Anton Hansen Tammsaare (2)

ANTON HANSEN TAMMSAARE
1878- 1940
Sündis Albu vallas Põhja- Tammsaare talus .
Haridus :

• Sääsküla vallakool
  
• Väike- Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt)
  
• Hugo Treffneri erakool Tartus- andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses
  
• Tartu Ülikoolis õigusteadus
  

Töö:

• „ Teataja “ toimetus
  
• „Vaatleja“ toimetus
  
• „Sõnumete“ toimetus
  
• vabakirjanik (1920-..)
  

Oli üliõpilasseltsi „Ühendus“ liige.
Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.
1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et:
Anton Hansen
Käthe Hansen
(sünd. Weltman)
abielusse astunud 7. juunil 1919
ning selle peale ütles Tammsaare vaid „Ma ootasin sind siia preili Weltmanina“.
Kodukohalt sai Anton Hansen oma kirjanikunime ja „Tõe ja õiguse“ I jao põhiainestiku. Samal väljamäel oli teatavasti Tammsaare- Lõuna talu, mille peremehe Peeter Hanseni ja Jakob Sikenbergi suhted romaanis on nagu Pearul ja Andresel.
LOOMING
I KÜLAREALISM

• talupoeglik päritolu andis põhilise ainestiku , oli aluseks maailmatunnetusele
  
• kaine , realistlik elukäsitlus
  
• loomingu lähtekohaks on inimene, mitte probleem
  
• huvitavad, meeldejäävad karakterid
  
• kodunurga looduspilt
  
• ilustamata, napisõnaline
  
• kujutamislaad rahulik
  
• peen huumor, vahel traagiline
  

1900 „Kilgivere Kustas “ – karsklusteemaline
1901 „Kuresaare vanad“ ehk „Mäetaguse vanad“ – esimene läbimurre
Päetegelane käbe eit ning laisk taat .
1902 „Kaks paari ja üksainus“
Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi- Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust. Lõpus saab lasteta pere mõisast ära ja kutsub Taidi- Laidi kaasa ning selle peale saab Laia pere vihaseks.
1903 „Vanad ja noored“
Kahe põlvkonna mõttetu vaen. Juhtohjad algul vanade käes, aga tütar abiellus Kaarliga ja talu anti noorte kätte. Vanad ründasid noori, kuna kartsid, et neid süüakse välja. Talu läks põlema ning noored elasid pärast seda koos väikse lapsega kuuris ja vanad said elukoha külla- vanad võtsid ka noorte viimase lehma ära, kes neile piima andis. Kaarel ehitab oma viimaste jõuvarudega uue maja ja ta tervis halveneb ning ta sureb ja talu läheb jälle vanade kätte tagasi.
1903 „Tähtis päev“ – autobiograafiline alus
Motiiviks on nurjumise kurjus. Karjapoiss Juku sai ühe vaba päeva ja ta ei pidanud tööle minema, vaid sai terve päeva magada ning siis kirikusse minna. Magada poiss ei saa, kuna ei tule und ning kui Juku hakkab kirikusse minema, kohtab ta teel teist karjapoissi kellel on palju paremad viisud jalas ja riided seljas ning Juku on väga pettunud. Ka kirikuõpetajalt saab Juku noomida, kuna teine karjapoiss kutsub Juku koos endaga kirikutorni kella vaatama. Pärast kirikut läheb noormees koju ning heidab lakka pikali ja tal tuli ängistus peale ja ta nutab, et päev ei olnud nii hea kui ta oleks pidanud olema.
1902 „Käbe Kaarel“ - karakternovell
Algul Kaarel on hea ja tubli , aga kuid kui ta abiellub, on ta naise vastu halb.
1905 „Rahaauk“ – revolutsioon ja usuhullus
Vanamees kaevab karjääris auku , lootes, et seal sees on kulda. Tema poeg võtab osa revolutsioonist ning tütar käib usuringkondades ja jääb usumehest rasedaks. Teose lõpus kukub tütar isa poolt kaevatud auku ning sureb, vanamehe poeg aga mõistetakse süüdi revolutsioonis ning ta läheb vangi.
II LINNAREALISM
Teadlik ärapöördumine külarealismist. Huvi keskendub üksikisiku psühholoogilistele probleemidele ja haritlasteema tuleb vaatluse alla. Kasutab linnakeskkonda.
1907- 1910 üliõpilasnovellid

• „Noored hinged “
  
• „Pikad sammud“
  
• „Üle piiri“ – võltsmoraal (noor naine ootab last ning on vallasema)
  

Teemad:

