Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tammsaare ja Gailit elulugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis paistab meile enne kõike silma Tammsaare kuju meelde tuletades ?
  • Miks undab tormil merio ?
  • Miks valus vaevleb verio ?
  • Kuhu me teile ruumi leiame ?
  • Kust leiame sellele roomlasele ruumi ?
  • Keskel? Tühjuse- ja tühisusetundest ?
 
Säutsu twitteris
A.H. Tammsaare
A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik,
romaanižanri novaator ja kriitilis -realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E. Vilde oli tema võimete tipul . A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik .
A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen ) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus . Tammsaare on pärit lüürilise ning maalilise loodusega paigast , seega tema loodusetundmise alused pärinevad just tema lapsepõlvekodust. Tema kodukanti kaunistasid sood, mis mõnes suunas võisid isegi kümnete kilomeetriteni ulatuda. Sealset loodust iseloomustas karm ilm, põhjamaine suursugusus, mis vastuvõtlikule inimese jätab sügava mulje.
Tammsaare oli peres neljas laps vanemate kümnest lapsest. Kõik lapsed olid rakendatud tööle, esialgu karjas, hiljem põllutöödel ning muudel suurematel talutöödel. Noorukina omandas Anton isakodus austuse- ja lugupidamise talupoja raske, kuid austusväärse ja ühiskonnale hädavajaliku töö vastu. Hiljem süvenes Antonis see tunne veelgi, ning sellest kujunes välja üks tammsaarelik elukäsituse põhialus, mis selgesti peegeldub tema paljudes teostes.
Tammsaare alustas enda kooliteed kaheksa aastaselt. Esimesed teadmised omandas Anton Sääsküla ja Prümli koolis. 1892.aastal siirdus Anton Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu õpetajaks tuli tuntud luuletaja Jakob Tamm. Jakob Tammi käe all õppides, tekkis Antonis soov kirjutada värsse. Samuti harjutas Tammsaare viiuli mängimist. Peale kihelkonnakooli lõpetamist, soovis Anton edasi õppida, kuid selleks ei paistnud esialgu võimalust. Alles aasta hiljem sai ta isalt edasiõppimise loa. Naabrimehe kaerakoorma otsas sõitis ta Tartusse , kus ta asus õppima Hugo Treffneri eragümnaasiumisse.
H. Treffneri kool oli paljurahvuseline õppeasutus, kooli vastuvõtul polnud kindlaks määratud vanust , seetõttu sai H.Treffneri eragümnaasiumisse tulla õppima igast vanusest noormehi. Samuti tuli siia õppima igast eesti nurkadest poeglapsi (H.Treffneri eragümnaasium oli mõeldud ainult poeglastele). H.Treffneri eragümnaasiumis õppis Anton Hansen aastail 1898 -1903. Kuna Anton oli pärit mitte väga rikkast perekonnast, tuli tal pidada enda õpingute maksmiseks koolis valvuriametit. Kooli kõrvalt hakkas Tammsaare ilukirjandust tõlkima ning proosat kirjutama. 1900.aastal „Postimehes“ ilmus tema esimene jutt „Kilgivere Kustas “. Treffneristina kirjutas A.H.Tammsaare kümmekond jutustust ja valis kodutalu järgi endale kirjandusliku pseudonüümi.Küpsuseksamid sooritas Tammsaare 1903. aastal Narvas ; Treffneri kooli ei olnud tollal ajal veel gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmise õigust.
1903. aastal sai Tammsaare töökoha Tallinnas ajalehe „ Teataja “ toimetuse juures. „Teataja“ oli sajandi algul üks paremaid ajalehti, selle toimetuses olid Tammsaare töökaaslasteks E. Vilde, hiljem H.Pöögelmann, O.Münther, keeleteadlane J.V. Veski jt. Tammsaare töökohustuseks oli ajalehte varustada kohalike sõnumitega, tänu millele ta pidi külastama palju teatrietendusi, kontserte ning olema üldse kursis kõigi sündmustega. Ajakirjanikuamet andis elusündmusi tähelepanelikumalt jälgivale kirjanikule palju olulist materjali.
