docstxt/1313524765129285.txt
J L M N S R D J' 1 1 ½ 1 1 1 ½ Helistik on kindlalt noodilt üles ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi (näit. C-duur, a-moll). --------------------------------- C-duur ---------------------------------------- ---------------------------- a-moll ---------------------------------------------- Harmoonilise molli tunnus on #VII aste nii üles minnes kui alla tulles. Molli VII aste on SO, #VII on SI Näit.: harmooniline moll üles R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R Meloodilise molli tunnus on #VI ja #VII aste üles minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: meloodiline moll üles R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi
unustamatu naeratuse andnud, siis tahtis Indrek lahkuda, kuid ainuke viis selleks oli aknast alla hüpata, mida ta ka tegi. Indrek läks tagasi kooli ja Metslangi õpetusi ta enam kuulda ei võtnud, nagu ta ei oleks tema sõber olnudki. XXIV Indrek käis salaja kooli taga küünis, kus ta tundis ennast üksiku ja rahulikuna. Kuid ühel päeval oli seal ka üks väike tüdruk koos oma kassiga. Indrek hakkas tüdrukuga rääkima. Tuli välja et tüdruku nimi oli Tiina ja ta oli Molli õde ( Molli oli see, kes oli eelmisel ööl Indrekule kaissu pugenud) ja Tiinal olid jalad vigased, nii et ta pidi karkudega kõndima. Indreku ja Tiina suhe sai sõpruseks ja nad käisid mitu päeva üksteisega rääkimas. Ühel päeval tuli vihma ja äikest. Tiina kartis äikest ja selle pärast ta ronis Indrekule sülle, teda tuli otsima ka Molli, kes leidis nad sealt. Molli ronis ka ajapikku Indreku küljealla ja nad rääkisid seal
Kuna Indrek on pärit maalt, usub Maurus temast kõige paremat · . Indrek peab hoolsalt õppima, kuna on alguses teistest maha jäänud · kuna koolirahast jääb puudu, peab ta õppimise kõrvalt ka töötama · Tema esimeseks armastatuks on Molli. Too aga abiellub vanemate sunnil teise mehega. Järgmisena saab Indreku armastuse ja kiindumuse objektiks Mauruse tütar Ramilda · Ramilda surm lööbki kõikuma noormehe usu jumalasse · Oma edukast õppetööst hoolimata on
terveks, tüdruku nimeks Tiina - Tiina räägib, kuidas emaga iga õhtu koos jumalat paluvad, et ta kord jalad alla saaks, ka tädi palub - Tiinast sai Indreku väike sõber, talle meeldis lapse juttu kuulata - tuli pikne ja müristamine, Tiina kartis, puges Indrekule lähemale, tüdruk ei tahtnud, et välk ta surnuks lööb ennem, kui ta jalad on terved, ei tahtnud haigete jalgadega taevasse minna - Tiina õde Molli tuli tüdrukut koju kutsuma vihma eest, kuid siis läks suur sadu lahti ja ka Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli - õed räägivad kuidas elavad keldrikorteris ja tunnevad inimesi ära pükste, saabaste ja kõnnaku järgi, nii ka Indrekuga - Tiina jäi Indreku sülle magama, Molli ja Indrek jutustavad edasi, Molli pärib Ramilda kohta ja jutustab teistest Mauruse õpilastest keda veel teab ja kõnnaku ning riiete järgi ära tunneb
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid.