• üliõpilaselu
  
• armastus
  
• feminism
  

1917 „Varjundid“ – haigusaastate meeleolu

• teravnenud psühholoogiline vaatlus
  
• impressionistlik meeleolude rõhutamine
  

Traagiline armastuslugu sanatooriumis : nukker, lüüriline meeleolu. Sonja sureb teose lõpus- meeleolude vahetus.
1917 „Kärbes“
Vananev kirjanik Andres Merihein – endasse tõmbunud, unistaja , eraklik ning vestleb kärbsega, kes ta veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus Meriheina juures järjekordne pidu, kui keegi üliõpilastest rebis kärbsel jalad ära ja Merihein ajab õpilased minema ning talle hakkab ka Tiksi meeldima . Tiksi ning ta peigmees kolivad Meriheina juurest ära ning hiljem jätab Tiksi joodikust üliõpilase ja leiab oma tee.
1915 „Poiss ja liblikas “ – miniatuur
Lüürilise mõtisklusena kirjutatud poeetiline eneseväljendus. Räägib poisist kes ajab taga üht väga ilusat liblikat ning selle käigus tallab ta maha muru ning kõike ilusat, et saada vaid see liblikas kätte. Teos räägib sellest, et ei märgata ilu enda ümber ning minnakse kasvõi üle laipade, et saada mida hing ihaldab.
„Kuningas ja ööbik“ – maailmas pole mitte midagi kindlat, kõik muutub
Igal aastal tuleb sanglepa otsa ööbik, kes laulab vabadusest ning armastusest. Ja iga kord tapetakse ööbik ära ning tuleval kevadel ilmub sanglepa otsa aga uus laululind . Seda linnulaulu õppis hindama kuningas, kes alguses ööbikulaulu vihkas ning ööbikuid tappa lasi. Kuid nüüd hakkas kuningale , kes vangikongis istus ja nälgis see laul hoopis meeldima ja ta palus igal aastal jumalat, et see tal veel ühe aasta elada laseks, et ta linnulaulu kuulda saaks.
III LOOMINGU KÕRGPERIOOD
Noore isa vaatekohast (Tammsaarel on tütar Riita ja poeg Eerik). Jutud on kirjutatud siis, kui pere käis Narva- Jõesuus puhkamas ning Anton Hansen jäi Tallinnasse, et kirjutada.
Tammsaare elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige talupoeg , kes on vastandatud linna pealiskaudsusele ja tarbivale mentaliteedile.
Tammsaare on arvamusel, et kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel.
1921 „ Juudit “ – tragöödia
Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus.
1922 „Kõrboja peremees “
Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon , samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei usaldanud Villut, sest ta jõi ning oli teise mehe tapmise pärast vangis istunud, samuti sai nende esimene poeg surma, kes pidi talu endale saama ja samuti oli Villu ka vigane . Kõrboja Rein hoidis kõige enam kinni varast, samuti oli ta unistaja. Rein ei mõelnud põllumehelikult, kuid tegelikult oli vaja karmi kätt. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatuslik armastus sai alguse teismelise - eas ning möödus hulk aastaid kui nad ei kohtunud, kuna Villu oli vangis. Samal ajal oli Annast linnas saanus haritud naine. Eevil ja Villul oli ühine pisike poeg- väike Villu. Villu saab Annale kivilõhkumist demonstreerides hullusti vigastada (silm, käsi). Anna armastus on aga suur ja sirgjooneline. Anna tegi Villule abieluettepaneku, aga Villu keeldus ja lasi end maha, kuna uhkus ei luba vigasena Kõrbojale peremeheks minna. Ning lõpuks läheb Eevi koos oma pojaga Vargamäele valitsema .
1923 novellikogu „Pöialpoiss“- psühholoogilise põhikoega novellid , kus on
fantaasiat ning kohtab veidi ehk õudusjutte.
„Pöialpoiss“- ohvitser koos oma ustava sõbra ja kaitsja- koeraga läheb mõisa öömajale ning tutvub seal peretütrega. Öösel läheb ta oma tuppa , et magama jääda, aga kuuleb samme, hiljem on keegi aga ukse taga ja katsub ukselinki, sellest kõigest kohkub ka koer. Ukse avab aga väike lilliput , kes teritab pidevalt pussnuga ning sammub lähemale, lähenedes mehe kõrile on ohvitser hirmust tardunud ning koer, kes on ta ainus kaitsja sööb lilliputi ära. Aga liliput lõikab end koera kõhust välja ning järgmisel päeval kui ohvitser peretütre tuppa läheb, näeb ta et neiu on oma voodis pikali ja kõik kohad on verd täis.