A.H. Tammsaare alustas enda kirjanikutööd 1905. aasta revolutsiooni eelõhtul. Revolutsioonivõitlusesse suhtus ta sügava poolehoiuga, kuigi ise ei kuulunud ta aktiivsete võitlejate hulka. Tammsaare varjas revolutsiooni ajal enda korteris H.Pöögelmanni , kui viimast taheti arreteerida, ning tegi kaastööd J.Lilienbachi väljaannetele. Kui tsaarivalitsus alustas 1905.aasta detsembris revolutsioonijõududele otsustavat pealetungi, suleti sõjaseaduse kehtestamise järel ka „Teataja“. Osa selle ajalehe toimetuse töötajatest arreteeriti, osa põgenes. 1906. ja 1907. aastal töötas ta „Vaatleja“ ja „ Sõnumed“ toimetuses, lõpuks suleti needki . 1905. ilmunud lühijutt “Päästmisel“ Mayeri vabriku juures kujutab tööliste tulistamist ning jutustus „ Rahaauk “ kajastab revolutsiooni mahasurumise julmust.
1907. aasta sügisel alustas A.H.Tammsaare õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ta arvas , et juuratudeng olles saab ta kõige põhjalikuma ja parema ülevaate ühiskonna struktuurist , selle seaduslikest ja õiguslikest alustest. Tammsaare õppis ülikoolis palju keeli, kuulas loodusteaduse ja psühholoogia loenguid ning kulutas palju aega maailmakirjanduse klasssikute lugemiseks. Ülikoolipäevil oli Tammsaare üliõpilasseltsi „Ühendus“ liige. Tammsaare arendas ka koostööd „Noor-Eesti“ kirjandusliku rühmitusega. Ülikooli aastatel kirjutas ta jutustused „Pikad sammud“ , „Noored hinged “ ja „Üle piiri „ .
Juristidiplom jäi Tammsaarel kahjuks halveneva tervise tõttu saamata. Tema tervis ei pidanud lihtsalt suurele töökoormusele vastu. 1911. aastal täpselt lõpueksamite ajal haigestus Anton tuberkuloosi ning arstid keelasid igasuguse vaimse pingutuse. Diplomist ilmajäämine aga ei häirinud Tammsaaret, kuna ta tunnetas oma kirjanikukutsumust ning selleks polnud ülikoolidiplom vajalik. Raskekujulist tuberkuloosi põdedes siirdus Tammsaare Tartust Koitjärvele, kus tema vend pidas metsavahiametit. Seal loodi haigele paranemiseks head tingimused, kuid kahjuks pööret ei toimunud. Arstid soovitasid Tammsaarele kliimavahetust ning sõpradelt laenatud rahaga alustas Tammsaare 1912. kevadel reisi Kaukaasiasse.
Kaukaasia reis oli Tammsaarele kosutav, seal olles kirjutas ta jutustuse „Varjundid“, mis peegeldavad Kaukaasia loodust. Kaukaasias suutis kirjanik ületada ka haiguse üliohtliku faasi.
Kodumaal asus Tammsaare taas elama Koitjärvele. Esialgu oli raskusi tervisega , peale nõrkade kopsude oli ka kirjanikul maohaigus. 1914.aasta algul sooritati talle Tartus raske operatsioon, mille õnnestumiseks anti vähe lootust, kui lõikus läks siiski korda ning Tammsaare tervis hakkas aegamööda paranema. Koitjärve aastad sisustas Tammsaare lugemise ja keelte õppimisega. Esimese maailmasõja suhtes jäi ta eitavale seisukohale. Oma artiklites kirjutas ta rahvaste kannatustest ning kultuurielu mandumisest. Oma artiklid koondas ta kokku teosesse „Sõjamõtted“ .
1919. aastal rajas Tammsaare endale perekonna ning asus elama Tallinna. Nüüd pühendas ta ennast järjekindlalt loomingulisele tööle.Loomingu huvides eraldus ta kõiksugustest ühingutest ja rühmitustest. See ei tähendanud kaugenemist kultuurielust, millest Tammsaare võttis vilkalt osa.
Tammsaare kujundas välja talle omase loomingulise töö meetodi ja rütmi. Proosateoste kirjutamine vaheldus tõlketöödega ning artiklite koostamisega. Tammsaarel oli võime kirjutada ulatuslikke romaane väga kiiresti , kui loodav oli juba varem mõttekujutuses põhjalikult läbi mõeldud. Tema suured romaanid on kirjutatud 3-4 suvekuu jooksul, millal tema ja ta perekond olid suvitamas. Tammsaare ise puhkas muidu harva, seepärast ongi ta 20 tööaastaga suutnud luua 9 väga kõrgetasemelist romaaniköidet, kaks näidendit, novelle , mitu mõtterikast köidet publitsistikat ja lisaks anda rida tõlkeraamatuid, nende hulgas niisuguste klassikute töödest, nagu F.Dostojevski, O. Wilde , B.Shaw jt.
