Jõearu talu Jõeääre tn 8 94202 SAAREMAA Tel: 58664650 E-post: [email protected] Daana Suun Kiisa 8 11.05.2014 11313 TALLINN KAASKIRI Lugupeetud Daana Suun Soovin kandideerida Teie ettevõtte „Energy OÜ“ poolt välja kuulutatud klienditeenindaja ametikoha konkursile. Olen 19-aastane ja lõpetan tänavu kevadel gümnaasiumi. Eelnevad kogemused teenidajana on samuti olemas. Töötasin varasemalt OÜ Sassimajas klienditeenindajana.
Graafika Nimi: Alvar Suun Märkmiku nr: Õppejõud: Ermo Täks Õpperühm: 095717 Aaab21 Protseduurid: Sub starts-alustab mängu Sub upones-liigutab ekraani edasi Sub goleft- nool vasakule Sub goright-nool paremale Sub level- uus tase Sub crash- avarii Sub Stopnow-mängu lõpetamine Muutujad: BF36=IF(RAND()*100>25;ROUND(RAND()*(BB5-1);0)+BE38+1;"") moodustab algse raja koos BF35(=BE38)-ga BE38=IF(AND((BE34+BE37)>1;(BE34+BE37+BB5)<50);BE34+BE37;BE34) BE37=ROUND(RAND()*5-2,5;0) - osa BF36-st Tegevused: Juhtimine- vasak ja parem nool Peatumine- esc Raja pidev muutumine- Käivitada "start" nupuga ja lõpetada-esc · Esitada programmi struktuur: protseduuride loetelu, nende otstarve, peamised tegevused, parameetrid ja muutujad. koos BF35(=BE38)-ga d, parameetrid ja muutujad. 12 0,0000004 0 12 Bike Location 27 10 12 15 27 Gap Size...
Grisli karu Carlotta Põdra 8.a Levik: Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemi...
kiriku sisene uuendusliikumine 68) Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents
Paldiski Gümnaasium Raamatu kokkuvõte Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Girti Suun Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild. Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo 't kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see. Anselmo ja Pablo sõimlesid sellel teemal ja lõpuks oli Pablo nendega ühte meelt. Nad jõudsid
sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO · Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga Carravaggio (1573 1610) Isa surm jättis talle suure jälje ning pidevalt kujutas ka teda oma maalides. Ta elas keldris ning seal polnud päevavalgust. Sellest tulenedes saigi ta ise valgust juhtida ning küünlavalgus andis tema maalidele sügavuse. Ruumilisuse saavutaski heletumedusega, mis lõi maalidele ka dramaatilisuse. Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu
???? ) b) keelefunktsioonid R. Jakobsoni tekstikeskne kommunikatsioonimudel: Saatja-kood/tekst/kontakt/kontekst-vastuvõtja. Nendele komponentidele vastavad keelefunktsioonid: 1) kommunikatiivne või refentsiaalne keel ühendab saatjat ja v nende teadmispagasit 2) emotiivne saatja informeerib vastuvõtjat iseendast, nt. ma hüppan rõõmust 3) ekspressiivne tekst on suunatud vastuvõtjale, eesmärgiks mõjutada vastuvõtja tundeid 4) faatiline tekst on suun füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo! 5) metakeelne tekst on suunatud koodile, kirjeldab koodi, milles ta on loodud 6) poeetiline tekst on suunatud iseendale, eesmärk ongi tema ise; poee Reaalses kommunikatsioonis on alati kasutusel rohkem kui 1 funktsioon. 10. Pragmaatika a) kooperatiivsuse põhimõte H.P. Grice'i kooperatiivsuse põhimõtte ülesandeks on opereerida neid põhimõtteid, mille abil suhtlemine osutub võimalikuks
Islam on lisaks usulistele põhim õt et el e, annab ette käitumis e , on se otud riigivalitse mi s e g a . Katoliku kirik kogu s maks u, islamla st el on se e as e n d atud almu s e and mi s e kohu stu s e g a . Sarna s u s: on üks jumal, osa Muha m e di pühakuid on pärit ristiusu st (nim e d erinevad ), üleskuts e pühale sõjale, mis usku m atute vastu. ; S e o s riigivõimu g a: sunna ja sariaad on suun atud selleni, kuidas üks õiglan e valitseja pea b käituma. Nt Os m a nite riigi valitse min e (algs elt sultan kaliif). Kultuur on allutatud usule (koraani päh e õ p pi min e ) 4. Naiste seisund islamiühiskonnas. Millised olid positiivsed ja negatiivsed mõjud? Naistel on pärimis õigu s ja õigu s käsutada ise s ei s v alt kaas av aran a per ek o n d a toodud vara
Maailma absurdsus, mis loodi kunsti abiga, ei ole piisavalt reaalne peegeldus. Samal ajal ei ole fantastiline, ei ole täiesti fiktiivsed. Need osad on omavahel ühendatud omavoliliselt, olenemata seadustest. Kultuse absurdne ja purustusee vormid kunstiteosed viidi läbi esimesed 50 aastat kunsti ja teatri sünnitas uue mõiste "sündmused ja reaktsioonid." Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst. Et see kõik kokku panna on vaja uut kontseptsiooni-postmodernismi. Postmodernismi probleem on seadnud teadlastele mitmeid küsimusi, ja kõige olulisem neist - kas on olemas ise nähtus postmodernism? Kas see ei ole lihtsalt järjekordne väljamõeldis? Millest postmodernism erineb modernismist? Kõik need küsimused kujutavad endast sisuliselt nende arutelusi, mis on väga aktiivselt praegu hinnatud nii selle toetajatega ja vastastega.
reakts.; agranulotsüüdid -- lümfotsüüdid (antikehad) - kaits. väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil
Maailma absurdsus, mis loodi kunsti abiga, ei ole piisavalt reaalne peegeldus. Samal ajal ei ole fantastiline, ei ole täiesti fiktiivsed. Need osad on omavahel ühendatud omavoliliselt, olenemata seadustest. Kultuse absurdne ja purustusee vormid kunstiteosed viidi läbi esimesed 50 aastat kunsti ja teatri sünnitas uue mõiste "sündmused ja reaktsioonid." Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst. Et see kõik kokku panna on vaja uut kontseptsiooni-postmodernismi. Postmodernismi probleem on seadnud teadlastele mitmeid küsimusi, ja kõige olulisem neist - kas on olemas ise nähtus postmodernism? Kas see ei ole lihtsalt järjekordne väljamõeldis? Millest postmodernism erineb modernismist? Kõik need küsimused kujutavad endast sisuliselt nende arutelusi, mis on väga aktiivselt praegu hinnatud nii selle toetajatega ja vastastega.
hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. o Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos (+ valem, mõõtühik ja joonis) nurkkiirus - Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Ühik 1rad/s joonkiirus - Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse ning aja jagatist joonkiiruseks. Ajaühikus läbitav kaarepikkus. Joonkiiruse suun on ringjoone puutuja suunas. seos: =v/r või v=ωxr o Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik) Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis). ∆ω ε =lim ühik 1 rad/s² ❑ ∆t Tangentsiaal- ja normaalkiirendus (+ joonis) Tangentsiaalkiirendus näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
teistega jagada, kohustuses pidevalt valida ja tehtud valiku eest eetiliselt vastutada. Enda tõeliselt tundma õppimine on Kierkegaardi arvates elu tegelik eesmärk see on eetiline eesmärk, kuid samas ka ettevalmiselt tõeliseks religioosseks mõistmiseks. Indiviid võib eksisteerida tasemel kus ta ei tunne iseennast. Me saame näiteks elada oma naudingute tingimustes, kuid sellisel viisil me liugleme läbi elu ilma mingi eesmärgi või põhjuseta. Et meil oleks olemas suun, meil peab olema eesmärk mis määratleb meie elu eesmärgi. Kierkegaardi arvates on inimesed unustanud mida eksisteerimine tegelikult tähendab. Samas ei mõtle ta selle all seda et me oleksime unustanud vastuse eksisteerimise küsimusele, vaid seda, et me oleme selle küsimuse üldse ära unustanud. Tema arvates põhjustab unustamise meie pidevalt kasvav teadmiste hulk. Ta ei ütle et teadmised oleksid midagi halva, vaid pöörab tähelepanu sellele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõ...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
IDAMAADE ÕP. Tähendus: I Suurem osa kõrgkultuuridest pärinevad idamaadest (V- Egipt.,Mesopot.,V-Ind.,V-Hiina). II kõik 3.maailma usundid on pärit idamaadest (Budism India; Kristus Lähis Ida; Islam araaba pls) III riiklus sündis idamaadest, vanimad riigid on sealt pärit, Mesopot. alad, Sumeri, Babüloonia. Seadusandlus Hammerabi koodeks 18.saj eKr õiguse tek. Teaduse sünd, medits. areng.(Egipt). Idam. õpetustel emmanentne sisu (sissepoole pööratud) Läänem. õp. väljaspoole suun.-transendentne-psüh.tüüp. Käsitlus Lääs: aeg-lineaarne-algus- lõpp, genesis- loomine- algus, apokalypsis- maailma lõpp.Ida: erinev aja käsitlus, tsükline aja käs. periood., uuesti sünd (sansara) Kõik kordub a) reinkarnutsioon (uuesti lihaks andmine) sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos-
võistelda , kui NSVL- i liitvabariik. XV taliolümpiamängud Calgary 1988 Eestlastest oli võistlemas ainult Allar Levandi. kes sai suusakahevõistluses kolmanda koha. XXIV suveolümpiamängud, Soul 1988 Tiina Lillak oli Jällegi Soome au kaitmas, Mart Klepp Kanada eest laskmises sai 14. koha. Vladimir Reznitsenko võitis 1988. aasta olümpial NSVL epeemeeskonnas pronksmedali ja oli individuaalvõistlustel kaheksas. Jüri Jaanson sõudmises 8. koht. 1988. aasta olümpiamees Riho Suun on jäänud meelde eelkõige kompromissitu võitlejana ja Rahutuuri sangarina. XVI taliolümpiamängud, Albertville 1992 Üle pika aja võistleme jällegi Eesti sini -must -valge lipu all. Eestlasi oli osa võtmas 20, medaleid koju seekord ei toodud, tublimad olid Håkan Loob, kes esindas jäähokis Rootsi riiki ja Allan Kohala kelgutamises, kes võistles samuti Rootsi meeskonnas. Meie Allar Levandi jäi kuuendaks. Neljateistaastane Olga Vassiljeva jäi naiste üksiksõidus 21. kohale
Liigitatakse sellisteks, mis: luuakse juba tekk tüli lahendamiseks osapoolte vahelise kokkuleppe alusel; on loodud alalise instituts-na tulevikus tekkivate vaidluste lahendamiseks. Pädevus ja liikmed poolte kokkuleppel. Nõusoleku andmisel kohustatud otsust ka aktsepteerima ja järgima. Erinevused kohtulikust menetlusest: o Kohtulik on alaline instituts (rv kohus). o Vahekohtulik menetlus on suun eelkõige lahenduse leidmisele. Pooled määr, kas vk kasut ainult rv-st õ-st või ka õ-se üldtunnustatud pm-d, siseriiklikku õ-st. Kohtulik suunatud alati kehtiva rv-se õ-se rakendamisele. o Vk kohtunikud määr pooled omavahelisel kokkuleppel alles tüli tekk järel. Kohtutes lahend vaidlusi poolte tahtest sõltumatud kohtunikud, st pole poolte valitud.
РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, ...
külaharitlane. ,,Kas on noorus kunagi midagi uut leidnud", küsis üks kaasaegne väliskirjanik, August Strindberg, keda meie siis küll veel vaevalt eemalt tundsime. Ka ,,Kilgivere Kustase" kirjutaja debüteeris olemasolevate nõuete vähenõudlikuna jätkajana. Kitzberg, Ed. Wilde, Ernst Peterson käisid eel. Õnnetu Juhan Liivi ,,Vari" oli juba Väike- Maarja kihelkonnakooli kasvandikku sügavat mõju avaldanud. Aga ei ole neile eeskujudele järelepüüdmise suun ,,Kilgivere Kustases" veel hästi selginud, algeline on algaja oskus. Pärastine tammsaare ise ei ole enam hoolinud oma esimese joonealuse ega mitme jargnevagi meeldetuletamisest, üheski raamatulises väljaandes uuestitrükkimisest. Uurides tagasivaatavale pilgule on jutukese kompositsioonilises saamatuses huvitav seletada just eri sugemete algsegu. Vähese faabula sihiks on ja nagu ei oleks mitte ainult näidata Kilgivere
G C See on komplementaarsusprintsiip Sekundaarstruktuuri DNA-s oli adenosiinmonofosfaati 20%. A-> 20% => T= 20% => 40% c) Lämmastikaluste vahel on vesiniksidemed, mis hoiavad sekundaarstruktuuri koos. A = T (nende vahel 2 besinik sidet) G C (3 vesinik sidet, pole joonistatud mul) d) Antiparalleelsus, naaber ahelates keemiliste sidemete suun vastupidine. · RNA struktuur kujutab molekuli,kus üksikahelased lõigud asenduvad kaksikahelate piirkondadega. a) komplementaarsus. AU / GC b) Vesiniksidemed saab üle kanda. A = U / G C ( kolmikside nende vahel) Sekundaarstruktuure hoivad koos vesiniksidemed. 3. Kolmandane struktuur Nukleiinhappe seostub valkudega ja see seos põhineb ioonsidemetel +, - laengutel. Nukleiin happed annavad fosforhappele laengu ja valgud annavad + laengu.
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
5592510.75ViljandiLinn iljandi vald 6466595.5592021.50 iljandi linn 6467708.9592001.02ViljandiLinn iljandi linn 6467717.0592052.99ViljandiLinn õltsamaa vald 6498610.0615438.04 õltsamaa vald 6498745.0615399.98 õltsamaa vald 6498830.7615419.51 õltsamaa vald 6498814.7615410.74 akke vald 6543954.6629260.44 akke vald 6543939.7629249.02 Võru suuna6458067.9658177.96 Tartu suun 6458233.5658107.43 ambja alevik 6458090.0658209.93 ambja vald 6458029.5658615.31 ambja vald 6458036.0658608.37 6043415.4610964.14 ambja vald 6451457.0655090.98 ambja vald 6451454.9655102.07 Orava vald 6425824.1703415.83 Orava vald 6425848.5703419.12 Orava vald 6423678.5705818.45 Orava vald 6423671.0705831.06 õmeru vald 6586434.2641187.22
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
