341 aastani e.m.a. Ja lõppes Rooma võiduga. Roomlaste tugevnenud positsioon
Vahemereni. Rahaühik on euroala liige alates 1999 (€) Ajalugu Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire`i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Keskaegne Prantsumaa Keskaegne Prantsumaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15. sajandi keskpaigani. Prantsuse revolutsioon Prantsuse revolutsioon on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku veine klassifitseerima ja vürtse (vaiguga vein on hiinlased Kreekas populaarne ka tänapäeval) Egiptlased võtsid Gallialased võtsid esimestena kasutusele kasutusele vaadid, mida pudelisildid kasutati ka õlu säilitamiseks. Pärast sõja lõppu Gallias tõi Julius Caesar selle tehnoloogia Rooma. VEINIVALMISTAMISE ALGUS HISPAANIAS Veinitegemise ajalugu veine selitati tuha, savi, Hispaanias on tagasi viidav
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Galliat vallutades põrkas Caesar kokku ka germaanlastega. Viimased ei suutnud roomlaste paremale sõjakunstile ja nende mehisusele vastu seista. Nad läksid tagasi Reini jõe taha. Gallialased aga omandasid roomlaste keele ja kombed ning jäid Rooma riigile truuks. Neis sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli oma pealikule sõnakuulelik ja truu. Pompeius, omaaegne kuulus väejuht ja riigimees, sai Caesari peale kadedaks. Ta hakkas kartma, et Caesar väga võimsaks saab ja tema üsna kõrvale tõrjub. Seepärast otsustas ta ühes Rooma senatiga Caesari Rooma kutsuda. Caesar ilmus, kuid ühes sõjaväega, sest ta
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
savinõu põhiliselt mehed *Kapitoolium ( 31) üks Rooma seitsmest *Stoa (37) sammaskäik künkast, millel asus sama nime kandnud *Pontifex maximus (lk 38) kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja *Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma lihtsus. naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint
Enne areenile minekut, tuli läbida aastaid kestev väljaõpe vanglataolises koolis. Nad elasid pisikeses akendeta kongis ja sõid peamiselt putru ( usuti, et hirsi- ja odrapuder kasvatavad lihaseid). Algul harjuati puumõõkadega, seejärel raskete nüride relvadega, et saavutada vastupidavus päris relv saadi alles areenile minnes. Kuna sõjariistad jäljendasid võidetud rahvaste relvi, said gladiaatorid endale ka vastava nimetuse: traaklased, gallialased jne. Üldiselt jaotati gladiaatorid raskelt ja kergelt relvastatuteks ning võitluses läksid kokku sarnase varustusega mehed. Tihti võideldi ka metsikute loomadega (tiigrid ja elevandid) (Palamets 1976). Kaotaja gladiaatori saatus jäi keisri puudumisel publiku otsustada: püstine pöial tähendas elu, allapööratu aga surma. Nii mõnigi võitleja pälvis silmapaistva esinemise eest vabaduse, kuid mõned otsustasid vabadusele vaatamata jätkata oma senist elu (Kõiv jt 2004).
Karja varastamine oli rahvuslik sport. Sõjas olid nad hulljulged ja väga head leinajad. (Sampson,2008) Keldid olid sõjakad, neid valitses militaarne aristokraatia; nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid tervesse hulka jumalatesse ja jumalannadesse./.../ (Partridge, 2008) Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab: Peaaegu kõik gallialased on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on ohutult suured, ja hakkab jagama lööke ning laduma mükse, mis on nagu katapuldilt heidetavad viskerelvad.
· Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini keltide ja ladina Chlodovech. järglane Karl hõimu. keel. Päritava Martell võttis Juhtideks Gallia võimuga tiitliks Frangi keldiusu ülikuid kuningas hertsog.
Egiptus jäi Ptolemaiostele, Süüria Seleukiididele, Makedoonia Antiigenostele. 3. VANA ROOMA Roomat läbibi Tiberi jõgi. Rooma linna koha põlised asukad olid latiinid ehk sillaehitajad. Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium. Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem. Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel. Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid. Etruuria - maakond, kus etruskid, kelle päritolu on teadmata, elasid. Etruskid tegid kreeka tähestiku põhjal oma kirja, mida ei osata tänapäevani lugeda. Etruskidel oli rajatud 12 suuremat linna. Nende vahel oli sõlmitud sõjaline liit. Hästi oli arenenud põllumajandus. Osakasd kasutada ja kaevandada rauda, hõbedat ja vaske.
ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks. ,,Ossiani laulud"- koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. 2. Islandi eepika, Vanem Edda (kenning) 885 lahkusid Lä- Norrast osad mõjukad ülikud, et
jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist
gallide sissetung. See oli periood kui Euroopas toimusid mitmed keltide ränded, gallid olid samuti keldid. Umbes 500eKr tungisid keldid Gallia alale (tänapäeva Prantsusmaa, Belgia ja osa Sveitsi alad). Gallia alalt üks keltide rühm tungis Itaalia aladele, juhtis seda rühma Brennus. Aastal390/387 toimus esimene sõjaline kokkupõrge keltide ja roomlaste vahel pärimuse järgi Allia jõekallastel. Roomlased selle lahingu kaotasid ja gallialased tungisid Rooma linna , üks osa roomlastest lahkus linnast, teine osa sulgus end kapitooliumi künkale mis jäi vallutamata, ülejäänud Rooma rüüstati. Toimus läbirääkimine ja gallid olid nõus lahkuma Roomast kui roomlased maksavad neile 1000 kulda. Kui lunaraha maksma hakati jõudis Rooma peavägi linna ja sundis gallid taganema. Väepealiku nimi oli Camillus, ta olevat pärast taastanud rüüstatud Rooma linna ja rajanud sinna kindlustuse
Reini jõgi ja Alpid Vahemeri ja Pürenee mäed Atlandi ookean ja Põhjameri Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE GALLIA ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj keskpaik 1 saj kesk-paik 5. 8. saj 8. 10. saj. eKr eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased 4 Rooma provints Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide ja ladina keel. Chlodovech. järglane Karl Martell hõimu. Gallia ülikuid Päritava võimuga võttis tiitliks Frangi Juhtideks keldiusu valiti hiljem ka kuningas Merovingide hertsog. e preestrid. Rooma senatisse. dünastiast
Reini jõgi ja Alpid Vahemeri ja Pürenee mäed Atlandi ookean ja Põhjameri Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased 4 Rooma Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide provints ja Chlodovech. järglane Karl hõimu. ladina keel. Päritava võimuga Martell võttis Juhtideks Gallia kuningas tiitliks Frangi keldiusu ülikuid valiti Merovingide hertsog. preestrid. hiljem ka dünastiast
Reini jõgi ja Alpid Vahemeri ja Pürenee mäed Atlandi ookean ja Põhjameri Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. – 8. saj 8. – 10. saj. keskpaik eKr paik eKr – 3. saj pKr Valitsemise Gallialased – 4 Rooma Frangi riigi rajaja Heristali Pippini Põhitõed iseseisvat keltide provints ja Chlodovech. järglane Karl hõimu. ladina keel. Päritava võimuga Martell võttis Juhtideks Gallia kuningas tiitliks Frangi keldiusu ülikuid valiti Merovingide hertsog. preestrid. hiljem ka dünastiast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