A.H. Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes üldrahvalikuks leinapäevaks.
A.H. Tammsaare looming jaguneb selgepiiriliselt kolme perioodi. Esimest piiritlevad aastad 1900-1907. Sellal kirjutas Tammsaare põhiliselt külaainelisi jutte. Teise perioodi moodustab ajavahemik 1908-1920. Siis avaldas kirjanik jutustusi haritlasnoorte elust, kusjuures kirjutamislaad erineb märgatavalt varasemast realismist. Kolmas periood algab 1921. aastal näidendiga „ Juudit „ ja kestab kirjaniku surmani. See oli Tammsaare loominguline kõrgaeg, ta tõusis psühholoogilise realismi ja kriitilis-realistliku romaani tähtsaimaks viljelejaks eest kirjanduses.
Alustanud kirjutamist HTG kooli õpilasena, polnud tal suuri kogemusi kirjutamise alal , kuid ta arendas neid. Esimesest õnnestumisest annab märku lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901)
Esimese loominguperioodi kunstiliselt tugevaimaks teoseks on jutustus „ Vanad ja noored „ (1903) , mille kirjutamiseks andsid ainestikku Hansenite naabertalus toimuvad/toimunud sündmused. Jutustuses „Raha-auk“ (1907) kujutas Tammsaare 1905. aasta revolutsioonist osavõtnu julma karistamist. Juba esimesel loominguperioodil näitas Tammsaare ennast võimeka prosaistina.
Teise loominguperioodi algust tähistab uue ainestiku ja kujutamislaadi tungimine A.H.Tammsaare jutustustesse. Nüüd asus Tammsaare kujutama eesti üliõpilasnoorust, kujunevat intelligentsi, kelle elulaadi ja eneseotsinguid ta ise üliõpilasena võis jälgida. Tammsaare üldine kirjutamine on muutunud detailsemaks. Kirjanik pööras suuremat tähelepanu ka tegelaste psüühika avamisele ning tunnete täpsele tabamisele. Kõik see näitab , et Tammsaare jälgis haritlaste elust jutustusi kirjutades mõnevõrra impressionismi põhimõtteid. Eriti selgesti nähtuvad impressionistliku stiili elemendid jutustuses „ Varjundid“.
Impressionistlike teoseid ei kirjutanud Tammsaare palju, juba teise loominguperioodi lõpus hakkas ta püüdlema realistliku kujutamislaadi poole. Jutustused „ Pikad sammud“, „Noored hinged“ kujutavad üliõpilaste tundeelamusi. „Üle piiri“ käsitles naisemantsipatsiooni teemast, mis tollal oli aktuaalne . Teise loominguperioodi lõpetab Tammsaare teosega „Kärbes“, milles esitatakse tagasivaade Esimese maailmasõja eelsele üliõpilaselule Tartus. Stiililiselt on „Kärbes“ mitmekesine teos. Objektiivse realistliku jutustuse kõrval esineb siin ka huumorit, lürismi, ja irooniat, mis rikastavad teose kunstilist poolt. Karakterid on kõvasti ilmekamad ja mitmekülgsemad kui varasemates linnaainelistes teostes. Miniatuurid ja kunstmuinasjutud koondas Tammsaare raamatusse „Poiss ja liblik “ (1915) Tammsaare miniatuure iseloomustab köitev mõtterikkus , elu põhiväärtuste poetiseerimine ja viimistletud ning väljendusrikas stiil.Tammsaare teine loominguperiood polnud eriti viljakas. Palju takistas kirjutamist õppimine ning haigused ning välised tingimused tänu sõjale polnud ka eriti soodsad. Kuigi kirjaniku arengus on see periood väga oluline, kuna teise loominguperioodi aeg liikus ta üha enam ja järjekindlamalt psühholoogilise realismi suunas, mis saigi aluseks järgmise perioodi kunstilistele võitudele.
