tema usku. selle peale saatan tappis ta lapsed ja hävitas varanduse. iiob võttis seda rahulikult, et jumal annab ja jumal võtab, nüüd saatan lõi teda paisetega ning ta valu opli väga suur. 3 sõpra, kes teda peaksid lohutama, hakkasid noomima ja hurjutama, nende arvates kannatused tabavad vaid patuseid, iiob ei kaotanud usku jumalasse ja jäi tema abi ootama. iiob jääb jumalale justavaks keegi ei tundnud iiobile õieti kaasa, sõbrad rääkisid taga ja algas torm ning jumal rääkis, sellest iiob sai tunda jumala kõikvõimsust nign et tal ie ole midagi võimatut. peale proovilepanekut taastas jumal iiobi endise olukorra täielikult, andis 2kordselt seda mis oli ennem olnud. sõbrad pidid viima põletusohvrid ning loota, et iiob andesdtab neile. iiob elas kaua ning talle sündis veel sama palju lapsi prohvet jesaja
unustanud. Tema valitsusajal olid kõik inimesed ustavad Jumalale. Prohvet Jeremija andis inimestele edasi Jumala sõnumeid, kuid ta sattus inimeste pilkealuseks. Baaruk pani kirja kõik, mida ta prohvet Jeremijalt kuulis ning luges siis selle ette Juuda rahvale. Iiob oli jumalakartlik ja väga rikas mees. Ta oli laitmatu, õilis ja õiglane inimene. Jumal lubas saatanal Iiobi laostada, et teada saada, kas ta on Jumalale ustav. Seda ta ka oli ja Jumal andis Iiobile kõik tagasi. Prohvatid: Joel, Joona, Aamos, Hoosea, Jesaja, Miika, Stefanja, Nahun, Jeremija, Habakuk, Obadja, Taaniel, Hesekiel, Haggai, Sakarja ja Malakia. Prohvet Jesaja rääkis Jeesus Kristusest. Ta kutsus rahvast lootma Jumalale. Prohvet Hoosea püüdis Iisraeli rahvast uuesti panna uskuma Jumalasse ja lõpetada pattude tegemine. Prohvet Joel kuulutas kauge tuleviku kohta, saabuvast Issanda päevast ja Iisraeli taastamisest. Prohvat Joonale andis Jumal käsu hoiatada Niineve rahvast
vaga ja õiglast meest, kes kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni vagadusest, hoolimata sellest, et sa tema varanduse kallale läksid. Saatan vastas, et mingu ta enda liha kallale, kas ta siis ka veel õnnistab Jumala palet. Jumal ütles, et ta on saatana käes, säästku ainult ta hing. Siis lahkus saatan Jumala juurest ning lõi Iiobit paisetega pealaest jalatallani. Iiob võttis endale aga potikillu, et ennast kaapida ja istus tuha sees. Siis ütles Iiobi naine Iiobile, et kas ta veel oma vagadusest kinni peab, needku jumalat ja surgu. Iiob aga manitses naist tema hullude sõnade pärast ja ütles, et kas peaksime Jumalalt ainult head vastu võtma, mitte halba. Ning Iiob ei teinud jällegi oma sõnadega pattu ning jäi vagaks meheks. Kui Iiobi kolm sõpra olid kuulnud ta õnnetusest, siis tulid nad oma kodukohast- teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja nad tulid kokku, et Iiobile kaastunnet avaldada. Kui nad Iiobit nägid, siis nad ei
vaga ja õiglast meest, kes kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni vagadusest, hoolimata sellest, et sa tema varanduse kallale läksid. Saatan vastas, et mingu ta enda liha kallale, kas ta siis ka veel õnnistab Jumala palet. Jumal ütles, et ta on saatana käes, säästku ainult ta hing. Siis lahkus saatan Jumala juurest ning lõi Iiobit paisetega pealaest jalatallani. Iiob võttis endale aga potikillu, et ennast kaapida ja istus tuha sees. Siis ütles Iiobi naine Iiobile, et kas ta veel oma vagadusest kinni peab, needku jumalat ja surgu. Iiob aga manitses naist tema hullude sõnade pärast ja ütles, et kas peaksime Jumalalt ainult head vastu võtma, mitte halba. Ning Iiob ei teinud jällegi oma sõnadega pattu ning jäi vagaks meheks. Kui Iiobi kolm sõpra olid kuulnud ta õnnetusest, siis tulid nad oma kodukohast- teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja nad tulid kokku, et Iiobile kaastunnet avaldada.
paljud väiksemad ,,allüksused" ehk osaisiksused, mida ta nimetab ,,kompleksideks". Sama skeemi rakendab ta ka Jumala puhul. Arutledes Kolmainu olemuse üle, lisab ta Isale, Pojale ja Pühale Vaimule veel Saatana. Seeläbi saab taoline ,,nelisus" tema arvates täiuslikuks. Taolise sammu tulemusena tundub Jumal deemonlikuna, kuid samas on kuri jällegi täiesti legitiimne ning loomulik asi. Oma vastuolulises käsitluses ,,Vastus Iiobile" rõhutab Jung samuti Jumala ,,tumedat" aspekti. ,,Kahjuks pole meil mingeid vahendeid selgitamaks, millisel moel Johannes, kui ta on - nagu ma oletan - sama isik, kes kirjutas Johannese kirjad, oli teadlik Jumala kahest aspektist. On võimalik ning isegi tõenäoline, et ta ei olnud teadlik mingist vastandumisest. On ülepea hämmastav, kui vähe enamus inimestest mõtiskleb numinoossete asjade üle ja püüab neid asju