Pala algab kohe viiuli ning klaveri koosmänguga. Klaver mängib taustal saadet rütmiliselt kahe peale, samas kui viiul aeglaselt kaunist meloodiat mängib. Viiul mängib duuris ning väga rahulikus tempos. Selles palas esineb samuti sekventsi. Pala esimesed kaks takti korratakse rütmiliselt ning samade intervallidega täpselt suur terts allpool. Teema algab küll duuris kuid esimese lühikese osa lõppedes läheb meloodia molli ning esimesena mängitud teema läheb jälle kordamisele väikeste meloodiliste kaunistustega. Seekord ei lõpe mängitud teema molli vaid duuri ning see sama alguse teema mängitakse kolmandat korda. Seekord on ta identne esimesele korrale- nimelt kaunistusteta ning lõpeb molli. Teema kordub uuesti seekord siis jällegi meloodiliste kaunistustega nagu teisel korral mängitud. Peale seda algab uus teema ning viiul liiguba ka meloodis kkõrgemasse registrisse
v Nende käsuõpetus on Toora v Tooras on juttu ka muusikast Iisrael Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v Pillidest kasutatakse: viiul, tsimbel, klarnet, tromboon, akordion Muusika kuulamine v http://www.youtube.com/watch?v=vHSNZK4Je-Y rahvalaul Havah nagilah v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI Iisraeli eurovisioonilaul 2011 v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI rahvalaul Hevenu shalom alechem Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid 10.02.14 Muusikaõpik 7. klassile. Kirjastus Avita
Rudolf Tobias 140. sünniaastapäeva kontsert Mina käisin vaatamas Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses kell 14.45 vaatamas Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva kontserdid. Kontserdi üldteemaks oli tutvustada inimestele, millega tegeles Rudolf Tobias ja, mis muusikat ta kirjutas. Kontserdil rääkis Tiia Järg, kuidas R. Tobias elas ja kuidas ta oma esimesed paladki valmis kirjutas. Kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Esitati Rudolf Tobiase klaveri sonatiin ,,C-moll", millel on kolm osa ja klassikalist kvartetti. Rudolf Tobiase ,,C-molli" kandis ette Diana Liiv klaveril ja klassikalist kvartetti kandsid ette neli meest H. Traksmann, A. Haasmaa, L. Karin kandsid nad ette seda kolmel viiulil ja tsellol. Esimene osa kvartetist oli klassikaline, teine osa oli arkaadia ja kolmas ja neljas osa olid ka klassikalised. Minule meeldis väga klaveripala, mida mängis Diana Liiv. See oli selline, mida ma varem ei olnud kuulnudki, tava...
Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine all toas, kus noormees tunnistab, et oleks Miraldale nõus enda verd loovutama. Indrek õpib ka muide hästi. Vahepeal sureb Indrekuga heaks sõbraks saanud vana Voitinski. Indrek on kõrvuni armunud Miraldasse, tüdruk on jälle Saksamaal, kirjutab
sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. Väga paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on juudi taustaga, s.h. Niels Bohr ning Albert Einstein. Juutide muusikapärandi tähtis osa on vaimulik muusika, täpsemalt Piibli salmide laulmine.Juutide rahvamuusika on saanud mõjutusi nendelt rahvastelt, kelle hulgas juudid elanud. Üks juutidele omane muusika on KLEZMER. Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit, tsimblit, klarnetit, trombooni ja akordioni. Juutidel on ka teine omapärane muusika mida tuntakse SEFRADI nime all.Sefradi laulud on tavaliselt ilma saateta ning esitajateks on naised, kuid nüüd on sefradid ka meeste esitustes. Alates 16.sajandist on enamik juutide folkloorsest muusikas moll-helilaadis isegi kui tekst on rõõmsameelne. Tuntumad pillid on
taktimõõdus Gigue Inglise päritolu tants 3 osalises taktimõõdus 15. Polüfoonia- on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, aga kõik peab hästi kokku kõlama. Selle üks lihtsamaid vorme on Kaanon. 16. Tempereeritud häälestus- oktavi 12 pooltooni on häälestatud võrdsetele kaugustele seega saab igalt noodilt mängida 1 duuri ja 1 molli helistiku. Praegused klaverid on selle järgi häälestatud. 17. R. Tobias, ,,Joonase lähetamine``` 18. J. S. Bach ,, Johannese passioon. A. Pärt: Johannese passioon
Meistrite Akadeemia kontsert Mina käisin 17. aprillil aastal 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud väikest kontserti. Esinejaid oli kaks : Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Virgo Veldi on lõpetanud 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1993. aastal Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal saksofoni erialatsükli Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris ja 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli String Orchestra ja Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestriga, Eesti Raadio Estraadiorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Osalenud Nyyd Ensemble'i projektides ja esitanud hulgaliselt kammermuusikat nii kodu- kui välismaal. Alates 1999. aastast on Virgo Veldi saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja. Holger Marja...