Loomingulise kõrgperioodi aluseks olid A.H. Tammsaare maailmavaatelised ja esteetilised seisukohad põhijoontes välja kujunenud ja kajastavad selgepiiriliselt ka tema teostest. Kirjanik oli veendunud demokraat. Sügavalt austamisväärseks pidas ta talurahva tööd ning ka üldist rahva tööd. Tammsaare mõistis et igasugune töö on ühiskonnale vajalik. Tammsaare oli paljude kodanliku Eesti elunähtuste suhtest skeptiliselt häälestatud, kuid pidas alati silmas eluväärtusi – loovat tööd, humanismi, rahvuse eneseteostamise töö ja kultuuri kaudu. Isiksuse ideaaliks pidas Tammsaare inimest, kes demokraatiast ja tsivilisatsioonist ei looda ainult kasu saada ning hüveolu saada, vaid kohustub vabatahtlikult töötama, et leida uusi väärtusi.
A.H. Tammsaare oli eepiline talent, ta oskas elunähtustest jutustada huvitavalt ning haaravate sisemiste kaasaelamistega. Tema teoste dramaatilistes kõrghetkedes ei muutu jutustuse ja kujutamise laad pingutavaks ega närviliseks, vaid säilitab eepilise rahulikkuse. Samal ajal rikastab tema stiili vaevumärgatav varjundite vaheldumine, nagu inimlikus mõtlemises vahelduvad elu jälgimisel mitmesugused varjundid ja suhtumisnüansid. Ja lõpuks on tema elunähemine ning mõistmine sügavalt rahvuslik, mis teebki Tammsaare loomingu Eestis väga populaarseks.
A.H.Tammsaare esimeseks kõrgperioodi teoseks on piibliaineline „Juudit“ . Piiblis leidub legend Juuditist, kes vapra ja jumalakartliku naisena päästab kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast. Seda legendi on paljud kirjanikud kasutanud draamateoste algmaterjalina. Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi . Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas kõik Juuditi pakkumised tagasi ning seejärel tapab Juudit magava Olovernese mõõgahoobiga. Tammsaare on viinud iidse konflikti auahnuse ja kirgede tasemele.
Kõrgperioodi esimene proosateos on romaan „ Kõrboja peremees “. Selle romaaniga suundus Tammsaare enda meelisainestiku, nimelt maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. „Kõrboja peremees“ on küll lühike romaan, kuid sellegi poolest on ta elutunnetusliku sisu ja ideede poolest rikas, eriti köitvad on karakterid. Selle kõrval käsitleb kirjanik külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus milline on õige peremees. Romaani kesksed tegelased on vastuolulise karakteriga talupoiss Katku Villu ja haritud suurtalutütar Kõrboja Anna. Romaan jutustab nende kiindumusest, mis viib traagilise lõpuni - Katku Villu enesetapuni. Otsustavaks Katku Villu saatuses saab kohtumine kunagise armastusega, Kõrboja Annaga. Taaskohtumine tekitab mõlemates suuri mattunud tundeid. Saanud kivilõhkumisel viga, mõistab Katku Villu et ta ei ole vääriline Kõrboja Annale , sest et tema sisemine uhkus ei luba seda. Romaani stiili iseloomustab rahulik-eepiline jutustamislaad, mida mitmekesistab kord lüüriline , kord dramaatiline põhiheli. Lürismil on suur osa looduskirjeldustes, aga samuti ka üksikutes stseenides, näiteks jaaniõhtu ja paadisõidu kirjeldustes. Rahvalikud väljendused annavad teosele talupoegliku koloriidi. Eredaimaks stiiliomapäraks on kordus, mida Tammsaare pole nii pillavalt rakendanud üheski teises teoses. Romaani viimases peatükis rõhutatakse Kõrboja Anna hingelist kriisi korduse abil järgmiselt:“ Aga Kõrboja perenaine läks ise nõnda, nagu poleks ta kellegi meelest ilus ja armas, nagu poleks ta seda kogu eluaeg kunagi olnud ja nagu peaks ta suremagi, ilma et ta oleks kellegi meelest ilus ja armas – nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest. Sisemise tundeintensiivsuse ja huvitavate tegelaste traagilise saatuse kujutamise tõttu on „Kõrboja peremees“ üks eesti menukamaid romaane.
Üheks tuntumaks teoseks Tammsaarel on kindlasti „ Tõde ja õigus“ Seda on trükitud 11 võõrkeelde. Epopöas „Tõde ja õigus“ on umbes 170 väljaarendatud tegelaskuju, nende hulgas rida monumentaalseid karaktereid ( Andres ja Pearu, Maurus , Indrek, Karin, Mari jt.) , kes tunnetuse sügavuselt kuuluvad maailmakirjanduse saavutuste hulka.“ Tõde ja õigus“ on ulatuslikem ja tegelasterohkeim romaan eesti kirjanduse, epopöa, mis annab kunstiliste üldistuse eesti rahva ajaloo mitmest olulisest etapist. A.H. Tammsaare oli kauemat aega plaanitsenud ulatuslikku taluolustikulist romaani, kuid mitmetel põhjustel (haigused ja sõjaaegsed halvad olud) lükkasid plaani teostamist edasi.