„Matus“- kirjanik, kes suri ja tuldi tema matustele. Nii eluajal kui ka nüüd teda ei tuntud ning inimesed, kes ta matusele tulid ei teadnud temast põhimõtteliselt mitte midagi ja samas pidid teda hea sõnaga meenutama ja ta teosed ülistama. Kirjaniku oleks ära päästnud süütu neitsi suudlus , aga kuna sellist matusel ei olnud, siis mateti mees maha.
1926- 1933 „Tõde ja õigus“
I- III osa on tihedalt seotud biograafilise materjaliga, tõsieluline ainestik ja tegevuspaik . Andres ja Indrek läbivad kõiki osi. Autor kujutab inimese arengut ja olelusvõitlust, mille käigus vahendid aja möödudes muutuvad.
I osa- võitlus maaga (kultuuri arengu esimene aste) talupoeglikul tasemel. Võideldakse subjektiivsete tõdede eest ning võideldakse visalt ja hoolimatult ja leppimist ei toimu.
II osa- kandub kõrgemale kultuurilisele tasemele. Võitlus jumalaga , väljendab ateismi. Inimese vahekord jumalaga- Indrek läheb Mauruse kooli ja tutvub Tiinaga ( ratastoolis neiu) ja ütleb, et kui Tiina käima hakkab, usub ta jumalasse. Tüdruk hakkas käima, kuid Indrek seda ei teadnud ja ei näinud.
III osa- võitlus ühiskonna ümberkujundamise eest. Revolutsioon on läbivaks teemaks ning see on nagu loodusjõud, milles inimene on ohver.
IV osa- võitlus inimväärikuse, aususe ja õnne eest. Tegevus on linnas ja kõik väärtused on jõudnud kriisiseisusesse. Indrek ja ta naine Karin kolisid kokku ja Indrek on õpetaja ja tahab saada kirjanikuks, Karin aga tahab aina pidutseda ja talle ei meeldi, et Indrek pidevalt üksi tegutseb. Karin tahab enesetappu teha, aga see ei õnnestu ning ta viib Indreku endast nii välja, et mees haarab revolvri järgi ja tulistab naist, kuid mööda. Karin leiab oma lõpu rongi alla jäädes.
V osa- loobumine ja tagasipöördumine alguspunkti. Indrek on taas Vargamäel ja teeb lihtsat tööd, et rahuneda. Ka Andres ja Pearu on teose algul elus ning kuna Pearu sureb, siis nende vahel ei selgugi, kes on ´võidumees´. Indrek aga ei taha Vargamäele jääda, sest ta on haritlane ja seetõttu jääb talu ta õe ja tolle mehe kätte.
1934 „Elu ja armastus“
Rikka ärimehe Ikka ja teenija Irma armastuslugu. Ikka on naistemees ja jätab pärast mõnda koos veedetud aega Irma kõrvale ning Irma kavaler saab vihaseks ja tuleb maalt linna ja laseb Ikka maha.
1935 „Ma armastan sakslast “
Oskarist saab haritud noormees, kes armastab oma teismelise- east saadik saksa neidu , aga ta ei pea end neiu vääriliseks.
1936 „Kuningal on külm“
Mägikülas elab neitsi Angela , kelle viib ära kuningas, kuid Angelal oli mägikülas austaja Karlo, kes tahab koos oma 2 peaga vasikaga Angela kuninga käest ära päästa. Ta leiab Angela, aga narr tapab vasika ja Karlo läheb vangi, kui kuningas sureb saab ka Angela vabaks ning Karlo vangist välja.
1939 „Põrgupõhja uus vanapagan “
Põrgupõhja tuleb ootamatult uus rentnik - Vanapagan, kel nimeks Jürka ning ta naine Lisete. Vanapagan tuli maa peale, et tõestada Jumalale , et inimesed on võimelised õndsaks saama, sest kui nad poleks, siis pole ju mõtet Põrgut ja Taevast hoida niisugustena, nagu nad on. Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndsaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Vanapagan aga ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada. Olles uskumatult naiivne ja samal ajal omades ebainimlikku jõudu, muutub ta kergesti ärakasutatavaks Kaval- Antsu jaoks. Teema on võetud rahvajuttude tsüklist Kaval- Antsust ja Vanapaganast. Lõpp on lahtine ning iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndsaks või ei. Tegevus areneb pidevalt: Jürka võtab endale uue naise, Ants rikastub , elu muutub, lapsed sünnivad ja surevad, Jürka elab. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maa-armastuse motiive . Jürka enda jutt pole mitte kõige paremini sõnastatud. Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks - usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata! Jürka kogu tegevuse eesmärk on halba teha - põrgusse uusi hingi saada.