XX lk.234 Pearu Eesperes külas (leppimas) ; P. vankri ja hobusega Andrese rukkis (tegelikult Andrese temp) kohus Pearu süüdi ,,kohtupidamine" kõrtsis Andres jääb peale Pearu ja Andres lähevad kaklema Pearu väga vihane, Andres rahul XXI lk.249 Mari ja Andrese vestlus, Andrese ülestunnistused ; Mari jääb lapseootele XXII lk.257 Mari ja Andres lähevad õpetaja juurde õpetajahärra hukkamõist ; pulmad kutsumata külalised (Laulu Lullu) Andres saab vihaseks Lullu laulu (Pearu poolt tellitud) laulu peale ja viskab nad välja ; Mari leiab aidast laulusõnad hirm XXIII lk.272 Andres ja Pearu kõrtsis ; Aaseme Aadu räägib Andresele, et Lullu laul viidi ka Marile näha, Andres ei tea sellest midagi vihastab ja läheb Marilt kirja nõudma, Mari valetab Andres tahab teda lüüa Mari viib kirja Andresele lepivad, Mari aga ikka kurb XXIV lk
kõrtsis istudes hakkas Pearu oma rahahunnikuga uhkustama ning Andres otsustas Pearule vastu astuda: ta laenas kõrtsisolijatelt raha, ilma et Pearu seda näinud oleks. Võistluse käigus Pearu imestas, kust Andres küll nii palju raha sai. Kui Pearu hiljem teada sai, et raha polnud Andrese oma, mõistis ta, et on end kogu kõrtsirahva ees lolliks teinud. 5) Meeldejäävaim episood Mulle meeldis kõige rohkem episood, kus Mari leidis aidast Laulu Lullu poolt kirjutatud labase laulu ega rääkinud sellest kohe Andresele, kuna tundis end Jussi surmas osaliselt süüdi olevat. Samuti meeldis mulle Rava Kustase väljaütlemine "mis teeb vaene mees tõe ja õigusega, seda on rikastele vaja," ning veel kellegi ütlemine "päevi saab vaene inimene igal pool näha".
Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta vahetevahel seda laulu loeb, et endale teadvustada, et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama? Andres ei nõustunud Liisi valikuga ning Liisi isa ja Joosepi isa olid omavahel tülis. 6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning
surnuaia taha, kuid kuna kirikuõpetaja ei tulnud tema hauale laulma, tegi seda Andres ise. See mõjus Marisse iseäralikult. Kui mõne päeva möödudes Eespere peremees küsis, kas Mari tahab Vargamäelt lahkuda, ei vastanud viimane midagi ning jäi seega Mäel perenaiseks. Andres ja Mari läksid õpetaja juurde alles siis, kui Mari ootas nende esimest last. Pulmapidu oli väike. Kutsutud olid vaid lähemad tuttavad, kuigi ka kontvõõraid saabus üksjagu. Teiste seas ka Laulu Lullu, kes krõbistas klaasi süüa nagu jääd, väänas aruheinu keresse nagu mõni mäletseja ja valas pudeli õlut endale kurgust alla, ilma et oleks kordagi neelatanud. Laulu Lullu laulud aga polnud alati just kõige meeldivamad kuulata, kui siis ainult nooremate poiste hulgas tekitasid need palju naeru ja elevust. Kuna Oru Pearu ei saanud ilma Andresega kemplemata kuidagi elatud, lasi ta Lullul Jussist, Marist ja Andresest ühe laulu teha, mida aga Eespere peremees pulmas kuulda ei tohtinud
Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul, mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda. · Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need tulenesid? Mari suurimate murede põhjuseks oli Juss. Eriti just see, et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas
.... mehed need Vargamäe mehed" naeris kõrtsmik ja sülitas läbi hammaste. - Litsid 7. Kord kartulipõllul juhtus Maril, Indrekul ja Andresel valus vahejuhtum, mis Indrekule kogu eluks hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski Jussi surma, et saada Andrese naiseks ning seega ka perenaiseks) 10. Kord soosillal tungis üks Vargamäe mees teisele noaga kallale. Kes kellele ja miks? - Juss tungis kallale kõrtsist tulnud Andresele, kuna see pärast Krõõda surma ei lasknud enam Marit enda juurest minema ettekäändel, et lastel ning majal on vaja Mari hoolt. See muutis aga Jussi armukadedaks. 11. Sama Anna oma hinnang teosele ja põhjenda seda
Priit Pedajas Arbujad 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2002 episoodid – T
Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia
Krõõdaga elu pidas Andres raskemaks, sest siis oli algus ja kõigest oli nappus. Krõõt mõtles, et looma eest peab muretsema, iseenda mitte. Krõõda jaksamise lõpp ja surm tulid üheskoos. 2.Andrese abielu Mariga Andrese ja Mari abielu määrasid: a)enne surma palus Krõõt, et Mari hoolitseks tema laste eest. b)Jussi surm c)lapsed oli vaja üles kasvatada ja Eesperesse oli perenaist vaja. Abielu ei kujunenud õnnelikuks: a)Jussi surm jäi painama b)Mari hoidis salaja alles Lullu lorilaulu ja see külvas Vargamäele nukrat meelt. c)Andrese arvates käitus Mari perenaisena ikka nagu Sauna Mari- iga tühise asja pärast vaevas südant. Mari pidi arupidama kuidas oleks käitunud Krõõt tema asemel. Andresele valmistas abielu Mariga pettumuse, sest neil olid teineteisel omad mured ja rõõmud. Lõpuks oli töö ainuke õige ajaviide, ajatapmine, ning tõsine lohutaja. Mari ei julgenud Andresega Jussist rääkida ja mees ei pannud märkamagi, kuidas ta kannatas Jussi
(XXIII ptk)? – Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul, mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda. Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need johtuvat? – Mari suurimate murede põhjuseks oli Juss. Eriti just see, 7 et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas.
- Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast - Andres ja Mari mõtlesid, et kuidas kirikuõpetaja nii hästi nende elust teab, tuli välja, et latataraks oli olnud saunaeit, kes kirikumõisas klatsimas käis - Käidi ka teist korda kirikuõpetaja juures noomitusi saamas, kuid ka luba laulatuseks - Pulma ilmusid ka kutsumata külapoisid, nende seas Laulu-Lullu, kes saladuslikult Andresest, Marist ja Jussist laulma hakkas, mis peale Andres vihastas, ja poisid välja viskas, Lullu lubas kätte maksta - Mari päris, millest laul rääkis, Andres mainis kaudselt, Maril õnnestus hiljem laulu sõnad leida ning need läbi lugeda, laul tekitas tüdrukus halva tunde XXIII - Mari samamoodi koguaeg nukker nagu Krõõtki, pole enam rõõmus, Andres pakkus uue tüdruku võtmist, kes oleks naisele abiks, kuid Mari keeldus
Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada. Andresel ja Pearul uus tüli. Nimelt teeb Andres Pearule triki: kui Pearu jääb koduteel vankris magama, siis viib Andres ta oma rukkisse ja nõuab siis kahjutasu. Hiljem kõrtsis sosistab ta Pearule, kuidas asi tegelikult oli. Viimane on väga vihane. Teised ei saanudki teada, kuidas asi tegelikult oli. Pearu mahitusel teeb naljavend Laulu-Lullu Marist ja Andresest mõnitava laulu. Kui Andres sellest teada saab, hakkab osalistele peapesu tegema (ka Saunatädi onn asjaga seotud). Esimesena pahandab Andres Mariga, kellele see laul on toimetatud. Järgmisel päeval käsib Andres Madise enda juurde saata ja noomib teda naise tegude eest. Madis annab naisele peksa. Taludes levib suuresti kartulikasvatus. Andres teeb Pearule uue vingerpussi. Ta korjab kõrtsipealt raha kokku ja hakkab siis Pearuga võrdlema, kellel rohkem raha. Pearu
Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi. Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt. Mari tunneb endiselt, et on Sauna-Mari, mitte perenaine. Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said peapesu Andreselt, Andres ähvardas isegi saunalised välja visata. Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek
Õpetajl oli kõik teada ja see üllatas mõlemat. Õpetajaütles Andresele, et armu peab nõudma, mitte õigust ja õigus teeb su südame kõvaks, su meele kurjaks, õigus paneb silm silms vastu, hammas hamba vastu. Andres mõtles, kust kiriku õpetaja seda kõike teab. Tuli välja, et sauna tädi käis õpetaja naise pool ja rääkis neid jutte. Õpetaja naine rääkis kuuldu edasi õpetajale ja see teadis kõike oma koguduse liikmete kohta.*Pearu palkas Laulu-Lullu lorilaulu tegema. See läks pulma ja laulis, aga nii et endres ei kuuleks. Andres saatis kellegi teise enda eest kuulama ja sai teada, millest laul oli ja lõi Laulu-Lullut.*Marile ta sellest laulust ei rääkinud, aga varsti leidis Mari aidast lauluraamatu vahelt teksti- see oli laul. Ta peitis selle riiete alla. Kuid Andres sai sellest siiski teada ja käskis Maril selle laulu tema kätte tuua. Mari keeldus ja siis tahtis Andres Marit lüüs, aga lapsed tulid Mari ümber ja siis
suunanud ja nüüd kavalusega kohtus võitnud. Samuti sai Mari oma kahtlusele kinnitust, et pussihaav oli hoopis Jussi tegu mitte kukkumise tagajärg. Mari kahtles kaua, kuid oli nüüd valmis Andresega abielluma. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja jutule. Neil tuli õpetajat kaua veenda, et ta abiellumiseks nõusoleku annaks. Mari ja Andrese pulma tuli ka kutsumata külapoisse, kes suure huviga Laulu-Lullu laulu kuulasid ja irvitasid. Kui peremees laulu kuulama tahtis minna lõpetas mees laulmise. Andres lasi ühel külalisel laulu sisu välja uurida. Laul oli Andresest, Marist ja Jussist (Pearu tellitud laul).Andres vihastas ja lõi Laulu-Lullut ning viskas kutsumata külalised välja. Laulu-Lullu lubas endale, et ta täiendab laulu. Mari soovis meeleheitlikult teada saada, millest laul oli.Ühel hommikul leidid ta aidast kirstukapist lauluraamatu vahelt selle laulu sõnad
- Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida
perelasteks. Kuid Mari vastas talle alles paari kuu pärast jaatavalt. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja juurde, teine ei tahtnud neid paari panna, kuna neil oli liiga palju patte hinges. Nõusse jäi ainult tulevase lapse pärast. Pattude kohta kuulis õpetaja Sauna- tädi käest. Teisel korral käisid nad oma pattude eest südant puhtaks rääkimas. Maril jäi ikkagi üht- teist hingele. Peeti tavalised pulmad kodus, külla oli tulnud palju võhivõõraid nende hulgas ka Laulu- Lullu, kes laulis pererahvast halvustavat laulu. (Pearu tellitud.) Andres viskas laulja välja. Mari päris laulu järgi, kuid Andres ei rääkinud sellest. hoopis hiljem leidis laulusõnad kirstust lauliku vahelt. Mari jättis sõnad alles ning sellest ajast hoidis aida ust lukkus. XXIII Andresele tundusid kõik Vargamäe naised kurvad. Kõrtsi juhtudes rääkis Pearu naabrile laulust, mis too oli juba unustanud. Aadu rääkis veel, et ka Marile see laul saadeti Saunatädiga.