Epopöa filosoofilise üldplaani kohaselt kujutab I köide inimese võitlust maaga, kusjuures ajaliselt langeb teose sündmustik XIX sajandi viimasesse veerandisse, millal masin veel inimest Eestimaal põllutöödel ei aidanud. II köide viib sündmustiku ühiskonna kõrgemasse arnegdufaasi, käsitleb inimese võitlust jumalaga , see tähendab jumala-idee hülgamist. Selle teema realiseerimiseks andis Tammsaarele materjali H. Treffneri gümnaasim, kus ta ise õppinud. III köide kujutab võitlust ühiskonna ümberkujundamise eest, seega siis revolutsiooni. Ainestikku selle teema lahendamiseks andsid 1905. aasta revolutsiooni sündmused Tallinnas, mida kirjanik oli saanud ajalehetoimetuses töötades küllaltki tähelepanelikult jälgida. IV köide käsitleb võitlust isikliku eluõnne eest ja selle purunemist ning V köide resignatsiooni. Kõigile köidetele on ühine tõetunnetuse ja õigluseotsingu keerukas ja raske protsess. Mitte asjata pole Tammsaare suurima teose pealkiri „Tõde ja õigus“. Tegelikult jääb aga tõde ja õigus igas köites pilkalt kauniks ideaaliks, sest et eluvõitlus on nende vastanditel- valel ebaõiglusel tuhat avaldumisvormu ning neid ei suudetagi inimlikust tegevusest kõrvaldada. Epopöast tõuseb üles üldistus, et õigluse poole pürgimine on kestev protsess ja selle pole lõppu seni, kuni eksisteerib inimene.
Tammsaare viimased loominguaastad toovad eesti kirjandusse veelgi suurepäraseid teoseid. Peale „Tõe ja õiguse“ kirjutamise lõppu, ei lubanud kirjanik endale pikemat puhkust, vaid jätkas loomingulist tööd juba väljakujunenud rütmis. Ta kirjutas kaks psühholoogilise kirjutamislaadiga armastusromaani „ Elu ja armastus“ ja „Ma armastasin sakslast “. Samuti sai kirjanik hakkama ühe näidendiga. „ Kuningal on külm“ on allegooriline , vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastilistre motiividega. „Kuningal on külm“ on eesti draama tippteos. Viimaste loominguaastate meisterlikem ja ühiskondlikult tähendusrikkaim teos on romaan“ Põrgupõhja uus Vanapagan “. See romaan on eesti kriitilise realismi teravaim seisukohavõtt kodanliku ühiskonna elukorralduse ja moraali suhtes. Siin on inimese ekspluateerimise teema viidud valdavale kohale; sellel on allutatud kõik teised teose ideelised ja sisulised liinid . Realistliku elukujutusega on ühendatud fantastilised motiivid, mis mitmekesistavad romaani kunstilist kudet. Ühtlasi nähtub siit, kuidas Tammsaare otsis pidevalt võimalusi kujutamislaadi uuendamiseks. Filosoofiline kandvus, kriitika erakordne teravus ja karakterite üldistusjõud on teinud „Põrgupõhja uuest Vanapaganast“ ühe eesti kirjanduse menukaima romaani.
Teised kirjanikud A.H.Tammsaarest

A. H. Tammsaare tee ja töö.


  
TEMA VIIEKÜMNE AASTA PUHUL.
     
Tammsaare tähendust saab täielikumalt hinnata muidugi alles siis, kui ta oma elutöö on täitnud. Alles siis on võimalik aru anda ta pikal ­dase kirjandusliku arengu lõppjäreldustest. Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna. Meil on rõõm teda parajasti näha tema mehiste aastate hariastmel. Üliviljaka Ed. Wilde 50-dal sünnipäeval kõneldi tema uuestisünnist, ja ilmuski täisvalminud ande meisterteos „Mäeküla piimamees ”. Vähem tootlik A. H. Tammsaare on just viiekümne eel jõudnud oma võimiste tipule, ja eks tohi meie „Tõe ja õiguse” autorilt oodata veel uusi kaaluvaid lisaväärtusi.