Selleaegsed lood on väga pidulikud. Näited: Toccata d-moll, Fuuga g- moll 3. Bachi klaviirimuusika (millistele pillidele oli mõeldud?). Mis on HTK ja mida tähendas tempereeritud häälestus ? Klavessiin, klaver ja üldse kõik klahvpillid v.a suur orel, sest see nõudis pedaaliklaviatuuri kasutamist. Hästi tempereeritud klaver Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja see võimaldas alustada molli ja duuri mängimist igast pooltoonist. 4. Bachi orkestrimuusika loomine on seotud kahe väga hea orkestriga, ( nimeta need orkestrid). Millistes žanrites orkestrimuusikat on Bach loonud? Nimeta tähtsamaid orkestriteoseid. Kõtheni perioodi tähtsus Bachi instrumentaalmuusikale. Collegium Musicum, Köthenis õukonnaorkester Kontserte ja süite. „Brandenburgi kontsert“ (sisaldab endas kuute kontserti erinevatele koosseisudele
Muusika kordamine Millal oli klassitsismiajastu? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile.
SULETUD MATERJALIDEGA: 1. Millal oli klassitsismiajastu? Klassitsismiajastu kestis 18.sajandi II poolest kuni 19.sajandi I veerandini. 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? · Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. · Eelistati instrumentaalmuusikat. · Muusika oli põhiliselt homofooniline. · Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. · Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekantav kontsert sümfooniaorkestri saatel. 5
nagu radiaatorid. Raud ja teras on põhilised metallid, mida kasutatakse ehituses ja konstruktsioonide valmistamises. Raua sulamit kasutatakse kõvaketade tootmisel. Unikaalseid raua sulameid kasutatakse elektroonikas juhtmete ja paljude muude asjade valmistamiseks. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Alumiiniumi aatomi mass on 26,98 molli. Alumiimium on esimesel kohal asuv metall maa koostises. Maakoores on seda väga palju, 8,8% kogu massist. Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on plastiline, kerge, valge metall, või mattjas-hõbedane tänu oksiidilisele kihile, mis tekib kohe, metalli õhuga kokku puutel. Metalli tihedus on 2,7g/cm3. Alumiinium on keskmise sulamistemperatuuriga ~660 Celsiuse kraadi. Alumiinium on hea elektri ja soojusjuhtivusega.ta on plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav metall
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin ma oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti. Aga niipea k...
Nii ebaõnnestus Andrese kooselu Krõõdaga, kes suri liigsuure koormuse tõttu töös, mida Andres tal pidevalt teha lasi, ja Mariga, kellega läbisaamine takerdus pidevalt Jussi puudutavatesse mälestustesse. Armastusega seotud probleemid said saatuslikuks ka Andrese pojale Indrekule, kelle esimene armastatu abiellus vanemate sunnil teisega ja teine armastatu Ramilda ootamatult suri. Kuid siin ei olnud süüdi meeste suured ootused, vaid halbade asjaolude kokkulangevus. Ei saanud Indrek muuta Molli vanemate otsust ega Ramildat taaselustada. Võib küll tagantjärgi tark olla, kritiseerides Andrese otsuseid, mis Krõõta niiviisi tegutsema sundisid, kuid ega Andres süüdi olnud, et Vargamäe tunduvalt tugevamaks pähkliks osutus, kui ta arvanud oli. Vargamäe Andrese suur soov oli oma talu lastele pärandada, kes peale teda Eesperes toimetusi jätkaksid ja oma kodukohta austaksid, kuid tema õnnetuseks ei soovinud lapsed oma isiklikku elu alustades Vargamäest enam midagi kuulda
aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei pääsenud ka mina selliste emotsioonide käest. Eesti koorimuusika üks absoluutseid tippteoseid. 2 „Hakkame, mehed, minema“ Ernesaks kirjutas teose 1933.aastal ning selle tekst on võetud
Ramilda surm tekitab Indrekus kindla teadmise, et Jumalat ei ole olemas ning ta kirjutab kooli lehte, et kuna ta lasi surra ainukesel inimesel, kes oleks pidanud elama, ei olegi teda päriselt olemas. Samuti kirjutas ta, et Jumal on surnud. Indrek visatakse koolist välja, sest härra Maurus ei või lubada, et tema majas elab inimene, kes tahab Jumalat tappa. Indrek läheb Vaarmannide juurde, keda ta kunagi varem kohtas. Sai teada, et peretütar Molli, kellesse ta armunud oli, läks venelasele meheks. Teine peretütar; Tiina, lubas Indrekule naiseks minna, kui Jumal ta jalad terveks teeb. Varsti juhtuski ime ja Tiina sai täiesti ise seista. Indreku hinges oli rahu, sest "ta võitis iseenda nutva lapsukese pärast. Ta unustas oma kurbuse ja valu, ta loobus oma südameveres tõusnud tõest, et lohutada viletsat ja õnnetut. Mida suuremat võiks ta veel teha
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 S...
Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Moldpill Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propakandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja
aega ainult suvel. Need suved veetis ta põhiliselt Maierniggis, kus idüllilises looduses komposeeris ta oma Sümfooniad number 5.-8.-ni., mis põhinevad Fr. Rückerti luuletustel. Gustav Mahleri hilisemad aastad 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga (kes sündis 1879. aastal ja suri 1964. aastal), kes oli temast 20 aastat noorem ning tuntud Viini kunstniku Carl Molli kasutütar. Alma oli muusik ja helilooja, kuid Mahler keelas tal sekkuda loomingulisse töösse kuigi Alma tegi käsitsi puhtaid koopiaid tema käsikirjas lugudest. Mahler suhtles elavalt ka teiste naistega nagu näiteks viiuldaja Natalie Bauer Lechneriga, kes oli temast kaks aastat vanem ning kellega ta oli kohtunud siis, kui ta õppis Viinis. Alma ja Gustav said kaks tütart, Anna Maria, kes suri nelja aastaselt difteeriasse ning Anna Jutine, kellest sai skulptor
enda tahtele. Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Gluckilt ja Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad “Fidelio” ning “Tristian ja Isolde”. Mahler töötas ooperimajas enamiku tervest aastast, mistõttu jäi tal loomingu jaoks aega ainult suvel. 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga, kes oli temast 20 aastat noorem ning tuntud Viini kunstniku Carl Molli kasutütar. Alma oli muusik ja helilooja, kuid Mahler keelas tal sekkuda loomingulisse töösse kuigi Alma tegi käsitsi puhtaid koopiaid tema käsikirjas lugudest. Mahler suhtles elavalt ka teiste naistega nagu näiteks viiuldaja Natalie Bauer-Lechneriga, kellega ta oli kohtunud Viinis õppides. Alma ja Gustav said kaks tütart, Anna Maria, kes suri nelja aastaselt difteeriasse ning Anna Jutine, kellest sai skulptor. Esimese tütre surm mõjus Mahlerile väga rängalt ning samal
Tõsisemaid vigastusi kumbki ei saanud. "Vedas, et suutsin avarii järel omal jalal kõndida," lausus Märtin päev hiljem. "Kui auto pärast hüpet õhus lendas, tundsin kohe, et tulemas on midagi halba, ent tegelikkus osutus loodetust palju hullemaks." Park nimetas õnnetust oma karjääri rängimaks. "Teist korda ei tahaks midagi sellist läbi elada," rääkis Park, kes aasta ja kaks kuud hiljem, 2005. aasta Walesi rallil hukkus. Luhamaal purunes lõualuu: "Sain vastu molli, nii lihtne see oligi." Austrian Openi veerandfinaalis tabas portugallasest vastase löök Marko Luhamaad näkku, tagajärg: lõualuu murd. "Sain vastu molli, nii lihtne see oligi. Normaalne löök oli, aga tuli lõualuu jaoks mitte kõige parema nurga alt," kommenteeris Luhamaa juhtunut. Karates on näo tabamine keelatud ja Luhamaa kuulutati matsi võitjaks, kuid turniiri ta loomulikult ei jätkanud ning ravi katkestas ka treeningud.
võimaldas mängijal kaasa laulda. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propagandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja
veeaugus mõtles Põssa, et võiks teha päikesekella. Järsku märkas Ralph laeva . Ta ronis mäetippu mõeldes miks laev pole peatanud. Mäetippu jõudes nägi ta, et lõkke pole põlenud. Need poisid kes pidid signaal tule valvama läksid koos Jackiga metssiga jahtima. Sealt tuli ka hüüdlause ,,Tappa siga . Lõika tema kõri. Loksuta oma verega" Jack nägi siga olevat tähtsam kui laev. Põssa oli alati Ralphi poolt seepärast andis Jack oma hoolimatuse pärast Põssale molli seega purustades ühel prilliklaasil klaasi. Simon tuli ja üritas neid sõbralikuks ajada. Pärast seda olukorda mäe tulekahjuga põles signaal tule asemel röstitud siga. Sõprus Jacki ja Ralphi vahel oli sellest hetkest murdunud. Jack keeldus Põssale liha andmast seega andis Simon Põssale oma tükki ära. Jacki jaoks oli see pettumus. Sea tapmisest kujunes rituaal. Ralph kutsus kokku koosoleku . Ralph hakaks austama Põssat nagu enda sugust. Majakesed olid tehtud Ralphi ja Simoni abiga
Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi; sellest on kahju, sest Jänedat oleks võimalik kujundada maakonna noorte suvelaagrite läbiviimise paigaks, kuna seal on ilus järv ja kaunis loodus. TÜRI Türi on väike aedlinn Kesk-Eestis, mida teatakse enamasti lillelatade tõttu, kuid ka siin tegeletakse edukalt mitmete spordialadega, sealhulgas kergejõustikuga. Türil leidis kergejõustik esimesi poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas. Peeter Molli, Karl Lorenzi ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp spordihuvilisi, kelle eelisharrastus oli küll jalgpall, kuid tegeleti ka teiste populaarsete aladega. Loogilise jätkuna asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal spordiring ning peagi tehti algust ka spordiplatsi ehitamisega. Teadaolevail andmeil oli türilase Peeter Molli 1913. aastal joostud 100 meetri aeg 12,4 esimene registreeritud kergejõustikurekord Järvamaal. Muid andmeid varasema aja kohta
saba selga. ,,Ärge laske, ta karv on lahti," hoiatas lapse hääl kuuri seina tagant ja suured pruunid silmad piilusid läbi pilu. ,,Miks sa ära põgenesid?" küsis Indrek vastu. ,,Ma mõtlesin, et sa täna ei tule, aga sa tulid," seletas laps. ,,Tule tagasi," kutsus Indrek. ,,Ei tohi, ma ainult salaja, see pole ju meie," seletas laps. ,,Enne ma käisin rohkem, aga nüüd ei saa, sina oled ees." ,,Kas sa mind tunned?" küsis Indrek. ,,Miks ei, tunnen küll. Sina oled see pikk. Molli hakkas sind pikaks hüüdma ja nüüd hüüavad sind kõik nõnda." ,,Kes kõik?" imestas Indrek. ,,Meie kõik: ema, mina, Molli, Vanda, Paula, kõik, kõik, kõik." ,,Kes on Molli?" küsis Indrek. ,,Minu õde, kes muud. Tema on terve ja suur, käib õmblemas. Arnot pole kodu, tema tuleb harva, sest tema õpib lukussepaks. Kui mina terveks saan, siis lähen mina ka ära, mina siia ei jää, sest mis ma siin tegema hakkan, kui ma terve olen." ,,Mis sul siis viga on
Ludwig van Beethoveni loomingus. 16. Klassitsismiajastu muusika üldine iseloomustus Klassitsismiajastul muutus muusika sihtgrupp ehk kui varem olid tellijateks peamiselt õukond ja kirik siis nüüd aga hakati muusikat looma peamiselt kodanlastest kuulajatele. Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asendusid lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiatega. Lihtsustus harmoonia ehk põhiliselt kasutati duuri ja molli kolmel põhilisel harmoonilisel funktsioonil toonikal, dominandil ja subdominandil põhinevat harmooniat. Muusika dünaamilised väljendusvahendid avardusid oluliselt. Eriti orkestrimuusikas kasutati suuri dünaamikakontraste ja pikki dünaamilisi arendusi. 17. Klassitsismi muusikazanrid. Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Sonaadivorm koosneb peamiselt
siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda)
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
Vastavlt külje- või põhjaerosioonile võivad tekkida erinevad jõeorud:_ SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni.Tugev külgerosioon (põhjustab looklevust) ja nõrk põhjaerosioon SÄLKORG - V-kujulise ristlõikega jõeorg, sängorust sügavam, järskude veerudega, veega täidetud osaliselt. Väga sügavat kitsast sälkorgu nimetatakse KURISTIKORG e. LÕHANGORG e. KURISTIK Suur põhjaerosioon MOLDORG - nõgusa põhjaga molli kujuline jõeorg, oru põhi kõrgeneb veerudeks sujuvalt, perved selgesti eristatavad .Põhja- ja küljeerosioon võrdsed LAMMORG - laia ja tasase lammiga jõeorg, selles voolava jõe lang on suhteliselt väike ja looklevus suur Põhiliselt küljeerosioon Orutüüpide arengurida sõltub konkreetsetest neid kujundavatest tingimustest (kliima, reljeef, geoloogia), aga üldiselt kehtib orgude arengu(küpsuse) rida: sälkorg (kanjon) mold lammorg JÕGEDE TOITUMIS- JA VEEREZIIM
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