kätte saanud maksta. Andres oli kohe nii rõõmus, et koju jõudes, haaras Marilt ümbert kinni, tehes ettepaneku päriselt perenaiseks hakata. · Saunaeitede kaudu tundis kirikuõpetajaproua poolt kihelkonda nimepidi ja mäletas nende elu ning olu. Proua andis saadud teated õpetajale edasi ja kui need olid tähtsad, nõuti eitedelt täiendavaid teateid. · Mari ja Andrese pulmad. Maril südametunnistus raske. Sellest hoolimata ei läinud enne pulmi pastori juurde. Pearu tellimisel tegi Laulu-Lullu laulu, mis mõnitas Andrest, Marit, Jussi. Sai vastu vahtimist. Mari leidis kirstukapist lauluraamatu vahelt paberilehe ja lehelt tolle otsitud laulu. Sellest ajast peale hakkas aidaust lukustama. · Andres tunneb, et Mari on talle võõras, kui kuuleb, et too on tema eest saladust (lorilaulu avastamist) varjanud. Mari aga võtab väga südamesse, kui Andres teda Krõõdaga võrdleb (,,Krõõt nõnda ei teinud") · Peres ollakse sõnakehvad
XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed
XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed
head see ei olnud. Teisel korral kui Mari ja Andres tagasi läksid oleks tahtnud Mari rääkida et talle meeldis Andres juba siis kui Juss elus oli; samuti armastas ta ka tema varandust ja teda ennast aga ta ei teinud seda sest arvas et mees ei peaks seda kuulma. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis halvasti läks oli see et tallu tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe kõrvadele mõeldud, sellepärast saatis mees ühe nendesugustest sinna maad kuulama. Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Arvati et nüüd tuleb suurem kähmlus aga seda ei
teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud. Teisel korral kui Mari ja Andres tagasi läksid oleks tahtnud Mari rääkida et talle meeldis Andres juba siis kui Juss elus oli; samuti armastas ta ka tema varandust ja teda ennast aga ta ei teinud seda sest arvas et mees ei peaks seda kuulma. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis halvasti läks oli see et tallu tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe kõrvadele mõeldud, sellepärast saatis mees ühe nendesugustest sinna maad kuulama. Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Arvati et nüüd tuleb suurem
Eestlased on sajandeid teinud tugevat füüsist nõudvaid talutöid, orjates siis valitsevat võõrvõimu või hoopiski iseenda maad. Me oleme ikka tõeline maarahvas! Mind paeluski romaanis väga Andres Paasi karakter. Tema isiksus kattub minu jaoks Eesti mehe prototüübiga jõuline suurt kasvu pisut endassetõmbunud mees, kes mingil hetkel lihtsalt plahvatab ning oma viha välja elab. Andresega juhtus see näiteks siis, kui sündmused keerlesid Laulu-Lullu kirjutatud salmide ümber ning Mari seda esialgu mehe eest varjata püüdis. Jäin kokkuvõttes teosega väga rahule, sest käsitletud oli väga erinevaid valdkondi ning autor oli suutnud need oskuslikult tervikuks siduda. Nali oli segatud nutuga ning rõõm kurbusega. Tegelased olid tüüpilised eestlased, keda me kõik pisut ringi vaadates enda ümber kohata võime. Kindlasti leidis igaüks endaski midagi
Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Andres sai teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis halvasti läks oli see et tallu tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe kõrvadele mõeldud, sellepärast saatis mees ühe nendesugustest sinna maad kuulama. Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Mari leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu
kunstnikkudele, kirjanikkudele: Vilista, vilista, Ara vilet unusta! Elutee käib risti-rästi Isa, Poja, Vaimu ees, Siiski maitseb elu hästi, Kui saab selle kurja ilma sees Vilista, vilista! (Sic transit. . . lhk. 19). Tammsaare värsijuhud ei ole arvukad, nende astmevaheldus ja kunstikavatsus teenib tähelepanu. Kel ei oleks veel ,,Tõest ja õigusest" värskelt meeles küla lorilauliku Lullu moodivemmaldatud värsid? Ehtrahvalikus algupärasuses on unustamatu seegi salm: Uuh kuuradi, Jussi juuradi, Rangjalgadi, kenuskaeladi, Kuuseoksas ta siis vaene kõlkus, Sest et Mari vahet Andres jõlkus. (Tõde ja õigus, lhk. 241). 2. Aga asusin ju kirjutama jutustajast ja mitte luuletajast. Hansen-Tammsaare esimesi valgele pääsenud jutustuskatseid võib tagasi jälgida ta õpilasaastaisse Tartus. 1900 sügisel ilmus
annaabi.ee 