Aga juba tänapäev tunnistame Tammsaare loomingut niivõrd tähenduspidevaks, et see meid kutsub ta seniste saavutuste ülevaatlikule ja kokkuvõtlikule hindamisele. Aimame tema arengu astmevaheldustes üht­lasi sellaseid käändusid ja keerundeid, et see meid kohustab mõtlikule sissetundmisele.
       
1.
Mis paistab meile enne kõike silma Tammsaare kuju meelde tule­tades? See on autori kadumine oma püüete ja teoste taha. Sõnatark, meie nimekaimaid, kodumaal elanud ja töötanud, viiekümneaastane, aga kui vähe teame tema isikust! Oleme oma muid kirjanikke nii mõnigi kord kuulnud ja näinud avaliku elu näitelaval, kõnetoolis, kirjanduslikel ringreisidel, üksikult ja rühmiti. Kord hea, kord kurja sulega on meie viimaste aastate kirjandusliku boheemkonna kirevast eraelust paberile pis­tetud liiginimlikkegi pisiasju. Tammsaare tagasihoidlik isik selle vastu on peitunud laialisele üldsusele ligipeasematuks. Tema palgest palgesse nägemine on suletud olnud väheste lähedate sõprade kinnisesse usaldusringi. Tammsaare kirjanikunime varju on jäänud Anton Hansen.
Kes Hansen-Tammsaare eneseteostust tahab mõista, see ei saa hoopis küsimata jätta, kust ta on tulnud ja missugustes tingimustes pead tõstnud.
Teame hädavaevalt, et ta on sündinud 18. jaanuaril 1878. aastal Järva- Madise kihelkonnas, Albu vallas, Tammsaare-Põhja talus. Sealt, rabadega ümbritsetud väljamägede, männijändrikkude ja vaevakaskede, madalate taluhoonete ja alateadlikkude maainimeste vaatenurgast, on esile kasvanud Tammsaare põhilised elamused . Selle Järva-Madiselt kerkinud elukäigu umbsed andmed piirduvad esiotsa ainult mõne hõreda tõsiasjaga. Ei ole meie soodetaguse talunikupoja tung valguse poole igatahes mitte hõlpsasti pääsenud linnatee otsale: tema alaea visalt otsustatud haridus ­likke väljavaateid märgib eri maakoolides käimine kõrvuti  vähejõukate vanemate kodus peatatud viivitustega. See pikaldane talutöö nõuetest ja maapoisi määrustest vabanemise protsess, mis algas Sääsküla vallakooli astumisega 1886
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tammsaare ja Gailit elulugu #1 Tammsaare ja Gailit elulugu #2 Tammsaare ja Gailit elulugu #3 Tammsaare ja Gailit elulugu #4 Tammsaare ja Gailit elulugu #5 Tammsaare ja Gailit elulugu #6 Tammsaare ja Gailit elulugu #7 Tammsaare ja Gailit elulugu #8 Tammsaare ja Gailit elulugu #9 Tammsaare ja Gailit elulugu #10 Tammsaare ja Gailit elulugu #11 Tammsaare ja Gailit elulugu #12 Tammsaare ja Gailit elulugu #13 Tammsaare ja Gailit elulugu #14 Tammsaare ja Gailit elulugu #15 Tammsaare ja Gailit elulugu #16 Tammsaare ja Gailit elulugu #17 Tammsaare ja Gailit elulugu #18 Tammsaare ja Gailit elulugu #19 Tammsaare ja Gailit elulugu #20 Tammsaare ja Gailit elulugu #21 Tammsaare ja Gailit elulugu #22 Tammsaare ja Gailit elulugu #23 Tammsaare ja Gailit elulugu #24 Tammsaare ja Gailit elulugu #25 Tammsaare ja Gailit elulugu #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qut Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga,VÄGA põhjalik konspekt, A.H.Tammsaare kohta on rohkem kui Gailiti, väljatoodud A.H.Tammsaare loominguperioodid ja näited. Sisaldab ka artikleid, mida teised A.H.Tammsaarest arvasid.
gailit , tammsaare

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
Õpimapp - Tammsaare ja Gailit
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
33
rtf
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
53
doc
Kirjanduse eksami piletid
58
doc
Kirjanduse eksam
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass
2
doc
Tammsaare elulugu ja looming





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun